Äripäev: Sester majandusele hoo andmiseks defitsiiti ei karda

03.04.2017Meediakajastus

Sven Sester ei pelga laenu ega ajutist defitsiiti, kui nii on võimalik Eesti majandusest kogu potentsiaal kätte saada.
“Võlakirjad ei ole saatanast ja me ei peaks seda häbenema. Oleme ka varem laenanud ja suure tõenäosusega teeme seda ka tulevikus,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Aprilli lõpuks tuleb riigi eelarvestrateegia valmis saada. Kuidas arutelud edenevad?

Hakkavad lõppema. Tahame sel aastal nii nelja-aastase riigi eelarvestrateegia kui ka riigieelarve kõnelused ära teha kevadel. Täna (reedel) on viimased kaks läbirääkimist -presidendi kantselei ja õiguskantsleriga, kõik muu on seljataga.

Uue valitsuse jaoks on see esimene eelarvestrateegia, teile rahandusministrina kolmas. Kas on kõnelustel kergem?

Mulle meeldib valitsuse juures see, et tahetakse edasi liikuda. Tunnetan seda nii valitsuskabinetis eelnõude menetlemisel kui ka riigi eelarvestrateegiat läbi rääkides.
Loomulikult saavad kõik aru, et saame töötada olemasolevate ressursside piires. Elame piiratud ressurssidega – meil ei tule maa seest naftat. Muidugi on alati otsuse kohad – kas tahad ehitada kiiremalt Tartu maanteed, suunata rohkem raha tervishoidu, anda päästjatele palka.

Mis siis on kõige olulisem? Maantee, tervishoid või päästjad?

See oleks raske küsimus, ma arvan, igale poliitikule, siis paneksid sa neid vastanduma, seda ei taha poliitikud kunagi teha. Need on kõik olulised ja lisaks neile on veel väga palju olulisi investeeringuid. Rahandusministrile on oluline see, et asi oleks tervikuna tasakaalus – mitte ainult rahalises, vaid ka arengu mõttes. Kui paneme ühte suunda kiirelt kappama, siis mujal protsessid peatuvad.
Valitsus on juba välja hõiganud linnahalli renoveerimise ja üürielamute programmi. Kas lähiaastatel on veel olulisi investeeringuid tulemas?

Vaatame selleaastaseid läbirääkimisi kahes võtmes. Esiteks on iga-aastane tegevus ja sellega seonduvad tulud ja kulud, teiseks niinimetatud strateegilised investeeringud. Poliitilistele soovidele, nagu põllumeestele raha suunamine, õpetajate täiendav palgatõus või emakakaelavähi vaktsiin, leidsime juba novembris katted.

Eraldi teema on strateegilised investeeringud. Oleme kokku leppinud, et nende puhul oleme nõus minema defitsiiti-ja ainult varasemate aastate struktuurset ülejääki kasutades – kuni poole protsendiga. Keskpikas perspektiivis oleks struktuurne positsioon alati tasakaalus.

Mis olulisemad taristuprojektid on? Tallinna-Tartu maantee?

Oleme kokku leppinud selles, et lähiaastatel suunatakse igal aastal täiendavad 45 miljonit eurot strateegiliste investeeringute kaudu taristusse, mis kolme aasta jooksul teeb 135 miljonit eurot. Sellega saab üht-teist ära teha. Majandusminister valmistab täpset plaani praegu ette ja tuleb sellega lähinädalatel valitsuse ette.

Praegu selgitab riigikohus, kas alkoholiaktsiisi kiire tõus on põhiseadusega vastuolus. Kui raskeks negatiivne otsus valitsuse elu teeks?

Kui otsus peaks tulema selline, et aktsiisi ei oleks tohtinud tõsta, siis loomulikult see teeb raskemaks. Nii valitsus kui ka riigikogu onjäänud seisukohale, et otsused on olnud õiged. Alkohol ei tohiks ajas odavamaks muutuda.

On teil plaan, kuidas negatiivse otsuse puhul auk tuludes katta?

Riigieelarve ei koosne ainult lahja alkoholi aktsiisi tulemist. See on üks osa tuludest ja ma pean teile ütlema, et mitte just kõige suurem osa. Kui tuleb negatiivne otsus, siis tuleb vaadata, milliseks kujunevad jooksva aastajooksul meie maksulaekumised ja muud tulutasemed.
Loomulikult, kui kogumõjus ei tule tulem positiivselt kokku, siis oled sunnitud vajadusel kulukärpeid tegema.

Või laenama?

