Äripäev: Üks küsimus

12.05.2015Meediakajastus

Eesti võiks vähendada toidukaupade käibemaksumäära parema elu nimel, kirjutas eile Rimi Eesti Foodi tegevdirektor Anders Torell.

Kas Eestis tasuks toidukaupade käibemaksu vähendada?

SVEN SESTER
rahandusminister

Valitsuse poliitika on olnud madalamate sissetulekutega perede toetuseks kasutada otsesemaid teid kui toiduainete käibemaksuerand.
Meie suund on vähendada tööjõumakse ja kutsuda ellu madalapalgaliste maksutagastus.
Enamikul Euroopa Liidu liikmesriikidest on käibemaksu standardmäär teistele kaupadele kõrgem kui Eestis ja käibemaksumäärad enamikus riikides on viimastel aastatel pigem tõusnud. Vaevalt oleks Eesti tarbija valmis toiduainete käibemaksu alandamise nimel aktsepteerima kõrgemat üldist käibemaksumäära.

Juhul kui maksumäära langetada, võivad hinnad veidi langeda, aga langus ei pruugi olla kuigi suur ega kesta kuigi kaua. Osa võidust ei jõua kunagi tarbijateni. Jaekaubanduskettide hindade alandamise lubadus võib olla ennatlik – ühelgi kauplusel ei ole võimalik garanteerida maksumäära langusega võrdset hinnalangust, sest enne kauba poodi jõudmist kujundavad selle hinda põllumajandustootjad, toiduainetööstused ja vahendajad. Toidu hinda mõjutavad maailmaturg, hooajalisus, ilm ja muud tegurid.

OECD soovitab maksumäärade erandid kaotada, mitte neid juurde teha. Ka Eesti kogemus ei toeta maksuerisusi. Kui 1999. aastal kehtestati raamatutele 18% asemel 5% käibemaks, odavnesid raamatud jaanuaris-veebruaris võrreldes detsembriga 4, mitte 11 protsenti.

Madalama sissetulekuga elaniku kulutused toidule moodustavad nende tarbijakorvist suhteliselt suurema osa – statistikaameti andmetel kulus kõige vaesemal kümnendikul leibkondadest 2012. aastal toidule keskmiselt 34,5 protsenti kulutustest, kõige rikkamal kümnendikul aga 15,8 protsenti. Ent rikkamad kulutasid samal ajal toidule kokku rohkem: leibkonnaliikme kohta 1555 eurot võrreldes vaesemate 343 euroga. Nii saanuks neli ja pool korda suurema kasu tarbija, kes soodustust ei vaja.

Kokkuvõttes, pigem töötame selle nimel, et toimiks madalapalgaliste maksutagastussüsteem, tööjõumaksud langeksid, maksuvaba tulu suureneks ning tööinimesele jääks tema tööst järjest rohkem raha kätte.