Äripäev: Uus maks lööb majandusse haava. Valitsus eirab kriitikat

06.12.2015Meediakajastus

Euroopa finantstehingute maksu kehtestamine viiks Eestist miljoneid eurosid investeeringuid ja rikuks riigi konkurentsivõimet, leiavad ettevõtjad. Valitsus aga kriitikat kuulda ei võta.

Finantstehingute maks tuleb homme arutlusele Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel. Eesti rahandusminister Sven Sester kinnitas, et Eesti ei kavatse maksuga liitumisest loobuda.

Finantsvaldkonna ettevõtteid koondav FinanceEstonia esitas koos Ameerika Kaubanduskojaga Eestis valitsusele pöördumise, et nad loobuksid Euroopa finantstehingute maksust (FTT). Ettepanekuga on liitunud ka näiteks Teenusmajanduskoda ja Pangaliit.

Vastasel juhul jääb Eesti ilma miljoneid eurosid väärt investeeringutest, kapitaliturgude areng pidurdub ja kogu Euroopa konkurentsivõime väheneb. Veelgi enam – pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonide sõnul võib finantstehingute maks mõjutada Eesti SKPd negatiivselt ligi 2% ehk ligi 400 miljoni euro võrra.

Maks kogu majandusele. FinanceEstonia nõukogu liikme, Inbanki ühe asutaja Priit Põldoja sõnul on finantstehingute maks laiem mure kui vaid finantssektori peavalu. “Finantsvaldkond on majanduse vereringe, mis võimaldab kommertsil toimida. Ükspuha, mis maks sellele peale pannakse, on see tegelikult maks kogu majandusele,” selgitas ta. Põldoja lisas, et finantstehingute maksustamine ei aita mitte kuidagi majanduse arengule kaasa. “Samuti paneks see need riigid, kus maks kehtestatakse, teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda,” märkis ta.

FinanceEstonia ja Ameerika Kaubanduskoja pöördumises kirjutati, et seni on finantstehingute maksu kehtestamise soovi avaldanud 11 Euroopa Liidu liiget, ent paljud on selle maksu vastu – teiste seas ka Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu. See tähendab, et maksu pooldamine tooks Eesti majandusele kahju, kuna oleks regioonis ainus selle maksuga riik. Tehingud liiguksid lihtsalt teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat maksu ei ole võimalik ettevõtetel enda kuludesse kanda.

Pöördumises on kirjas, et konkurentsi-moonutuste vältimiseks tuleks finantste-hingute maks kehtestada kas kõigis 27 Euroopa Liidu riigis või siis mitte üheski. Suurim risk on see, et Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi, kuna finantseerimisku-lud suurenevad ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse. See tähendab, et börsidel, varahaldusfirmadel ja muudel kauplemis-platvormidel on hallata vähem raha ning seetõttu ka vähem võimalusi investeerida ja uusi töökohti luua.

Alla kirjutanud organisatsioonid on veendunud, et FTT tehingute maksustamise kava tekitab Euroopa Liidu turuosaliste hulgas üleüldist ebakindlust ja mõjutab Eestis investeerimisotsuste tegemist. Mitu väärtpaberite kauplemiskeskuste äri võib uksed sulgeda või kontori Eestist ära viia. Näiteks oleks reaalne oht, et Eestis kannataksid tugevate majanduslike raskuste käes Admiral Markets ja Tallinna börs.

Eesti Pank jagas valitsusele soovitusi. Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on finantstehingute maksu tõhususe seisukohast tähtis, et maks kehtestataks samadel alustel kõigis suuremates finantskeskustes globaalseltja Euroopa tasemel terves Euroopa Liidus. Nimelt on kauplemine finants turgudel äärmiselt mobiilne tegevusala ning maksustatav tegevus võib vastasel juhul lihtsasti regulatsiooni ulatusest välja kolida. Seetõttu on Mülleri sõnul Eesti Pank valitsusele soovitanud taolise maksu kehtestamise soovi korral maksubaasina käsitleda vaid olemuselt spekulatiivse lühiajalise kauplemisega seotud tehinguid ning mitte maksustada pikema horisondiga investeerimistegevust. Seda eelkõige lähtudes arusaamast, et täiendav maksukoorem jääks vastasel juhul lõppinvestoritest säästjate ja pangaklientide kanda, mitte pankade või muude vahendajate kanda.

