Äripäev: Tormiliselt täituv rahalaegas. Töötukassas sajad miljonid eurod

04.05.2015Meediakajastus

Ajal, kui valitsus otsib katteallikaid sotsiaalmaksu alandamiseks, seisab töötukassa kontol jõude üle 610 miljoni euro.
Erinevatel hinnangutel piisab kogutud reservist vähemalt viie kriisiaasta üleelamiseks. Enamgi, kuigi aasta alguses langes töötuskindlustuse maksemäär kokku 0,6 protsendipunkti võrra, 2,4 protsendile, kasvab reserv tänavu veel ligi 35 miljoni euro võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul töötus lähemal neljal aastal väheneb.

Kogu töötukassa ajaloos on vaid üks aasta, kui reserv on vähenenud. See juhtus kriisi keskmes 2009. aastal. Pärast seda on varu tormiliselt kasvanud. Näiteks mullu kasvas reserv üle 100 miljoni euro. Kindlustusmakseid laekus üle 174 miljoni euro, samas kui töötuskindlustuse kulud kokku olid ligi 60 miljonit eurot. See tähendab, et igast kogutud kindlustusmakse eurost maksis töötukassa välja umbes 34 senti.

Ekspertide hinnangul võiks töötukindlustusmakset veelgi alandada või raha kasutusse võtta. Seevastu valitsus ei näe võimalust töötuskindlustuse maksemäärasid langetada, kuigi see oleks üks võimalus langetada ka tööjõumakse.

Vähendame makset. Äripäeva finantskontrolleri Raivo Sormuneni hinnangul võiks töötuskindlustuse maksemäärasid julgelt langetada, kui lähiaastatel pole tööpuuduse tõusu ette näha. “Siis võiks maksemäära alandada vabalt veel 50% ja lasta niimoodi muretult kümme aastat,” ütles ta.

Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on töötukassa reservid suuremad kui ülesannete täitmiseks vaja ning raha on tegelikkuses valitsuse kasutuses ja käsutuses. Tema sõnul pole töötuskindlustusmakse küll ametlikult tööjõumaks, kuid sisuliselt ta seda on.

“Tööandjatena, kes osalevad rahvusvahelises konkurentsis, näeme väga selgelt, et tööjõu maksukoormus on üks meie konkurentsivõime olulisemaid pudelikaelu,” rääkis Tamsar. Tema sõnul tulnuks juba ammu töötuskindlustusmakset langetada, kuid see oli valitsuse poliitilise otsuse taga.

Tamsari sõnul ei arva tööandjate keskliit, et olemasolevat reservi tuleks hakata valimatult laiali jagama. Seda tuleks kasutada tööturu riskirühmade ennetavaks ümberõppeks ehk selleks, et suurendada kõige haavatavamate inimeste konkurentsivõimet enne töötuks jäämist.

Investeerime oskustesse. Majandusteadlase Rainer Katteli arvates oleks rumal reservi mitte kasutada. Raha ei tasuks niisama laiali jaotada, vaid tuleks paigutada inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse, näiteks ümberõppesse ja koolitustesse.

Katteli sõnul on Eesti majandusel probleeme tootlikkuse kasvuga, mis ongi suuresti töötajate puudulike oskuste taga kinni. Tema hinnangul on töötajate puudulik kvalifikatsioon koguni suurim majanduskasvu pidurdaja. “Sellesse tuleks tõsisema tähelepanuga suhtuda, eriti veel, kui töötukassal selleks tegelikult raha on,” ütles ta.

Kattel märkis, et töötuskindlustuse maksemäära langetamisest poleks kellelgi suurt tolku, kuna rahaline võit oleks väike. “Maksemäära langetamine oleks mõistlik tugeva majanduskriisi ajal. Praegu on meil hoopis mõõduka kasvu periood,” ütles ta.

Valitsus plaanita

Rahandusminister, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Sven Sester ütles, et reserv on töötukassa käsutuses ja valitsusel sellega mingeid plaane pole. Samuti ei kasutata Sesteri sõnul reservi ühegi lubaduse elluviimise katteallikaks. Tervise ja tööminister, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev tunnistas, et töötukassa reserv on suuremas plaanis üks konsolideeritud riigisektori osa, mis tähendab, et reservi tulude vähendamisega läheks tasakaalust välja ka riigieelarve. “Selleks, et maksta rohkem välja, kui sisse tuleb, on vaja kuskilt omakorda kärpima hakata,” ütles ta. Vormiliselt on raha küll töötukassa reservis, kuid tegelikkuses kuulub see valitsussektorisse. “See on üks polt eelarve tasakaalus,” märkis Vassiljev.