Me peame arvestama kogu aeg sellega, et tulu-kulu ja rahavoog on kaks erinevat asja. Meil on praegu igapäevane likviidsus 500+ miljonit eurot erinevatel arvetel kassajääkidena. Küsimus ei ole selles, et meil raha ei ole. Raha on olemas ja riigi võimekus lähtub meie kokkulepitud likviidsuspuhvri tasemest. Küsimus on selles, kas meie tulud ja kulud ühtivad.

Kui meie tulud vähenevad, siis me mitte ei hakka võtma laenu, vaid suure tõenäosusega vähendame oma kulusid.

Kui tõenäoline on, et strateegiliste investeeringute tegemiseks on vaja laenata?

Praegu oleme selles faasis, kus oleme võtnud vastu poliitilise otsuse. Kui saabub otsuste elluviimise aeg – alustatakse suuremaid investeeringuid Tallinna-Tartu maanteesse, linnahalli, hakatakse laiemalt katma Eestit lairibavõrguga – ei välista ma seda, et sel hetkel on riigil vaja võtta kas laenu või väljastada võlakirju. See on rahavooline finantsvahend oma eesmärkide täitmiseks.

Võlakirjad ei ole saatanast ja me ei peaks seda häbenema. Oleme ka varem laenanud ja suure tõenäosusega teeme seda ka tulevikus. Küsimus on suures pildis. Kui kulud ületavad tulusid jooksvalt ja pidevalt, siis jõuame sellesse olukorda, kus mitu vana Euroopa riiki on – ei viljeleta jätkusuutlikku eelarve- ja majanduspoliitikat. See on see, mida Eesti kindlasti teha ei tohi.

Kas järgmise aasta eelarve tuleb defitsiitne?

Seadus ütleb, et kui riigieelarve jääb miinusesse, tuleb see järgnevatel aastatel katta ülejäägiga, ja see on mõistlik põhimõte. Samas, kui mõnel aastal tekib ülejääk, siis seadus seda järgmisel aastal siiani kasutada ei luba. See aga jahutab majandust, sest raha liigub majandusest välja rohkem, kui mõistlik oleks, ajal, kus majandus toimib allpool oma võimalikku potentsiaali. Ka praegu on meie SKP tase allpool eeldatut ehk meie SKP lõhe on negatiivne.
See on ka põhjus, miks riik soovib lähiaastatel varasemate perioodide ülejäägi kasutusele võtta. Vaatame tasakaalu edaspidi mitme aasta keskmisena ja kasutame eelmiste aastate ülejääki kuni 0,5% ulatuses SKPst investeeringute tegemiseks.

Võimukõneluste ajal hõigati välja, et vähendate alustavate firmade tööjõumakse. Kuidas plaan edeneb?

Praegu käib analüüs. Ettepanekuid on palju – rohkem ühtlaselt laiali määrida või minna sügavalt nišši ja tugevdada erisustega konkreetselt üht või teist sektorit. On ka näiteks ettepanekud suurendada kõrgema palgaga välismaiste spetsialistide Eestisse toomist.

Kas võiks muuta paindlikumaks omavalitsuste võimalusi vastavalt enda soovile kohalikke makse kehtestada?

Teatav paindlikkus on juba olemas. Näiteks maamaks, omavalitsus otsustab, kas tahab maksustada ja millises määras. Teine küsimus on, kas riik tahab omavalitsustele maksuliike juurde anda. Ma olen olnud pigem seda meelt, et uusi maksuliike mitte kehtestada.

Miks ei võiks näiteks Pärnu koguda suvekuudel turismimaksu?

Kui ma ei eksi, siis vist Arto Aas pani selle kunagi lauale ja võttis sama kiiresti ka laualt tagasi ja rohkem sellest rääkida ei tahtnud. Kui küsida nii, kas praegu on valitsuse laual uute maksuliikide võimaluste andmine, siis ei ole.

Uus kulumeede on ka madala maksuga ettevõtluskonto. Mida sellelt ootate?

Ma olen väga põnevil – just seetõttu, et see on midagi uut. Esiteks on see täielik bürokraatiavabadus, mida paljud ei usu. Rõhutan, et ei ühtegi aruandlust statistikaametile, maksuametile, äriregistrile või Eesti Pangale. Ainus aruandlus on sinu ruuduline vihik, kui sa tahad sinna oma tulud-kulud kirja panna.
Teine aspekt on madaldatud maksumäär. Siiani on olnud nii, et kui saad tulu, siis kõik erinevad maksupositsioonid kokku võttes on sinu maksukoormus suurusjärgus 40%. Ettevõtluskonto puhul saab see olema 20%.