Müller lisas, et kui Eesti kehtestaks ainsa riigina lähiregioonis finantstehingute maksu, siis tõenäoliselt oleks selle kogumõju majandusele pigem negatiivne. “Teenitav otsene maksutulu tulenevalt Eesti väärtpaberituru väiksusestjääks ilmselt marginaalseks, kuid maksu võimalik negatiivne efekt võib avalduda pärssiva mõjuna finantssektori ettevõtete arengule,” selgitas ta. Finantstehingute maksu täpsemat mõju pole Eesti Pank Mülleri sõnul analüüsinud.

Valitsus jätkab arutelusid. Paraku teatas valitsus nende pöördumisest hoolimata eelmisel nädalal, et Eesti jätkab finantstehingute maksu aruteludega. Rahandusminister Sven Sester selgitas, et Eesti on juba 2011. aastast saati olnud seisukohal, et liitub finantste-hingute maksuga, kuid vaid juhul, kui tingimused on Eestile sobivad. “Näiteks maksubaas on võimalikult laija maksumäär madal. Praegu valitsus seda seisukohta ei muuda,” ütles ta.

Sester tunnistas, et paljud teised Euroopa Liidu riigid tahavad nii riikide võlakirjade kui ka aktsiate maksubaasi hoopis vähendada, mistõttu on Eesti seisukoht praegu vähemuses. “Maksubaasi vähendamine tekitab kindlasti meile probleeme, sest sedasi võib protsessi haldamine muutuda kallimaks kui maks ise. Eesmärk pole ka kindlasti meie finantssektori halvamine. Kõik see tekitab küsimuse, kas me oleme algsetest eesmärkidest liialt kaugenenud, ja kas Eesti peaks sellest projektist hoopiski eemalduma,” selgitas Sester. “Jätkame oma seisukohtade kaitsmist sel teemal.”

Taust

Osaline toetus ELis

Maksu on kritiseerinud pangad ja maaklerfirmad. Nende sõnul mõjub maks negatiivselt investeeringutele, mida Euroopa majandus praegu väga vajab.

Peale Eesti kaaluvad finantstehingute maksu kehtestamist Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.

Tasub teada

Finantstehingute maksu negatiivne mõju

Miks on FinanceEstonia ja Ameerika Kaubanduskoja arvates FTT kehtestamine majanduslikult kahjulik:

– Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi seoses suurenenud finantseerimiskuludega ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse.

– FTT mõju on Eesti majandusele ja nn tarkade töökohtade bilansile ebasoodus, kuna oleks FTT-tsooni ainus liikmesriik regioonis. Seega liiguksid tehingud teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat FTT maksu ei ole võimalik ettevõtetel enda kuludesse kanda.

– FTT rakendumine teatud väärtpaberitehingutele (aktsiad ja tuletistehingud, sh valuutad) on suunatud tavapärase investeerimise ja säästmise vastu.
– FTT kehtestamine töötab selgelt vastu Euroopa praegusele initsiatiivile kapitaliturgude arengu vallas, mis on üheks Junkeri valitsuse prioriteediks.

– Nasdaqi grupi ja Admiral Marketsi näitel, kes tegutsevad väärtpaberite ja (valuutade)tuletis-tehingute vahendajana, võib välja tuua majandusliku mõjuna töökohtade ja investeeringute kaotuse Eesti finantssektoris, mille negatiivne mõju tööjõumaksude ja palkade näol on märkimisväärne. Lisaks jäävad ära investeeringud, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse.

– FTT rakendamine mõjutab negatiivselt ka Eestis tegutsevate Põhjala pankade tegevust kohalikul finantsturul.

ALLIKAS: FINANCEESTONIA JA AMEERIKA KAUBANDUSKOJA PÖÖRDUMINE EESTI VALITSUSELE