Äripäev: Rõõmutu kasv. Ettevõtjate ootused madalad

16.09.2015Meediakajastus

Eesti majandus tõmbab tänavu pidurit ja kasvab oodatust aeglasemalt. Ettevõtjad ei oota suurt kasvu ka tulevikus

Rahandusministeerium alandas tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi 2 protsendilt 1,7 protsendile, mis oleks sisuliselt viimase viie aasta madalaim. Järgmiseks aastaks ennustab ministeerium küll 2,6protsendilist kasvu, kuid seejuures aeglustub tuleval aastal eratarbimise kasvutempo, tööturul muutub olukord üha pingelisemaks ning tulekul on palgakasvu aeglustumine.

Praegu on majanduskasvu vedaja tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb. Samas ootavad analüütikud, et ekspordi panus suureneb. Nimelt ootab rahandusministeerium, et Eesti ekspordi peamiste sihtriikide majanduskasv taastub, mis ongi majanduskasvu kiirenemise eeldus. Ekspordi kasvust ootab Eesti positiivset mõju ka investeeringutele, mis on samuti praegu madalseisus.

Kõik on hea, mis on üle nulli

Praegust keskkonda arvestades on igasugune majanduskasv hea, kõik, mis on üle nulli, on hea, oli Kalevi ja Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Kaido Kaare värske majandusprognoosi suhtes positiivselt meelestatud. “Meie julget kasvu ei prognoosinud, aga arvestades toiduainesektorit ja jaekaubandust tervikuna, siis mingisugune kasv tuleb,” rääkis Kaare. “1,7% tänavu on keskmiselt hea ja 2,6% järgmisel aastal on suhteliselt hea number. Järgmise aasta kasv võiks jääda kahe ja viie protsendi vahele.”

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab eratarbimine tänavu viis protsenti, kuid järgmisel aastal kasvutempo aeglustub. Kaare sõnul inimesed ikka ostavad. “Jaekaubandus kasvab, peab vaatama suuremat pilti, ehk kui palju on tarbimiseks raha. Kui kütusehinnad on jätkuvalt madalad ja muud kulud on all, siis jääb tarbimiseks ka raha,” rääkis Kaare.

Kaare sõnul näeb ta järgmist aastat mõõdukalt optimistlikult ja positiivne foon tema hinnangul jätkub. “Hullem oleks see, kui meie majandus kukuks. Meil on kõrval Soome näide olemas, kus on päris hull,” lausus Kaare.

Suurt palgatõusu ei maksa oodata. Rahandusministeerium prognoosib, et tööturul muutub olukord üha pingelisemaks ning tulekul on palgakasvu aeglustumine. “Kalevis me toodame praegu jõulutooteid ja oleme inimesi tööle juurde võtnud, umbes 50 inimest. Töökäsi on ikka vaja, aga palga puhul inflatsioon jääb, see ei ole nii suur kui eelnevatel aastatel. Suuri palgakasvu ootusi me üles ei küta,” ütles Kaare.
Valitsus saab Kaare sõnul hoida stabiilset keskkonda, kui ei mängi liiga palju maksude ega seadustega. “Kui keskkond on stabiilne, siis saavad ettevõtted teha investeeringuotsuseid ka tulevikus,” märkis Kaare.

Investeeris miljoni

Ka Kadarbiku Köögivilja juhatuse liige Veiko Pak ütles, et neid kui odava toidu tootjat majanduskasvu aeglustumine ei mõjuta. “Kapsaidkartuleid, mida meie kasvatame ja müüme, võib lugeda odavaks toiduks – seda tarbimist majanduskasvu langus ei mõjuta. Pigem on vastupidi, kui majandusel läheb hästi, siis inimesed ostavad kallimat toitu, aga kui häda käes, siis hoitakse söögi pealt kokku ja süüakse säästlikumalt,” kommenteeris Pak. “Me ei ole väga stressis, sest kliendid on olemas.”

