Äripäev: Üks küsimus

07.07.2015Meediakajastus

Pühapäeval ütlesid kreeklased referendumil abipaketi tingimustele ülekaaluka “ei”. Millised on Eesti valitsuse meeleolud pärast Kreeka referendumit?

TAAVI RÕIVAS peaminister

Eesti koos teiste euroala liikmete ja institutsioonidega teeb kõik vajaliku, et hoida euroala stabiilsust. Lähipäevil on selleks oodata ülitihedat tööd euroala ja EL juhtide poolt nii rahandus- kui ka peaministrite tasandil.

KEIT PENTUS-ROSIMANNUS välisminister

Kreeka referendumi järel on vastutus lahenduse pakkumiseks Kreeka valitsusel, sest mida pikemana püsib segane aeg, seda halvem kreeklastele endile.

SVEN SESTER rahandusminister

Kreeka referendum ei teinud edasisi läbirääkimisi kuidagi lihtsamaks ja praegu oodatakse Kreeka võimude algatust, kuid ainus lahendus on selge ja töötav reformikava. Riigi olukord on endiselt raske – tegemata on viimane laenumakse Rahvusvahelisele Valuutafondile, suletud on pangad. Kreeka majanduse taastumiseks on rasked meetmed ja reformid möödapääsmatud. Kreeka II abiprogramm on lõplikult läbi ja seda pole võimalik jätkata. Euroala kinnitas enne referendumit valmidust Kreekat toetada, kuid igas võimalikus abiprogrammis osalemiseks on vaja järgida kokkulepitud reegleid. Euroala eesmärgid on stabiilne finantskeskkond ja jätkusuutlik majandus ning selle nimel töötavad kõigi liikmesriikide valitsused. Praegu ootame Kreeka võimude algatust, kuid ainus lahendus on selge ja töötav reformikava, mis Kreekat tõesti aitaks.