Äripäev: Sester tekitab ettevõtjate seas paksu verd

16.05.2017Meediakajastus

“See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,” ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Rahandusminister Sven Sester on panditulumaksuga tekitanud ettevõtjate seas paksu verd.
Tänane päev kannab nime superkolmapäev, sest riigikogu hakkab arutama kokku 24 seaduseelnõu. Nende seas on ka palju olulisi maksumuudatusi, mis võivad ettevõtjate hinnangul Eesti majanduse täiesti pea peale pöörata. Suurim murekoht on panditulumaksuseaduse eelnõu, mis on täna esimesel lugemisel.
“See on läbi aegade üks kahjulikumaid maksumuudatusi üldse,” ütles NG Investeeringute juht Jüri Käo. Tema sõnul lõhub praegune valitsus kogu Eesti lihtsa maksusüsteemi ja rikutakse oluliselt konkurentsivõimet. “Kahjuks on vähe inimesi, kes sellest aru saavad,” sõnas ta.
Panditulumaksu kehtestamine tähendaks, et emaühingule või muule kontserni äriühingule laenu andmine läheb maksu alla. Eesmärk on tõkestada äriühingutest kasumi kaudset väljaviimist.
Käo sõnul takistaks selline seadus tugevalt välisinvestorite tulekut Eestisse ja ka investeeringute tegemist siin. Paraku on Käo sõnul välisinvestorid enamasti ka suurimad tööandjad, maksumaksjad ja eksportöörid.

“Ja me läheme veel nende kallale ja teeme neile kahju?” oli Käo hämmingus. “Valitsus tõmbab ettevõtluse mootorile käsipidurit.”

Skeemimeistrite võimalus

Kui seadus võetakse vastu, hakkaks see kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril ja rakenduks laenudele, mis on tehtud kontsernisiseselt kuni kuus kuud varem. See tähendab, et selle aasta 1. juulini oleks ettevõtetel võimalus oma olukorda mõneks aastaks pehmendada ja teha näiteks suured laenumaksed enne seaduse kehtima hakkamist ära.
“Kindlasti võib igasuguseid skeeme teha, kuid need on keerulised ja kokkuvõttes kahjustame ikka maksukeskkonda,” ütles Käo. Seda enam, et uutel investoritel on panditulumaksu kehtestamise järel üks põhjus vähem Eestisse tulla, kuna maksukeskkond pole enam nii atraktiivne, leidis Käo.
Panditulumaksuseaduse vastu on sõnakalt sõdinud pea kõik ettevõtjate liidud. Sõna on võtnud näiteks tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda. Käo sõnul on aga probleem selles, et rahandusminister Sven Sester ei arvesta ettevõtjate seisukohtadega karvavõrdki.
“Sester läheb ajalukku sellega, et ta nii ettevõtja vaenulikku asja toetab,” ütles Käo. “Kui juhtub mingi ime, siis IRL võiks võtta Sesteri rahandusministri kohalt tagasi,” lisas ta.

Üleüldse on Käo sõnul IRLil hädavajalik, et ta maksumuudatustele pidurit tõmbaks – vastasel juhul kaotab erakond ka nende viimaste ettevõtjate toetuse, kes neid veel pooldavad.

Seeder annab lootust

IRLi verivärske juhatuse esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et panditulumaksu seaduseelnõu pole ei mõistlik ega ka õiglane siduda Sesteri isikuga, sest rahandusminister viib ellu koalitsiooni poliitikat ja kokkuleppeid, mitte ei tegutse omapäi.

“Kindlasti pole lisamaksude kehtestamine IRLi unistus või poliitika mõõdupuu, kaugeltki mitte. Kuid see on koalitsiooni hind,” ütles ta.
Seeder lisas, et enne kui IRLi ministrite vahetused, kaasa arvatud Sesteri rahandusministri portfell, arutlusele tulevad, on vaja pidada koalitsioonipartneritega läbirääkimisi, kas ja kuidas valitsus üldse edasi läheb.

Nimelt on Seederi sõnul praeguses koalitsioonilepingus mitu maksu-ja perekonnapoliitika küsimust, mis nõuavad ülevaatamist. “See, et lähme samamoodi edasi, meile vastuvõetav ei ole,” sõnas ta. Siiski lisas ta, et IRLi eesmärk ei ole koalitsiooni lõhkuda.
Seega on Seederi sõnul lootust, et ka panditulumaksu seaduse eelnõu tõmmatakse tagasi, kuna koalitsioonileping on ju avatud. Näiteks oli kokku lepitud, et tuleb automaks, ent sellest loobuti. Samuti polnud koalitsioonilepingus kirjas tervishoiu lisarahastamist, ent see tuli.
“Mina olen kindlasti valmis ettevõtjatega sel teemal kohtuma. Ei ole jäika seisukohta, et ei saa midagi muuta,” ütles Seeder.