Paki sõnul seab nende ettevõte palgaeesmärke vastavalt turule. “Oluline on, et meil oleks töökohad mehitatud,” selgitas Pak. “Peame olema konkurentsis, et neid inimesi endale saada.” Paki sõnul üritavad nemad, nagu iga ettevõte, panustada efektiivsusse. “Oleme sel aastal suurelt investeerinud ja lähiajal ei ole plaanis investeerida,” sõnas Pak.

Analüütikud: ei midagi rõõmustavat

LHV peaanalüütiku Heido Vitsuri sõnul on uue riigieelarve aluseks olev rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos põhjendatult konservatiivne. Maailmas pole ühtegi asja, mis paneks äriringkonnad rõõmustama, ning ka sisetarbimine Eesti majandusele enam rohkem kiirendust anda ei suuda.

Kuigi rahandusministeerium peabki Vitsuri sõnul olema vähemalt ühe protsendikümnendiku võrra konservatiivsem, kui kõhutunne ütleks, sest riskid on nende kanda, pole praeguses majandusolukorras sellest hoolimata eriti millegi üle rõõmustada.

Sisetarbijal hing kinni. Vitsuri sõnul on viimase viie aasta ühe kesisema majanduskasvu prognoosi peapõhjus see, et siseturg, mis on Eesti majanduskasvu tükk aega vedanud, rohkem kiirendust anda ei suuda.

“Hea, kui see samal tasemelgi majandust edasi veab, mujalt maailmast pole praegu ka midagi võtta. Kui põgenikelaine ja sellega seotud probleemid veel juurde panna, võib asi tõsisemaks ja keerulisemaks minna, kui suvel arvati,” ütles Vitsur.

Sõltume muust maailmast. Vitsur selgitas, et Eesti avatud majanduse puhul pole naljalt ühtegi kohta, kust saaks ise kasvu kiirendada.

“Meie tööstus, põllumajandus ja metsandus sõltuvad kõik välisturust, siseturg on nagunii andnud nendele harudele juba oma maksimumi. Kui oleks investeeringuid, mis nõuaksid sisemaist sisendit ehk annaksid palju tööd, kasutaks palju meie enda toodetud ehitusmaterjale, siis see oleks viis majandust kiirendada. Samas oleme teinud selliseid investeeringuid küllalt, need peavad olema ka ratsionaalsed ja ennast ära tasuma. See on vaid väga lühiajaline kasu, kui ehitame kusagile veel ühe Mäo ristmiku,” sõnas ta.

Praegu saame loota vaid välisturgudele, kuid paraku pole seegi Vitsuri sõnul väga lootusrikas variant.

“Soome kasv on nulli ümber ja Rootsil keskeltläbi alla ühe protsendi. Selle juures on Eesti 1,7% keskmisest isegi kolm korda parem. Pätsi ajal oleks olnud lihtne majandust kasvatada – teeme ise ja endale. Nüüd aga toodame maailmale ja tarbime maailma toodangut,” lausus Vitsur.

Aeglane taastumine. Äsja samuti värske majandusprognoosi avaldanud Nordea panga ennustuse järgi jätkub küll Eesti majanduse välisnõudluse taastumine, kuid aeglases tempos. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.

“Eesti pikaajalise kasvu peamiseks riskiks kujuneb majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismaht,” selgitas Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm.

Hekotek: töötahe on inimestel suurem kui 2008. aastal

Puidutöötlemistehnoloogia seadmeid projekteeriva ja valmistava masinaehitusettevõtte Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul ütles, et nad on mõõdukalt optimistlikud, kuid samas realistid, sest 2008. aasta kriis on veel kõikidel meeles. “Majanduskasv tänavu 1,7% ja järgmisel aastal 2,6% ei olegi väga tume,” märkis Einpaul.

Hekoteki käibest moodustab poole Venemaa turg. “Seal turul on finantseerimisega probleeme, aga huvi pakutava vastu on endiselt suur. Ei ole märki, et meie kliendid ei tahaks või ei vajaks meie tooteid,” lausus Einpaul. “Praegu me oma tootemahtude vähenemist Venemaa suunal ei näe, pigem on seal müük stabiilne.”

