Menüü 
Äripäev: Sotsiaalse maiguga riigieelarve. Kasvavad pensionid ja toetused
28.09.2015MeediakajastusPraeguse valitsuskoalitsiooni esimesel riigieelarvel on juures sotsiaalne maik, leiavad kõrvaltvaatajad.
“Pigem on tähelepanu pööratud sotsiaalsete tagatiste suurendamisele kui meetmetele, mis majanduskasvu aitaksid kiirendada ja konkurentsivõimet tagada,” kommenteeris järgmise aasta riigieelarvet kaubandusja tööstuskoja peadirektor Mait Palts, oodates riigilt enam julgust.
Valitsus kiitis eile heaks riigieelarve eelnõu, mille Taavi Rõivas täna riigikogule üle annab. Järgmise aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot suurem, kui käimasolevaks aastaks kavandati. 488 miljonit eurot läheb investeeringuteks: riigiasutustele 284 miljonit ja investeeringutoetusteks 200 miljonit eurot. Nende seas ei ole Riigi Kinnisvara ASi tehtavaid investeeringuid.
Õnneks pole järske muudatusi. ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu liige Andres Trink nõustus, et riigieelarvele on püütud sotsiaalset maiku lisada. “Valimiste ajal oli see põhiteema lisaks julgeolekule,” ütles Trink, lisades, et õnneks ei ole tehtud kardinaalseid maksumuudatusi. “Tähtis on ettearvatus ja võimalus planeerida. Need kogemused, mis ootamatute maksutõusudega on olnud, on kindlasti poliitikuid õpetanud. Enne mõõda ja siis lõika.”
Mingisugust põhimõttelist muudatust ettevõtjatele eelarve Trinki hinnangul kaasa ei too. “Ettevõtlik vaim mõjutab ettevõtluse arengut, mitte riigieelarve,” ütles Trink. Tema sõnul pole lood Eesti majanduskasvuga praegu kuigi head. Samas sõltub see ka maailmamajanduse olukorrast, Eesti konkurentsivõimest ja paljudest muudest teguritest, lisas Trink.
Mait Palts rääkis, et majanduskasvule annaks hoogu tööjõumaksukoormuse kiirem ja suurem vähendamine, samuti riigivalitsemise efektiivsemaks muutmine näiteks bürokraatiat vähendades ning investeerimine taristusse ja innovatsiooni.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil uue aasta eelarvet kiites, et see justkui kuulub terve talupojamõistusega perele.
Majanduskasvuga ei olda rahul
Rahandusminister Sven Sester rääkis eile, et viis kuud tagasi otsustati lähiaastatel tegeleda viie põhilise suunaga. Tähtis on julgeoleku tugevdamine, seega kaitsekulutused püsivad 2 protsendi tasemel. Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9%.
Teine oluline siht on majanduskasvu edendamine, kuid Sester tõdes, et pole majanduskasvuga rahul. Eeldatakse, et järgmisel aastal ulatub majanduskasv 2,6 protsendini, 2017. aastal võiks see olla 3,4 protsenti. “Meie eesmärk peaks olema tunduvalt ambitsioonikam,” sõnas Sester ja lisas, et ettevõtjatele on kindlasti olulised maksupoliitilised muudatused.
“Suureneb tulumaksuvaba miinimum, lisaks oleme vastu võtnud otsuse sotsiaalmaksu langetamiseks. Üldine nägemus on, et tahame vähendada tööjõule tehtavaid kulusid, vastavalt sellele suurendada ka maksumäärasid, mis on seotud tarbimisega,” viitas Sester tuleval aastal tõusvatele alkoholi-, kütuse-ja tubakaaktsiisile.
Peale julgeoleku tagamise ja majanduskasvu edendamise on valitsuse hinnangul olulised madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, näiteks soodustab seda tulumaksu tagasisaamine. “See raha läheb tõenäoliselt tagasi käibesse, Eesti majandusse,” lausus Sester.
Valitsus suurendab õpetajate, kultuurija sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti.
Peretoetused kasvavad järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuaril 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga lapse kohta.
Maksud samal tasemel. Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu selle aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKPst.
Võrreldes tänavusega makstakse rohkem pensione ja panustatakse rohkem tervishoiule. Riikliku pensioni summa kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 44aastase staažiga inimesel 5,5% ehk 396 euroni, jäädes tulumaksuvabaks.
Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku kulub ravikindlustusele järgmisel aastal veidi vähem kui miljard eurot.
Riik loobub töötajatest
Riik koondab järgmisel aastal 750 inimest, sama peaks jätkuma tulevastel aastatel.
Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7 protsenti. Samas suuruses peaks vähenema ka valitsussektor ehk siis koondada tuleks aastas 700 töötajat. Ühtlasi hoiab ametnike arvu vähenemine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses.
KOVid jäävad välja. Valitsussektor koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest ja sotsiaalkindlustusfondidest. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunovi sõnul pööratakse järgmisel aastal põhitähelepanu keskvalitsusele ja fondidele – KOVidega tegeletakse haldusreformi käigus.
“On plaanis valitsussektori töökorraldus süsteemsemalt läbi vaadata. Tuvastada kohad, kus toimub dubleerimine,” lausus Piskunov, kuid lisas, et teatud valdkondades tuleb töötajate arvu siiski suurendada. “On kokku lepitud, et näiteks kaitseväe tegevväelaste hulk peaks suurenema 50 inimese võrra aastas.”
Üldist palgafondi suurenemist ei tule, palgatõus on võimalik väheneva töötajaskonna arvel, ütles Piskunov.
Tasub teada
Suuremad kasvud riigieelarves, mln eurot
riiklik pension 88,9
ravikindlustus 51,8
kaitsekulud 37,1
liitlaste infra 10
teedeehitus 30
sh KOV teed 5
piiriehitus 20
peretoetused 16,1
vanemahüvitised 10,5
EL eesistumise
ja EV 100 ettevalmistus 10
ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM
