Äripäev: Sesteri meelest on pangalõivul jumet

02.02.2017Meediakajastus

Pangajuht Erkki Raasuke ütles intervjuus, et pangalõiv võib nende loodava panga peakorteri Eestist peletada, rahandusminister Sven Sester peab aga finantssektori maksustamist mõttekaks.

Valitsuse töölaual olev pangalõivu plaan võib Nordea ja DNB liitumisega tekkiva ühendpanga peakorteri Erkki Raasukese sõnul Eestist ära Lätti või Leetu viia. Sest lõivu korral poleks peakorteri Eestisse loomine majanduslikult mõttekas.

Rahandusminister Sven Sesterit see hoiatus aga ei heiduta. Tema sõnul lähtub finantssektori täiendav maksustamine kahest põhjusest. “Esiteks võivad kriisiolukorras teatud riskid üle kanduda riigile – sellest lähtuvad ka juba kehtivad hoiuste tagamise fondi maksed ning kriisihaldusfondi maksed,” selgitas Sester. “Teisalt on käibemaksustamisel nii Eestis kui ka mujal Euroopas tehtud finantsteenustele erandeid, millel on oma põhjendus ja mida ära kaotada ei saa, kuid mis on panganduse jaoks võrreldes muude ettevõtlussektoriga siiski oluline soodustus.”

Erkki Raasukese sõnul on probleemi põhjus selles, et valitsus otsustas tõsta maksuvaba miinimumi 170 eurolt 500 peale, sest nii tekib puudujääk. Raasukese sõnul olnuks lahendus tõsta üksikisiku tulumaks 23 protsendi peale ja siis tõsta tulumaksuvaba miinimumi 170 pealt 500 peale. “Need kaks asja tasandavad üksteist. Praegu proovitakse ümber jagada seda, kust meil midagi võtta ei ole – lahmida ettevõtlusest midagi kokku. See on majandusarengule hävituslik,” ütles Raasuke intervjuus Äripäevale.

Minister Sesteri sõnul kaalub ministeerium finantssektori maksustamisel mitut alternatiivi, Raasukese soovitatud üksikisiku tulumaksumäära tõstmist 23 protsendile kaalutud ei ole. “On mõistetav, et ükski majandussektor ei tervita maksutõusu, kuid ma ei toeta kindlasti ettepanekut tõsta pankade asemel kõigi inimeste tulumaksumäära. Pigem oleme liikumas täpselt vastupidises suunas – tööjõumakse alandades,” märkis minister.

Pangaliit ei taha soovimatuid tagajärgi

Raasukese sõnul on pangandussektori maksustamine eriti irooniline olukorras, kus Eesti pangandusturg on võrreldes Läti ja Leeduga palju paremini hakkama saanud. “Kui vaadata kolme turgu majanduslikult, aastaid 2008-2015, siis liites kõikide nende pankade maksueelsed kasumid, on Eesti pangandussektor teeninud 1,7 miljardit, Leedus 450 miljonitja Lätis ollakse 450 miljoni euroga kahjumis. Iroonia on selles, et meie otsustajad tulevad siin välja ideega, et Eesti on koht, kus rakendada pangalõivu,” märkis Raasuke.

Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul on nii neil kui ka teistel Eesti pankadel pangalõivu teemat praegu raske kommenteerida, sest pole veel teada plaanitava maksu detailid.

“Maksukeskkonna küsimused võivad olla määrava tähtsusega väga oluliste otsuste juures, seega on oluline, et maksumuudatused ei oleks läbimõtlemata ega põhjustaks Eesti majandusele ja konkurentsivõimele soovimatuid tagajärgi,” märkis Talihärm kommentaariks.