Einpauli sõnul näevad nad sel aastal kokkuvõttes 30% käibe kasvu ning ilmselt on järgnevatel aastatel see kasv rahulikum. “Pessimistlikku nägemust küll ei ole,” lisas Einpaul.

Konteinerid Uruguay poole teel.

Hekotek ekspordib Rootsi, Urugaysse ja Prantsusmaale. “Esimene konteiner Uruguaysse juba läks ja teine ka veel sel aastal. Prantsusmaale oleme tarninud paar aastat ja oleme positiivselt üllatunud. Rootsi kommunaalettevõttele ekspordime, ka see on edukas projekt,” rääkis Einpaul edukatest riikidest.

Mis puudutab palgakasvu, siis valgekraede palgalisa sõltub Einpauli sõnul ettevõtte tulemustest.

“Kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb ka töötajatel hästi. Jätkame seda taktikat,” selgitas ta. “Sinikraedel on palju tööd ja nende palk on seotud tükitööga. Palgatõusu näeme küll, aga püüame seda tootlikkuse ja ettevõtte tulemustega korrelatsioonis hoida, sest aastad ei ole vennad.”

Ta lisas, et Hekotek on optimistlik, kuid see on realistlik. “Liigse optimismi ja enesekiitlemisega ei ole midagi peale hakata. Praegune olukord on parem, sest aasta 2008 on inimestel veel meeles. Nüüd on suhtumine parem – tööjõupuudus, töötahe ja palgatase on kriisieelsel tasemel, aga inimesed mäletavad, mis võib juhtuda, ja tänu sellele on nad paindlikumad ja rohkem motiveeritud tegutsema,” sõnas Einpaul. “2008. aastal läks aur nõudmiste peale ja tegemine oli teisejärguline.”

Kommentaar

Palgakasv peab aeglustuma

AIN ANTONS
ASi Respo Haagised üks omanikke ja juhatuse esimees

Venemaaga on meil rubla kursi tõttu jätkuvalt kehvasti, Norra krooni kurss euro suhtes on väga kehv. Soome majandus on juba neljandat aastat languses. Need riigid on meie põhieksporditurud. Keegi ei oska öelda ja meie kaasa arvatud, millal võiks paranemismärke oodata.

Otsime ka uusi eksporditurgusid, aga uutele turgudele minek on alati riskirohke. Praegu on sihikul Saksamaa ja Poola, aga tulemused ei ole kiita. Järgmiseks aastaks prognoosime 10% käibe kasvu, aga kasumi kasvu ei prognoosi. Kulude kasvu ja kasumlikkuse languse surve on praegu suur. Surve on alates Euroopa direktiividest, lõpetades palgakasvuga. Loodan, et palgakasv aeglustub.

EASil ei ole olnud seadmetele toetusi pikki aastaid. Riik võiks toetada eksportivaid ettevõtteid, et nad saaksid osta kaasaaegseid seadmeid.

Uus meetod viskas statistika üles

MIHKEL NESTOR
SEB majandusanalüütik

Eelmisel teisipäeval avaldas statistikaamet põhjalikumad andmed sisemajanduse koguprodukti arvestuse kohta. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, mis on esialgsest hinnangust 0,1% enam.

Eelmiste perioodide andmete revideerimine pakkus sellest aga hoopis suurema üllatuse -nimelt tõsteti märkimisväärselt senist hinnangut 2014. aasta majanduskasvule. Uute andmete kohaselt suurenes SKP 2014. aastal varasema 2,1% asemel 2,9%.

Rahvamajanduse arvepidamise metoodika on keerukas ja andmete täpsustumisel on hinnangute muutmine tavapärane, niivõrd suur korrigeerimine on aga pigem erandlik.

Võrdlus

Tänavune prognoos nadi, edasi peaks kasv taas kiirenema

ALLIKAS: STATISTIKAAMET, RAHANDUSMINISTEERIUM

Sester lubab: ootamatuid maksumuudatusi sügisel ei tule

Tänavu vaid 1,7 protsendilist majanduskasvu ennustav rahandusministeeriumi prognoos on küll sünge, kuid rahandusminister Sven Sester lubab ettevõtjatele, et ühtegi negatiivset maksumuudatust sel sügisel ei tule.

