Äripäev: Üks küsimus

17.02.2013Meediakajastus

Euroopa Komisjon esitas neljapäeval uuesti finantstehingute maksu direktiivi eelnõu. Uue maksu vastu on huvi ilmutanud 11 ELi riiki, seal­hulgas Eesti. Äripäev uuris, milline oleks mak­su mõju Eestile.
Kuidas mõjutab finantstehingute maks Eestit?

SVEN SESTER, riigikogu rahanduskomisjoni esimees:

Rääkides finantstehingute maksu mõjust pan­kadele, siis kuna maksumäärad on suhteliselt väikesed (0,1% või 0,01%) ja Eestis väärtpabe­ritehinguid väga palju ei tehta, siis koormus pankadele ei tohiks olla ülemäära suur. Hin­nangute järgi saaks Eestist maksimaaselt korja­ta maksutulu 10 miljonit eurot, tõenäoliselt aga veelgi vähem. Mõju ei saa ka seepärast täpselt hinnata, kuna ei ole veel selge, millistele konk­reetsetele väärtpaberitehingutele see maks kohalduks. Ei ole selge, kas maks kohalduks ka pensionifondidele.

PEETER KOPPEL, SEB privaatpanganduse osakonna strateeg:

Maksu mõju Eestile on suhteliselt väike. Pea­miselt selle tõttu, et meie turg just kõige suurem ei ole. Kui vaadata ajaloolist konteksti ja IMFi uu­ringuid finantstehingute maksude mõju kohta, siis on see ikkagi maks, mis mingisuguses kon­tekstis vähendab likviidsust, suurendab volatiilsust ja selle kaudu ka kapitali hinda. Kui kapitali hind läheb kallimaks, siis on see arengu pidur.

MART OPMANN, endine rahandusminister:

Otsene mõju, arvestades, et enamik eraisiku­te igapäevaseid pangatehinguid jääks sellest puutumata, on suurele osale inimestest ja väi­keettevõtjatest minimaalne. Arvan, et Eestis on enim ohustatud grupp pensionifondide osani­kud, sest võtta saab sealt, kust on võtta.