Äripäev: Riik parandas oma majanduskasvu ootust optimistlikumaks

12.04.2017Meediakajastus

Riik ootab järgmisel aastal majanduskasvu kiirenemist ning on pankadest märksa optimistlikum, tänavuse kasvuprognoosi liigutas rahandusministeerium aga allapoole.
“Majanduslik kindlustunne euroalal on suurenenud. See ja ekspordi nõudluse kasv toetavad Eesti majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester ja märkis, et ekspordi kasv üllatas ka mullu positiivselt, millest saab järeldada, et ka kiire palgakasvu juures on firmad konkurentsivõimelised.
Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste möönis, et ministeerium on üldisest konsensusest järgmise aasta suhtes optimistlikum.

“Tuleb aga mõelda ka sellele, et teised prognoosijad ei pruugi olla viimaseid arenguid arvesse võtnud,” ütles ta ja lisas, et viimase aja arengutrendid on kogu maailmas pigem suunaga ülespoole.
Valitsus võtab riigieelarve strateegia koostamisel ning riigile laekuvate tulude prognoosimisel aluseks rahandusministeeriumi koostatud majandusprognoosi.

Aastatel 2019-2021 kasvab Eesti majandus rahandusministeeriumi hinnangul keskmiselt 2,7% aastas. Kasv tugineb neil aastail ekspordile, ent eratarbimise ja investeeringute kasvu tõttu peaks ka sisenõudlus tugeva panuse andma.

Eksport kasvab hoogsalt

Eestile olulistel välisturgudel tänavu nõudlus tugevneb ning see soosib ka kaupade ja teenuste ekspordi kasvu jätkumist. Näitaja peaks ulatuma 3,6 protsendini.
Kauba ekspordi kasv on laiapõhjaline, tagasi hoiavad seda vaid elektroonikasektori nõrgad välistellimused. Teenuste eksport on tugev eelkõige välisturistide ning äri- ja IT-teenuste ekspordi suurenemise tõttu.
Järgnevatel aastastel kasvab eksport välisnõudlusest veidi kiiremini ning ulatub 2018. aastal 3,9%ni. Import kasvab tänavu laevatehingute ja valitsussektori investeeringute tõttu 5,4% ning ületab ekspordi.

Hinnatõus tuleb tagasi

Rahandusministeerium ootab tänavu ka inflatsiooni märgatavat kiirenemist – tarbijahinnaindeks peaks tõusma 3,3%, kusjuures veel septembris ootas ministeerium inflatsiooniks 2,7 protsenti. Peamine hinnakasvu panustaja on uue võimuliidu otsus tõsta tänavu alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisi.
Lisaks panustab inflatsiooni kiirenemisesse ka toidu ja nafta kallinemine maailmaturul. Energiahinnad peaksid Eestis tänavu kasvama 7%, seda veab kütuse hinna kasv, ent ka veebruaris tõusnud kütuseaktsiis.

Järgmisel aastal välistegurite panus väheneb ning seetõttu peaks tarbijahindade tõus aeglustuma 2,7 protsendile, märkis ministeerium.

Kiire palgakasv jätkub

Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 5,9% ja jõuab 1211 eurole,järgmisel aastal aga 5 protsenti, 1272 eurole. Tuleval aastal tõstab sissetulekuid uus maksukord, kus maksuvaba tulu määr hakkab sõltuma inimese sissetulekust.
Eratarbimise reaalkasv aeglustub tänavu siiski oluliselt, kuna tarbijahinnad on tõusule pöördunud. Kui mullu oli näitaja 4%, siis tänavu jääb tarbimise reaalkasv 2,2% juurde. Järgmise aasta reform tõstab tempo ajutiselt uuesti 4 protsendile.

Investeeringute langus peatub

Investeeringute neli aastat kestnud langus saab tänavu prognoosi järgi läbi ning seda toetavad kõik sektorid. Madala võrdlusbaasi ja ühekordsete tegurite, näiteks Tallinna Sadama ja Tallinki suurte laevaostude tõttu, võib investeeringute kasv tänavu ulatuda isegi 9 protsendini. Edaspidi jääb see 4% juurde.
Valitsussektori investeeringud pöörduvad kasvule ELi raha suurema kasutamise tõttu, samuti tehakse suuri investeeringuid seoses sügiseste kohalike valimistega.
Vaatamata liiga kiirest palgakasvust tingitud kasumi langusele on ettevõtete finantsseis püsinud hea, märkis Lõhmuste.

Sääst ehk kasumi ja investeeringute vahe on seni olnud suur. Kindlustunde paranemine ja majandusaktiivsuse kiirenemine viitavad aga sellele, et ka erasektor võib innukamalt investeerima hakata.

Maksukoormus kasvab

Tänavu kujuneb maksukoormuseks 34,9% sisemajanduse koguproduktist, mis on 0,2 protsendipunkti suurem kui aasta varem. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad kõik maksuliigid veidi kiiremini kui majandus.
Riigieelarves soovib valitsus järgnevatel aastatel lubada ajutist struktuurset miinust, võttes kasutusele varasemate aastate ülejäägid. Kui see veel seaduseks vormistamata soov arvesse võtta, peaks riigieelarve tänavu olema 0,4% struktuurses puudujäägis, järgmisel aastal on defitsiit 0,2%.

VÕRDLUS

Riik teistest optimistlikum

Eesti SKP reaalkasv, %

Tänavu

rahandusministeerium
2,4
septembri prognoos
2,5

Järgmisel aastal

rahandusministeerium
3,1
septembri prognoos
3,0
SEB
3,1
Nordea
2,9
Swedbank
2,8
Euroopa Komisjon
2,6

ALLIKAS: ÄRIPÄEV