Uue riigieelarve aluseks oleva suvise majandusprognoosi esitlemise järel antud intervjuus selgitas Sester, et pahesid ja tarbimist ohjeldada üritavad maksud on endiselt tööjõumaksude alandamise mootoriks, kuid ajad, mil riigieelarve menetlemise hetkel arutletakse ka maksumuudatusi, mis viidaks sisse paralleelselt, on nüüd minevik.

Mis mahus tuleb rahandusministeeriumi prognoosi valguses järgmise aasta riigieelarve? Eelarve maht on suurusjärgus 8,8-8,9 miljardit eurot. Lõplikud numbrid pannakse paika siis, kui eelarve on koos.

Kui pingelised on sellise sünge prognoosi juures eelarveläbirääkimised, arvestades kõikide valijatele antud lubaduste vastandlikkust? Kogu augustikuu on toimunud juba kahepoolsed läbirääkimised rahandusminister versus valdkonna ministrid, iga ministeeriumi hetkeolukord ja lisavajaduste soovid on ära kaardistatud. Neliviis kuud tagasi riigieelarve strateegiat neljaks aastaks kokku pannes oli just sõlmitud koalitsioonileping ning siis olid väga tulised vaidlused, kuid nüüd on kõik ministrid kogu augusti vältel olnud väga konstruktiivsed. Nad saavad aru, et me saame töötada vaid olemasoleva raha piires. Täna (eile – toim) nähtud prognoos ei anna ju alust mingiteks pudrumägedeks -majandus kasvab, aga mitte sellises tempos, nagu me eeldame. Palgad kasvavad, aga see pole selline, nagu nägi ette kevadine prognoos. Seega ei saa lisasoovide maht olla eriti suur. Ma usun, et hiljemalt septembrikuu lõpuks on eelarve ka riigikogule üle antud.

Millele uues riigieelarves enim tähelepanu pööratakse?

Me oleme pannud paika viis kindlat prioriteeti. Esiteks julgeolek – oleme öelnud väga selgelt, et 2% SKPst. Liitlastega seotud kulud on veel lisaks üle 2%, see on eelarves nii sellel kui ka järgmisel aastal. Siis kõik erinevad meetmed, mis aitaksid Eesti majanduskasvu tõsta, näiteks tööjõumaksude langetamine, eriti, mis puudutab madalapalgalisi.

Oleme seisukohal, et raha ei tule mitte pangaautomaadist, vaid ikka läbi ettevõtjate huvi ja tahte lisaväärtust anda. Lisaks pered ja lapsed – erinevad toetusmehhanismid. Ja viimaseks kogu riigireform – vaadata üle riigi toimimine, tõmmata ka iseennast kokku. Need on kindlad prioriteedid, mis kajastuvad väga selgelt ka järgmise aasta riigieelarves.

Mitu ootamatut maksumuudatust sel sügisel plaanis on? Igal sügisel on ju mõni tulnud, olgu need siis kaevandustasud, alkoholiaktsiis või autode käibemaks. Ma olen päris kindel, et me ei näe mitte ühtegi ootamatut maksumuudatust. Eelmise riigikogu koosseisu kõige viimasel istungil võtsime vastu otsuse, et kõikide maksumuudatuste, eriti maksumaksja või ettevõtja positsioone halvendavate puhul, peab jääma rakendumiseni aega vähemalt pool aastat. Kui praegu on september, siis 1. jaanuaril rakenduvaid maksumuudatusi me praegu küll ette ei näe. Kui mõni peaks tulema, siis saab see olla ainult tarbijale soodsamas suunas. Olukord, kus riigieelarve enda menetluse hetkel toimub paralleelselt ka maksumuudatuste arutelu, on nüüdseks juba minevik.

