Terviseleht: Tervishoiutöötajate streik

17.04.2017Meediakajastus

änavu on tegelikust ravivajadusest katmata üle 70 miljoni euro ja rahastamata jääb rohkem kui 200 000 patsiendi ravi. Plaanilise arstiabi kättesaamatus suurendab haigete kannatusi ja tekitab ülekoormust kiirabis ning erakorralise meditsiinis. Ravijärjekordadest tingitud hilinenud ravi tõttu on töövõimetushüvitiste kulud sel aastal viiendiku võrra kasvanud. Seega tekitab näiline kokkuhoid hoopis suuremaid kulusid.

Peaminister Jüri Ratas kinnitas tervishoiutöötajatele juba möödunud aasta detsembris, et tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse lahenduste väljatöötamine on lõpusirgel ja valitsus langetab vajalikud poliitilised otsused sel kevadel. Tervishoiutöötajatele lubati, et otsused tehakse 11.aprillil.

Tervishoiusektor toetab tervise- ja tööministri kava hakata maksma riigieelarvest mittetöötavate pensionäride eest ravikindlustusmaksu, mis annaks stabiilse lisarahastuse arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Rahandusminister Sven Sester on kogu aeg selle ettepaneku vastu olnud, eile taas otsustamata jätmine näitab, et inimeste tervis ei lähe korda ka teistele koalitsioonipartneritele IRList ja Keskerakonnast. „Väga kahju, et peaminister ei pea oma sõna,“ ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt. Ta lisas, et tervishoiusektor on pidanud ligi poolteist aastat läbirääkimisi, teinud kompromisse ja leppinud terviseministriga kokku ühised eesmärgid, et patsiendid saaksid õigel ajal vajalikku ravi, kuid valitsuselt pole peale katmata lubaduste endiselt mitte midagi.

Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit on sunnitud tõdema, et töörahu säilitamiseks on jäänud vähe võimalusi. Ettevalmistused töö peatamiseks haiglates käivad ja streigi alguse kuupäevaks on määratud 15. mai. Tervishoiutöötajad on endiselt valmis koostööks, kui valitsus leiab poliitilist tahet patsientide ravivõimaluste parandamiseks.

Eesti Arstide LIit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Eesti Õdede Liit

Eesti meedikud teatasid, et seekord ollakse valmis streikima kuude kaupa. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa selgitas, et seda ei pea võtma kui lausstreiki, kus kogu Eesti tervishoid on kuude kaupa kinni. Päris ilma arstiabita Eesti inimesed streigi ajal ei jää, sest tööseisak ei puuduta erakorralise meditsiini osakondade tööd, vaid plaanilist ravi. Streigi ajal meedikud palka ei saa ja saamata jääv töötasu makstakse streigifondist, mis koguneb arstide liidu liikmemaksust. Rehemaa sõnul on streigifond kopsakas.