Lubadused toovad pahandust

Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Lasse Lehis kavatseb täna riigikogule saata märgukirja kahe ettepanekuga. Esiteks soovitab ta tulumaksuvaba miinimumi tõsta mitte 500 eurole, vaid näiteks 400 või 450 peale. “Sellega kaoks vajadus kogu ülejäänud maksupaketi järele,” ütles ta.
Nimelt on kogu pakett kokku pandud vaid selleks, et leida raha maksuvabastuse lubaduse täitmiseks.

“Vastuvõetud otsused on tehtud liiga pühaks lehmaks, keegi ei taha sellest otsusest taganeda,” ütles Lehis ja lisas, et tegelikult pole ühelgi valijal sellest midagi, kui tulumaksuvaba miinimum tõuseks pisut vähem kui praegu lubatud.
Teine ettepanek on see, et erakonnad lepiks omavahel kokku, et järgmistel valimistel ei anna keegi ühtegi lubadust rahapakke laiali jagada või teha maksuvähendusi. “Neid pole võimalik täitaja neist tekib nii palju pahandust,” ütles ta.

PANE TÄHELE

Maksumaraton riigikogus

Täna on riigikogus arutusel mitu olulist maksumuudatuse eelnõu. Tõenaoliselt ootab riigikogu ees järjekordne ööistung.

Kui tavaliselt on ööistungi põhjuseks opositsioonipoliitikute venitamistaktika. siis seekord on koalitsioon ühele istungile kuhjanud kokku 24 muudatust. Opositsiooni esindajad on avaldanud pahameelt, et selline eelnõude kuhjamine tapab igasuguse võimaluse eelnõusid sügavuti arutada.

Enamik eelnõusid läheb esimesele lugemisele.

Arutusele minevad eelnõud:

– Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Vabariigi presidendi ametihüve ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

– Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

– Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

– Välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muudatus. Kolmas lugemine

– Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tuba kaseaduse muutmine. Teine lugemine

– Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas”. Esimene lugemine

– Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Esimene lugemine.

– Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis” eelnõu. Esimene lugemine.

– Riigikaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Esimene lugemine

– Tolliseaduse eelnõu. Teine lugemine

– Ühistranspordi. liiklus ja riigilõivuseaduse muutmine. Teine lugemine

– Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine. Esimene lugemine

– Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (Nagoya protokolli rakendamine). Esimene lugemine

– Keskkonnaseire seaduse muutmine. Esimene lugemine

– Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmine. Esimene lugemine

– Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatus, koalitsiooni eelnõu. Esimene lugemine

– Euroopa Parlamendi valimise seaduse muudatus, Reformierakonna eelnõu. Esimene lugemine.

AINULT VEEBIST

Eelnõude pikemad selgitused. www.aripaev.ee

KOMMENTAAR

See pole uus maks, vaid meede

SVEN SESTER, rahandusminister

Me ei kehtesta uut maksu, vaid kehtiva ettevõtte tulumaksu tasumist kindlustavat tagatisraha.

See on vastumeede kasumi ühe enam levinud varjatud väljaviimise viisi-laenu andmine emaühingule või muule kontserni liikmele – tõkestamiseks.

Ettevõtjate tagasisidet arvestades on ettepanek koostatud selliselt, et see tavapärast majandustegevust ei häiriks.

Tagatisraha ei puuduta kõiki laene, vaid üksnes neid, mis antakse emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingutele ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele ja mis ületavad äriühingusse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.

Samuti on seaduses erand selleks, et kontserni likviidsuse juhtimiseks kontsernikonto kasutamist tagatisraha ei puuduta.

Hinnanguliselt on Eesti äriühingutel nõudeid välismaal asuvate emaühingute vastu umbes 800 miljoni euro eest.

Tagatisraha ei kehtestata tagasiulatuvalt. Eelnõus on üleminekusäte, mille eesmärk on piirata ulatuslikku kontsernisiseste laenude andmist enne nn tagatismaksu kehtima hakkamist.

Eelnõu ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ega tekita põhiseadusega keelatud tagasiulatuvat maksukohustust.

Kasumi varjatud Eesti äriühingutest väljaviimise tõkestamine on üks meede valitsuse tegevusprogrammis ning osa valitsuse terviklikust maksuplaanist maksukeskkonna korrastamisel.