Millega ettevõtjad peaksid tänavu sügisel ja uue aasta hakul enim arvestama? Eks riigi hoovad on ikka maksumeetmed ja ettevõtluskeskkonna seadusandlus, riik püüab teha kõik endast oleneva, et maksukeskkond oleks võimalikult konkurentsivõimeline. Varasemad kokkulepped, mis on tänaseks seadustatud, nagu näiteks esmase töötaja registreerimise kohustus, on ettevõtjad väga tervitavalt vastu võtnud. Kaob ära eelis nendel ettevõtjatel, kas tahavad turul ebaausalt tegutseda. Püüame puhastada ettevõtluskeskkonda nii, et eelis maksude mittemaksmisest kaoks. Parempoolsete valitsuste eesmärk on pidevalt olnud tööjõumaksude alandamine ja maksuneutraalsusest tulenevalt maksude ülekandumine tarbimisse, saastamisse, pahedesse. Seetõttu näeme tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu, mingite tarbimismaksude tõusu.

Kui palju Soome jätkuv madalseis meid mõjutab? Ministeeriumi prognoos eeldab küll ekspordipartnerite seisu paranemist, kuid meie suurima partneri Soome puhul pole lootusrikkust näha. Paraku näeb praegu Soome endiselt vaeva selle nimel, et kuludtulud tasakaalu saada, ja alles siis ehk ka majanduskasvus positiivsete numbriteni jõuda. Vaadates Soome uue valitsuse ettepanekuid, võtavad ka meie prognoosid arvesse seda, et need meetmed aitavad Soome majanduskasvu lähitulevikus tõsta. See tähendab, et ka Eesti jaoks muutub Soome ekspordituruna jälle atraktiivsemaks.

Maailmakaubandus ei saa hoogu sisse

Maailmakaubanduse taastumine on viimase finantskriisi järel olnud vaevalisem kui mitme eelmise kriisi järel – kolmandat aastat järjest tõotab kaubanduse kasvutempo jääda alla globaalse majanduskasvu tempole, mis pole samuti teab mis kiire, kirjutas Wall Street Journal.

“Nägime globaliseerumise plahvatuslikku kasvu ja oleme nüüd konsolideerimise või isegi tagasitõmbumise faasis,” ütles lehele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) peaökonomist Robert Koopman. Pärast jõudsat taastumist finantskriisi järel 2010. aastal on maailmakaubanduse kasv WTO andmeil jäänud keskmiselt 3% kanti aastas, võrreldes 6 protsendise tempoga aastatel 1983-2008.

Aeglustumise on tinginud mitu tegurit, alates Hiina loobumisest teatud liiki tootmisest, välisinvesteeringute vähenemisest, kaubandusbarjääride kerkimisest 2008. aasta majanduslanguse järel, kuni selleni välja, et firmad ei taha enam komponente väga kaugelt tellida.

Väga vähe on märke, mis viitaks sellele, et maailmakaubandusest võiks uuesti kasvumootor saada nagu 2006. aastal. Siis kasvasid rahvusvahelised kaubavood 8,5%, maailma majandus aga 4%.

Tänavu tuleb WTO-l ilmselt uuesti selle aasta kaubanduskasvu prognoosi kärpida, kuna aasta algus oli arenevate turgude majanduskasvu aeglustumise tõttu oodatust kehvem. Osa majanduseksperte arutleb juba, kas kaubavahetusest kannustatud globaliseerumispuhang hakkab läbi saama.

“On üsna ilmne, et kaubavahetusega jõudsime tippu 2007. aastal,” ütles Washingtoni
strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse kaubandusekspert Scott Miller.

Ka OECD kärbib prognoose

Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo ökonomist Paul Veenendaal prognoosib selleks aastaks vaid 1% suurust kaubavahetuse kasvu. See jääb tuntavalt alla IMFi maailmamajanduse kasvu prognoosile, mille järgi majandus kasvab 3,3%.

Maailma arenenud riikide organisatsioon OECD kärpis oma maailmamajanduse kasvu prognoosi 3,1 protsendilt 3 protsendile. “Aasta esimesel poolel nägime seda, et languse tingis Hiina kaubavahetuse märkimisväärne vähenemine,” ütles Veenendaal. “Eeldan, et see tänavu veel kosub, kuid kindel ma selles ei ole.”

