Äripäev: Roheline raamat riigile

21.02.2016Meediakajastus

Eesti oleks senisest märkimisväärselt edukam, kui meie riigiaparaat lõpetaks küsitava väärtusega keeldude omaloomingu ning eurokeeldude kriitikavaba impordi.

Viimastel aastatel on eriliselt hoogustunud nn roheliste raamatute koostamine. Roheliste raamatute formaat tuleneb Euroopa Komisjoni dokumendipoliitikast. Need on erinevaid eluvaldkondi käsitlevad analüüsid, mis on liikmesriikidele n-ö juhendmaterjalideks vastavate arutelude ning seadusandlike muudatuste tegemiseks. Nii imporditaksegi kohalike roheliste raamatute loomisel meie ühiskonda mõningaid euroametnike soovmõtlemisest või eluvõõraste piirangute kehtestamise tuhinast tulenevaid küsitavusi.

Keeldude asemel usaldus. Eesti võiks olla edukam, kui roheline raamat koostataks ka riigiaparaadile. Selles lepiksid riigiaparaadi eri osapooled kokku, et bürokraatiat tuleb sihikindlalt vähendada. Ja et lõpetataks seadusandluse, sh küsitava väärtusega keeldude loomine justiitsministri kirjeldatud turborežiimil.

Rahandusminister Sven Sester on rääkinud vajadusest avalikku sektorit koomale tõmmata, ent tegelikkuses palkavad ministeeriumid ametnikke jõuliselt juurde.

Eesti oleks märkimisväärselt edukam, kui kas või osa tänastest ametnikest oleks sunnitud ümber õppima ning mõnele tootvale tööle siirduma.

Kes peaks hakkama riigile rohelist raamatut koostama? No kes siis veel kui ametnikud ise – n-ö eneseregulatsiooni korras! Kui edumeelsemale osale ametnikkonnast antakse ülesandeks panna oma aparaat efektiivsemalt tööle ning neile hakatakse maksma tulemus-tasu tõhusate bürokraatiakärbete eest, saavad nad tõenäoliselt hakkama. Erasektor ja meedia võiksid seda protsessi toetada, andes riigi rohelise raamatu koostajatele tuge nii protsessis osalejatena kui ka avaliku arvamuse kujundajatena.

Eestis juba oluliseks mõjuriks kujunenud kodanikuühiskond suudab paljudes valdkondades, mida riik peab samal ajal oluliseks keeldudega reguleerida, ise tõhusalt asju korraldada. Naabrivalve, toidupank, pressinõukogu, erialaliidud, kogukondlikud initsiatiivid, klubid, seltsid…

Selmet võtta vastu reaalsusega nõrgalt sidustatud käsulaudu, peaks riigiaparaat austama kodanike valikuvabadust ning soodustama ühiskondlike hoiakute kujundamist.

Parim profülaktika noorte tervislike eluviiside saavutamiseks on toetada tegevusi, mis panevad nad aktiivselt sportima, või soodustada erinevaid huvitegevusi.

Keelata aga võiks hoopiski ametnike hulga vohamist. Kehtestades näiteks reegli, et kui mõnes ametkonnas luuakse uus ametikoht, tuleb samas organisatsioonis samal tasemel koondada kaks senist ametit.

ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMAJA, DANSKE BANKI, TELIA, ACE LOGISTICSI, COMBIMILLI NING ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI EDUKAS EESTI RAAMES.

IVO RULL
suhtekorraldaja