Äripäev: Riik plaanib eurotoetused koondada ühte suurde katlasse. Laual on uue superasutuse plaan
15.08.2016MeediakajastusLähiajal otsustab valitsus, kas koondada erinevad euroraha jagajad ühtsesse superasutusse, kuid samal ajal on laual ka kolme rakendusüksusega jätkamise ettepanek, mille tegijad pole samuti veel püssi põõsasse visanud.
Valitsuskabinetil tuleb otsustada riigireformi ühe osana küsimus, kui palju peaks meil olema Euroopa Liidu fondidest abiraha jagavaid asutusi. Rahandusministeeriumi koordineeritavate fondide raha jagajaid on praegu kaheksa, maaeluministeeriumil üks, PRIA ja siseministeerium jagavad enda koordineeritavate fondide raha ise.
Sihtasutuste Innove, KIKi ning EASijuhid tegid ministritele, riigisekretärile ja riigikogu majanduskomisjoni esimehele saadetud kirjas ettepaneku koondada kaheksa rakendusüksuse ülesanded järgmise aasta algusest neile. Selle plaani järgi jääksid Innovele hariduse, sotsiaal- ja tööturutoetused, EASi-le ettevõtluse, rakendusteaduse ja regionaalarengu toetused ning KIKile keskkonna- ja infrastruktuuritoetused.
Ettepaneku tegijad lubavad tööjõukuludelt kokkuhoidu üle 25 protsendi, mis rahaliselt annaks 60 töökoha vähenemiselt säästu vähemalt 2 miljonit eurot aastas. Lisaks lubatakse taotlusprotsesside lihtsustamist ja paremat klienditeenindust ning hoida ära võimalik rakendamise kiirusest ja kvaliteedi langusest tulenev rahaline kahju riigile.
Tsentraalse koondasutuse puhul märgitakse miinusena seni nulli lähedal püsinud veamäära võimalikku tõusu ning mitme riski kasvu, kus terviklike asutuste asemel tekivad paralleelsedja lõhutud struktuurid, milles ka kulud ei vähene.
“Oleme ettepanekud esitanud, kuid leiame, et mõistlik oleks leida koos rahandusministeeriumiga lahendus, mis tagaks Euroopa Liidu toetuste andmise kvaliteedi ka tulevikus,” lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, kelle kinnitusel jätkatakse sel teemal rahandusministeeriumiga kõnelusi.
Riik killustamist ei toeta
Rahandusministeerium aga kolme sihtasutuse juhi ettepanekut ei toeta. Rahandusminister Sven Sester ütles ka nädalavahetusel Paide arvamusfestivalil, et ministeerium valmistab ette euroraha jagamisega tegelevate üksuste liitmist.
Ministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk märkis, et kogu riigitoetuste süsteemis on vaja suuremaid ja põhimõttelisemaid muudatusi. “Ühes riigiasutuses suudetakse kõige paremini tagada kompetentside sünergia, efektiivsem töökorraldus, IT-võimaluste kõige mõistlikum arendus ja hilisem kasutus, ühtne riigivastutus ning läbi kõige selle suudetakse tagada ka oluline kulude kokkuhoid,” sõnas ta.
Sester ütles, et juba pingutatakse ka selle nimel, et euroraha väheneks, sest kui jõuame juba ELi keskmiste riikide hulka, siis kohe eurotoetused vähenevad. Juba praegu on esialgsete arvutustega teada, etjärgmisel, 2021. aastal algaval finantsperioodil saadav struktuuriraha väheneb umbes miljardi euro võrra. Seega on rahandusministeeriumi seisukoht, et riigil pole otstarbekas lihtsalt natuke väiksemate kuludega pidada üleval sama süsteemi, mis ehitati juba aastal 2003 ja on 13 aastat kasutuses olnud.
“Väike riik, no tõmbame selle asja nüüd ilusti kokku,” toetas ettevõtja Olari Taal ühtse asutuse plaani. Tema arvates on praeguses süsteemis kindlasti dubleerivat tööd ja kompetentsi ning kaheksa rakendusüksuse liitmisel saaks kokku korraliku kompetentsi. Samuti saaks tsentraliseerida asutuste sees olevad tugiüksused.
Üllatavalt suur masinavärk
Kaubandustööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis, et ühe keskse asutuse tegemine on hea ja ambitsioonikas eesmärkja see on kõigi osapoolte panustamise korral ka võimalik. Kuid ta lisas realistina, et kui praeguse kümmekonna asutuse asemel jääb ka näiteks kolm, siis seegi on juba positiivne areng.
