Äripäev: Sõerd: ressurssi peaks õigesti suunama

13.05.2013Meediakajastus

Poliitikutele ei ole üllatus, et riigikassat täidab vaid kümnendik Eesti firmadest, kunagine maksuameti juht Aivar Sõerd ütles, et maksuameti kontroll peaks olema süsteemne ja valdkonnad õigesti valitud.

Eilne Äripäeva kaanelugu rääkis sellest, et suur osa Eesti ettevõtjatest käibemaksu ei tasu – riigikassat täidab vaid kümnendik firmadest. Eestis on umbes 72 000 käibemaksukohustuslast. Maksuameti värske statistika näitas, et möödunud aastal tasus vaid 5690 ettevõtjat käibemaksu kokku 2,08 miljardit eurot. Summa moodustab kogutud käibemaksust 90 protsenti. Ülejäänud ettevõtted tasuvad käibemaksu minimaalselt ja kolmandik ettevõtjatest saab riigilt rohkem raha tagasi, kui ise maksab.

Asjad ei ole kindlasti korras. “Üldiselt on ju teada, et väiksem osa maksumaksjatest tasub suurema osa maksudest. Aga kindlasti ei ole asjad korras, kui ainult 8% ettevõtetest maksab 90% käibemaksust,” märkis endine rahandusminister ja maksuameti juht Aivar Sõerd.

Reformierakondlase sõnul on kontrollifunkt-sioon üks osa maksu- ja tolliameti tööst. “Ilmselt on maksuametil revidente umbes kahesaja ringis, aga käibemaksukohustuslasest ettevõtjaid on umbes 72 000. Küsimus on, kuidas ressurssi otstarbekalt ja tulemuslikult kasutada,” sõnas Sõerd.

Sõerd eeldab, et suur osa kontrolliressursist läheb tagastamisele kuuluva käibemaksu kontrollimisele. “Seega sellest väga palju ressurssi üle eijää. Sellepärast on tähtis, et kontroll oleks süsteemne ja valdkonnad õigesti valitud, sest IT-lahenditega saab suure eeltöö ära teha,” lausus Sõerd.

Sõerdi hinnangul on kontrolli kõrval sama suure kaaluga ka teavitamine. Ta tõi näitena Põhjamaa riigid, kus maksuamet pöörab suurt tähelepanu uutele käibemaksukohustuslastele. “Neid teavitatakse, millised on nende kohustused ja õigused,” kirjeldas Sõerd. Ta pakkus, et võib-olla peaks ka meil panustama rohkem uute ettevõtete teavitamisele.

Ettevõtluskeskkonnas toimib tema sõnul ka enesekontroll, konkurentsi rikkujaid taunitakse. “Mis puudutab seadusi, siis siin ei ole imerelva. Tuleb vaadata praegusi seadusi ja neid ära kasutada. Eraldi peab vaatama organiseeritud kuritegevust, mis on probleem,” lausus Sõerd.

Riigikogu liikme, sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul ei ole üllatav, et maksuamet on sellise statistika avaldanud. “Kogu maksuameti käibemaksu temaatika, kus maksuameti roll ettevõtte raamatupidamises oluliselt suureneks, ei ole leidnud positiivset toetust maksumaksjate seas. Selle üle ei tasu ka imestada,” tõdes ta.

Tema sõnul peaks arutama, kui radikaalseid õigusi saab maksuametile anda, see on läbirääkimiste teema.

“See, et maksuamet hoiab seda teemat üleval, on positiivne. Olen nii sõnades kui ka tegudes nõus nende tööd toetama,” märkis Nestor.

Ta lisas, et sotsiaaldemokraadid on maksuameti mõtteid toetanud ning ka teistes erakondades on need leidnud mõistmist ja toetust.

Algatus rahandusministeeriumist. Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste (IRL) sõnul peaks käibemaksuga tegelema rahandusministeerium. “Püstitus on õige. Samas ei ole päris õige arusaam, et ainult kümnendik maksab ja ülejäänud hiilib kõrvale,” tõdes Tõniste. Tema sõnul on kindlasti suur osa ettevõtteid, kelle ärispet-siifika on selline, et nad saavad riigilt käibemaksu tagasi, mitte ei maksa, seega ei saa seda statistikat üks-ühele võtta. “On kindlasti valdkondi, kus riigil on kasutama ressursse. Sel juhul tasuvad tõsist kaalumist läbimõeldud tegutsemine ning maksuameti ettepanekud,” märkis Tõniste.

Tõniste on kindel, et lahendusi tuleb koos otsida, kuid algatus peaks tulema rahandusministeeriumist.

Tõniste puutub ettevõtjana maksuametiga tihedalt kokku. Amet võttis tema hulgimüügiette-võttega LTT AS eelmisel aastal kolm korda ühendust. “Ausale ettevõttele on muidugi lisakoormus, et peab kontrollima arveid ja täpsustama. Aga kui tahame kõik võrdselt konkureerida, siis tervikpildina ma suhtun sellesse väga positiivselt,” lausus Tõniste.
Kommentaar

Positiivsed näited on olemas

SVEN SESTER
riigikogu rahanduskomisjoni esimees (IRL)

Maksuameti uus strateegia on keskendumine väga tõsiselt varimajanduse osakaalu vähendamisele. Kui
mingis sektoris saab teatavate seadusemuudatustega maksekäitumist parandada ning pettuste arvu vähendada, siis oleme rahanduskomisjoni koostöös maksuametiga seda riigikogu tasandil edukalt ka teinud. Parim näide on paari aasta tagune seadusandlikul baasil kütuseäri tagatistesüstee-mi loomine ning korrastused selleteemalistes seadustes. Tulemus oli see, et riigile laekus juba esimese aasta jooksul pärast seaduse jõustumist kümneid ja kümneid miljoneid täiendavaid eurosid eelarvesse.