Äripäev: Selle raha me sööme ära

09.04.2014Meediakajastus

SVEN SESTER
riigikogulane, Isamaa ja Res Publica Liit

Rahandusministeerium tõi oma kevadise majandusprognoosiga majanduskasvu ligi kaks korda allapoole. Varasema 3,6% asemel näeme nüüd 2% kasvuprognoosi. See tundub ikka veel liiga optimistlik.

Ka prognoosijad ise ütlevad, et väliseeldused fikseeriti 2014. aasta veebruari seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist ning pole arvestatud ELi võimalike majandussanktsioonide ja Venemaa vastureaktsiooniga.

Kuna meie lähinaabrite majandus ei ole veel kriisist kosunud, siis mõjutab see ka Eesti eksporti. Ekspordi vähenemine on pannud majanduskasvu lootused tänavu peamiselt sisetarbimisele, sellesse on aga sisse programmeeritud kasvuallika-te struktuurne probleem.

Nominaalne miinus. Struktuurne tasakaal oli 2014. aastaks kinnitatud IRLi ja Reformierakonna valitsuse poolt +0,7% SKPst. Eesmärk oli jõuda 2016. aastaks +1% SKPst. Struktuursest ülejäägist ei räägi nüüd enam keegi. 2015. aastal vähendatakse ülejääki 0%ni. Nominaalselt ehk igapäevases eelarves prognoositakse kogu perioodi ulatuses miinust.

Lähiaastad toovad olukorra, kus kulud ületavad tulusid 0,70,8 protsenti aastas. Valitsuse eemaldumisel eelarve tasakaalu põhimõttest tekib vajadus vähendada riigi reserve tervelt 40-45 protsendi võrra reservide kogumahust. Sisuliselt sööme me raha lihtsalt ära ja elame üle oma võimete. Rahas tähendab see vähemalt -569 miljonit eurot.
Aga reservide taset tuleb jälgida, sest eelarve struktuurne tasakaal on arvestuslik näitaja, mis raha juurde ei too. Rasketel aegadel aitasid reservid meil kriisi üle elada, buumiaegadel jällegi rasva koguda.

Reservide kallale. Vaadates valitsuse praeguseid kuluplaane, meenutavad need buumiaega, kuid reserve buumiajale kohaselt ei suurendata, vaid hoopis kasutatakse väljakäidud lubaduste katteks.

Eelarve tulud vähenevad võrreldes koalitsioonileppe aluseks oleva prognoosiga sel aastal 32 miljon eurot ja tuleval aastal 59 miljonit eurot, seega 2015. aasta eelarvepositsioon halveneb kokku ligi 100 miljonit võrreldes koalitsioonileppe sõlmisel aluseks olnud numbritega.

See tähendab, et koalitsioonileppe lubaduste täitmiseks peab valitsus leidma veel 100 miljonit täiendavat raha.

Kuna isegi olemasolevad tuluallikad on osaliselt õhku täis, pole valitsusel muud võimalust, kui ka see summa riigi reservidest võtta.