“Kui me vaatame nende abiraha jagavate ja administreerivate organisatsioonide hulka ja kui palju on ametis inimesi, kes tegelevad rahajagamise otsustamisega, hiljem otsuste kontrollimisegaja seejärel veel raha kasutamise kontrollimisega, siis see tuleb väga paljudele üllatusena, kui suur see masinavärk tegelikult on. Ilmselge, et ühel hetkel peab see arv muutuma,” sõnas Palts.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles arvamusfestivalil, et euroraha administreerimise kulu on tõesti liialt suur ning pani südamele, et see euroraha, mis veel kasutamata, tuleks panna haridusse, tööturu arengusse.
Ta selgitas, et kaotame lähema 25 aastaga veerandi oma töötajatest, mis tähendab, et aastal 2030 oleme riigieelarve sotsiaalkuludega korralikus miinuses. Tamsar tõi näite, et praegu mõõdetakse hariduse valdkonnas näiteks koolide renoveeritud ruutmeetreid, mitte paremat haridust, kuid see on vale eesmärk.
Juunis arutas valitsus rahandusministeeriumi ettepanekut luua ühtne tsentraalne rakendusüksus. Tookord jäi arutelu pooleli ning veel sel kuul peaks valitsus küsimusega edasi minema.
218 töötajat tegeleb praegu Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisega kaheksas asutuses, neist EASis 89, Innoves 36 ja KIKis 32 töötajat. Rahandusministeeriumi plaani järgi oleks uues koondasutuses esialgu kuni 200 töötajat.
Mis on mis: Rahandusministeeriumi ettepanek valitsuskabinetile
Kiita heaks keskse rakendusüksuse loomine ning moodustada rahandusministeeriumi valitsemisalasse alates 1. jaanuarist 2017 hallatav riigiasutus, mis täidab struktuuritoetuse seadusest tulenevaid rakendusüksuse ülesandeid. Rahandusministeeriumil valmistada ette keskse rakendusüksuse moodustamise ajakava ning selleks vajalikud õigusaktide eelnõud ja muud materjalid 30. septembriks 2016.
Kuni 1. jaanuarini 2019 viia etapiviisiliselt kesksesse rakendusüksusesse üle haldusülesannete täitmine, varad ja täitmisega seotud töötajad/teenistujad järgmistest rakendusüksustest: rahandusministeerium. riigi infosüsteemi amet, tehnilise järelevalve amet, EAS, Innove, Archimedes, Keskkonnainvesteeringute Keskus, KredEx.
Rahandusministeeriumil ja maaeluministeeriumil leppida kokku, kuidas ja mis ulatuses ühendada põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetuse andmisega seotud tegevused keskse rakendusüksusega.
Ühendasutus – rohkem või vähem bürokraatiat?
Sihtasutuste Innove, KIKi ja EASi hinnangul tekivad koondasutuse puhul seniste terviklike asutuste asemel paralleelsed ja lõhutud struktuurid, sest sihtasutused täidavad ülejäänud ülesandeid edasi ja kulud ei vähene. Ka liigub riskide hindamine toetuse saajast kaugemale, mistõttu raskeneb probleemide ennetamine. Ühetaoline lähenemine erinevate valdkondade taotlejatele, arvestamata spetsiifilisi riske, toob kaasa asjatut bürokraatiat ja aeglustab protsesse. Kaovad pikaajalised arendatud kliendisuhted, mis on seni taganud projektide eduka elluviimise, leiavad sihtasutused.
Rahaliste riskidena nähakse, et kuna osa paremaid töötajaid ei pruugi tsentraalsesse rakendusüksusesse minna, siis veamäära ka lubatud 2 protsendini tõusmine tähendaks riigile kahju 70 miljonit eurot. Kogemus näitab, et pärast toetuse väljamakset avastatud rikkumissummad jäävad pahatihti tagasi saamata ja need peab riik Euroopa Liidule hüvitama. Kui riik ei saavuta ümberkorraldustest tekkinud segaduses Euroopa Liiduga kokkulepitud tulemusi aastaks 2018, hinnatakse rahaliseks kaotuseks 210 miljonit eurot.
Rahandusministeerium leidis analüüsis, et osa inimesi võib kindlasti lahkuda, ent siin on suur roll rakendusüksuste ülesandeid täitvate asutuste juhtidel inimeste julgustamisel tööga jätkama. Samuti võib seoses ümberkorraldustega pikeneda maksete ja taotluste menetlus-protsess, kuid riski on võimalik maandada liitumiste ajakava paikapanekuga ning tegevuste planeerimisega.
Mitme rakendusüksusega jätkamine säilitaks kompetentsi nendes asutustes. Samas ei muutuks riigi vastutus ning ka kulude kokkuhoid ei kujune väga suureks, oluliselt ei vähene ka auditeeriva asutuse ega ka korraldusasutuse töömaht.
Rahandusministeeriumi hinnangul on ka veamäära suurenemise tõttu Euroopa Liidu vahendite kaotamise risk väike.