Äripäev: Sester võttis Kreeka pärast vastu küsimuste turmtule
18.08.2015Meediakajastus“Kui riik vajab finantstuge, siis tuleb teda aidata,” ütles rahandusminister Sven Sester eile riigikogu ees, vastates enne Kreekale kolmanda abipaketi andmise hääletust saadikute küsimustele.
Eile kogunes riigikogu erakorraliselt hääletama Kreeka kolmanda abipaketi heakskiitmist ning hääletusele eelnes Sesteri ettekanne ja saadikute küsimustele vastamine.
Juba enne istungit ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et nende saadikud ei toeta Kreekale kolmanda abipaketi andmist. Simsoni sõnul julgustaks abi andmine Kreekat senist rada jätkama.
Sester rõhutas riigikogu kõnepuldist, et Eesti ei ole nõus Kreeka võla mahakirjutamisega. Ta ütles, et hääletamisele pandud memorandum ei too Eestile uusi kohustusi ning seab ka Kreekale karmid tingimused. Oma ettekandes vastas Sester ise paarile küsimusele, mis viimasel ajal kõlanud:
Kas Kreeka saab oma võlakoormaga hakkama? -Jah, koorem on suur, aga laen soodne.
Kas laen tähendab Eestile uusi kohustusi? – Ei, oleme oma kohustused võtnud 2012. aastal ESMi asutamislepinguga nõustudes ning kolmanda abipaketi raha tuleb stabiilsusmehhanismist, kus Eesti osalus on 1,302 miljardit eurot.
“Kui see saal täna hääletab abiprogrammile vastu, kas tõesti see mõjutab lõplikku otsust?“ küsis keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. “Või on nii, et kuidas me siin ka ei hääletaks, nagunii see abipakett Kreekale läheb?”
“20. augustil on Kreekal vaja teha järgmine laenumakse,” vastas Sester. “Kui mingi liikmesriik vetostab selle ja ütleb, et ta ei ole nõus, siis see protsess jääb seisma ja tuleb erakorraline otsustuskoht.”
Kolme ja poole tunnise arutelu järel hääletas riigikogu Kreeka kolmanda abipaketi üle: kohal olnud 93 saadikust oli Kreekale rahaabi andmise poolt 50, vastu 37 saadikut, erapooletuid ei olnud ning hääletamata jättis 6 saadikut (Aivar Kokk, Kalle Muuli, Helir-Valdor Seeder, Imre Sooäär, Märt Sults ja Aivar Sõerd).
Istungilt puudus 8 riigikogu liiget (Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb, Eerik-Niiles Kross, Kalle Laanet, Heimar Lenk, Ain Lutsepp, Valdo Randpere ja Viktor Vassiljev).
Ateena peab 20. augustiks tegema Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse. Kolmanda abipaketi esimene väljamakse on 26 miljardit eurot ja edasised maksed sõltuvad Kreeka kokkulepetest kinnipidamisest.
Esitatud küsimused
Saadikud armu ei andnud
Sesteri ettekandele järgnes peamiselt opositsioonisaadikute tulistatud küsimustevoor, kus rahandusministril tuli kaitsta valitsuse ja Euroopa institutsioonide seisukohti. Mõni küsimus jäi Sesteri vastusteta:
Mart Helme, EKRE
Kas Kreeka suudab sellest SMS-laenu ringist välja murda või oleks targem minna tagasi oma drahmile ja teha läbi tervenemine?
Peeter Ernits, fraktsioonitu
Mitu korda sa oleksid valmis andma laenu oma kasiinosõltlasest sõbrale, kes on sulle juba pikemat aega võlgu?
Jüri Adams, Vabaerakond
Kas te oleksite nii kena ja selgitaksite, mida see populism tähendab, mida te sageli siin kasutate?
Toomas Vitsut, Keskerakond.
Täna põhineb Kreekale abi andmine usul, et reformid viiakse läbi ja abi annab tulemust. Kui midagi juhtub ja reforme ei tule, siis milline on plaan B?
Siret Kotka, Keskerakond
Kas te suudate kinnitada, et Eesti inimene ei pea tulevikus hakkama maksma tänaseid Kreeka võlgu?
Erki Savisaar, Keskerakond
Kas te ei arva, et kui me seda abiprogrammi toetame, siis varsti läheb meil endal vaja sarnast abiprogrammi?