Kõnelustel teemaks

Vassiljevi arvates on töötukassa reservi mõistlik hoida juhuks, kui tööpuudus peaks järsku kasvama. Eelmisel aastal suurenes töötukassa maht 115 miljonit eurot, mis on Vassiljevi sõnul praeguste kulude tasemel umbes viie aasta varu. Ministri sõnul pole praegu karta, et tööpuudus järsku tõusma peaks. “See on mingil määral õpitud eelmise kriisi kogemusest. Praegune reservi maht oleks nüüd sellise kriisi üleelamiseks täiesti piisav,” märkis ta. Reservi hoidmine on riigi põhimõtteline otsus.
Valitsuskõnelustel oli kõneaineks ka töötukindlustusmakse määra alandamine, kuid see jäeti kõrvale, sest Vassiljevi sõnul oleks see vajanud katteallikaid. “Ükskõik, kas reservi või mõne muu katteallika najalt,” ütles ta. Tema sõnul oleks töötukassa reservi tulude vähendamine kogu valitsussektori eelarvepositsiooni halvemaks teinud ning vaja oleks olnud kas kehtestada täiendavaid makse või teha kuskilt kärpeid.

Ka Sesteri sõnul pole töötuskindlustusmakse määra valitsusel praegu plaanis rohkem langetada, kuid koalitsiooniläbirääkimistel otsustati, et vajadusel tullakse selle küsimuse juurde tagasi. Ta lisas, et töötukassa kulud võivad kasvada, kuna käsil on töövõimereformi käivitamine.

Vassiljevi hinnangul ei mõjuta töövõimereform töötukassa reservi – seda rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist. Ettevalmistamise kulud on sel aastal 3,2 miljonit eurot, järgmisel aastal hinnanguliselt 9,6 miljonit eurot. Reformi maksumusele lisandub töövõime hindamise teenuse hind, mida hakkab töötukassa hankega sisse ostma.

Valitsuselt uus makse

Hoolimata paisuvast töötukassa reservist ei plaani valitsus töötuskindlustusmakse määrasid alandada, kuigi see langetaks tööjõumakse, mille langetamist on peaminister Taavi Rõivas korduvalt kinnitanud ühe valitsuse prioriteedina. Sellegipoolest on valitsusel koalitsioonilepingu järgi plaanis kehtestada tööõnnetus – ja kutsehaiguskindlustusmakse.

Töö- ja terviseminister Rannar Vassiljev ütles, et kuigi see klassikalise tööjõumaksuna ei kvalifitseeru, tõstab plaanitav maks mingis valdkonnas tööjõu hinda. “Kõik sõltub täiesti, millised maksemäärad tulevad ja kellele see rakendub,” märkis ta. Praegu pole maksemäär veel teada.

Vassiljevi sõnul üritab ministeerium praegu paika panna loodava maksu kontseptsiooni. Ta selgitas, et tööõnnetust on lihtne fikseerida, ent kutsehaigustega on asi keerulisem. Samuti on Vassiljevi sõnul küsimus selles, kuidas maksemäära jaotada – kas kõikide sektorite vahel võrdselt või määrata kõrgema riskiga valdkondadele suurem makse. “Praegu on see kõik alles idee tasandil. Põletavaid asju on palju, kuid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusmakse nende seas otseselt pole,” ütles ta. Valitsusperioodi tegevuskavas on aga makse kehtestamine sees.

Üks küsimus

Kui suureks on mõistlik reserve kasvatada?

ERKO VANATALU
töötukassa avalike suhete juht

Töötukassa nõukogu arutleb kindlustusmakse määra üle 20. mail. Maksemäära prognoos järgmiseks neljaks aastaks on koostamisel ja esitatakse tõenäoliselt mai lõpus ka valitsusele. Oleme valmis kommenteerima pärast nõukogu koosolekut.