Hiina import kahanes augustis USA dollarites 13,8% pärast 8,1% suurust langust juulis.
Kaubanduse kosumist hoiab tagasi ka Euroopa majanduse aeglane toibumine, mis on vähendanud kaubavahetust 28 liikmesriigi vahel ning kahandanud Euroopas nõudlust Hiina impordi järele.

Mitu Aasia looduskatastroofi on aga ajendanud firmasid oma globaalseid tarneahelaid üle vaatamaja lühendama. Oma osa on ka sellel, et viimasel ajal pole olnud uute vabakaubanduslepingute sõlmimisel suuremaid läbimurdeid.

Hiina majandusele prognoosib OECD tänavu ja tuleval aastal kasvu vastavalt 6,7% ja 6,5%, USA-le 2,4% ja 2,6%, euroalale 1,6% ja 1,9%. Kõige tuntavamalt kärpis OECD Brasiilia ja Kanada majanduskasvu väljavaateid. Brasiilia SKP kahaneb tänavu 2,8%, Kanada majandus kasvab 1,1%.

Tasub teada

Rahandusministeeriumi nägemus Eesti lähiaja majanduskliimast

Hinnad.
Langevad, kuna nafta hind on kiirelt langenud ja toidu hinnad on olnud madalal. Tänavu langevad tarbijahinnad 0,3%. Järgmisel aastal on siiski oodata inflatsiooni taastumist, mil tarbijahinnad tõusevad 2%. Eratarbimine. Kasvab tänavu 5%, kuid järgmisel aastal kasvutempo aeglustub. 2016. aastal on oodata eratarbimise reaalkasvuks 2,8%. Sissetulekud jätkavad mõõdukat kasvu, kuid majapidamiste reaalset ostujõudu vähendab taastunud hinnatõus.

Tööturg.
Muutused on olnud oodatust positiivsemad, kuid sellega on kaasnenud kiire palgakasv ja ettevõtete kasumlikkuse langus. Olukord tööturul muutub üha pingelisemaks, palgatõusu survet on hoidnud üleval töötuse kiire vähenemine koos tööealise rahvastiku kahanemisega. Järgmisel aastal töötavate inimeste arv kahaneb. Prognoosi järgi kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1% jagu ning pöördub alates järgnevast aastast kuni 0,5%-lisse langusesse. Tööturgu mõjutab olulisel määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta.

Palgad.
Sel ja järgmisel aastal on oodata palgakasvu aeglustumist, mis aitab taastada palkade ja kasumite tasakaalulisemat vahekorda. Keskmine palk kasvab nominaalselt tänavu prognoosi järgi 4,8% ja 2016. aastal 4,5%. Hindade languse tõttu ulatub reaalpalga kasv tänavu 5%ni, see aeglustub järgmisel aastal hinnatõusu taastudes 2,4%-le.

Valitsussektori kulud.
Riigi rahandus ja valitsussektori eelarvepositsioon püsib tugev. Järgmisel neljal aastal on oodata struktuurse eelarveülejäägi püsimist. Nominaalselt on valitsussektori eelarve aastatel 2014-2019 enamasti ülejäägis, jäädes ajutiselt väikesesse puudujääki ainult 2016. aastal. 2019. aastaks vähenevad valitsussektori kulud 3,5 protsendipunkti võrra, 36,4%-le SKPst, valitsussektori võlakoormus kahaneb 7,6%-le SKPst võrreldes tänavuse 10 protsendiga. Nominaalse puudujäägi katteks ei ole riigikassal tarvis laenu võtta ja valitsussektori reservid hakkavad osakaaluna SKPst tervikuna kasvama alates 2018. aastast.

Riigieelarve tulud.
Kasvavad järgmisel neljal aastal keskmiselt 4,5% aastas.

Maksukoormus.
Kahaneb selle aasta 33,5 protsendilt SKPst 33,2%-le 2019. aastaks.

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM

Pane tähele

Investeeringud ei suurene

Suuremad kulukasvud 2016. aasta riigieelarves, mln eurodes

riiklik pension 88,5

ravikindlustus 43,5

kanded kohustuslikku pensionifondi 35,7

kaitsekulud 26,5

peretoetused 16,1

vanemahüvitis 10,5

ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM