Äripäev: Valitsus keerab investori kella tagasi
16.05.2017MeediakajastusTänasel riigikogu maratonistungil läheb esimesele lugemisele seadus, mis mõjutaks ka investoreid.
Praegu kehtib ettevõtte makstud dividendi puhul reegel, et firma tasub kogusummalt ise 20% riigile ja investorid pääsevad niiöelda nulliga. Seadusemuudatus, mis jaanuaris jõustuma peaks, muudab olukorda.
Edaspidi peaks hakkama tasuma 14% maksumäära sellelt osalt jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga. Valitsuse kinnitusel muudaks süsteem maksustamise teistest Balti riikidest konkurentsivõimelisemaks, sest seal on vastavmaksumäär 15%.
Veel otsustatakse, et lisaks 14%-le dividendi pealt kinnipeetavale tulumaksule peab dividendi saaja täiendavalt maksma 7% riigile. See summa peetakse rahandusministeeriumi kinnitusel investori dividendilt kinni automaatselt.
Seadust hakataks eelduste järgi rakendama 2019. aastal.
Eelnõu seletuskirja järgi on 7% maks vajalik, et hoida dividendi summeritud maksukohustus 20% tasemel, et vältida täiendava motivatsiooni tekitamist nii-öelda dividendipalga maksmiseks, mis tekiks, kui dividendilt makstava tulumaksu määr oleks 14%, samal ajal kui palka maksustatakse 20% tulumaksu määraga.
Kuna muudatus hakkab kehtima alates 2018. aastal makstud dividendidest, võib arvata, et osa äriühinguid lükkab oma 2017. aasta maksustatava dividendimakse aasta võrra edasi, et see läheks arvesse madalama tulumaksumäära arvutamisel, ütles konsultatsioonifirma Ernst & Young partner Ranno Tingas.
Tema hinnangul tekib muudatusega kontsernidele täiendav võimalus kontsernisiseste dividendimaksete maksumäära planeerimiseks.
Minister: liiga palju jaotamata kasumit
Rahandusminister Sven Sester peab seadusemuudatust positiivseks – eelkõige peaks see soodustama majandusaktiivsust ja välisinvesteeringute kasvu, sest jaotatud kasumi maksustamine muutuks protsendi võrra soodsamaks kui lõunanaabrite juures.
Samuti näeb rahandusministeerium ette muudatusega suuremat tulu saada: 2018. aastal 98 ning 2019. aastal 63 miljonit eurot. Pärast seda peaks vahe taanduma.
Sester ütles, et füüsilisest isikust investori maksukoormus dividendi saamisel jääb endiselt 20% juurde. “Füüsilise ja juriidilise isiku maksumäärad erinevad ka teistes riikides ning suuri investeeringuid tehakse valdavalt juriidilise isiku vormi kasutades,” selgitas Sester.
Tema sõnul peetakse Lätis ja Leedus lisaks 15% suurusele tulumaksumäärale füüsilistele isikutele makstud dividendidelt täiendavalt kinni 10%, samas kui Eestis 7%.
Sester ütles, et ettevõtetel on jaotamata kasumit 2015. aasta lõpu seisuga 23,6 miljardit eurot, sellest välisosalusega ettevõtetel ligikaudu kolmandik. Tema sõnul jaotab vaid kolmandik ettevõtteist regulaarselt kasumit ja uus küpsete ettevõtete madalam tulumaksumäär peaks motiveerima.
Investor: kell keeratakse ajas tagasi
Kuigi arvutus tundub esmapilgul nullsummamäng-kokku tuleb riigile maksta ikka 20 protsenti, kuigi erinevatel osapooltel -, siis Deloitte’i juhtiva maksunõustaja Ivo Vanasauna hinnangul kaotaksid uue süsteemiga nii väikeinvestorid kuika börsifirmad.
“14% + 7% mudeli puhul kaotab väikeinvestor ka oma maksuvaba tulu arvestuse kaudu, sest maksuvaba tulu vähendatakse rohkem, kuna tulu on suurem,” ütles Vanasaun.
Iseäranis valusalt lööb muudatus neid, kelle kuine brutotulu jääb alla 2100 euro -sest need, kes teenivad sellest rohkem, jäävad alates 2018. aastast nii ehk naa maksuvabast tulust ilma.
Senise süsteemi järgi oli nii, et kui näiteks dividendi maksti 100 eurot, siis 20% tasus ettevõte riigile ja aktsionäri tulumaksureale ilmus maksuvaba tulu arvestuse reale dividendituluna 80 eurot. Uue süsteemi järgi ilmub 86 eurot.
Naisinvestorite Klubi rajaja ning investor Kristi Saare ütles, et sel juhul ootab väikeinvestorit tulu deklareerimisel nii tulumaksuarve dividenditulu eest kui ka lisa juurdemaksu kohustus tulumaksuvaba miinimumi vähenemise tõttu, sest ta on saanud tulumaksustatavat lisatulu.
Saare sõnul on uus maksupakett väikeinvestorite jaoks tagasiminek. “Väikeinvestorid on siis taas tagasi kümne aasta taguses olukorras, kus loodi osaühinguid selleks, et oleks võimalikjuriidiliste isikutega võrdsetel tingimustel investeerida,” ütles Saare.
Lisaks on tema sõnul segane, kuidas hakkaks uus maksusüsteem ühilduma investeerimiskonto süsteemiga, ja on oht, et kaob investeerimiskonto mõte, sest peab ikka jooksvalt maksudega tegelema.
Saare hinnangul on valitsuse maksumuudatused investeerimise populariseerimise seisukohalt kahjulikud. “Samuti raiskame väga väikese kasu tõttu tuhandeid tunde väikeinvestorite aega, samas kui rahaliselt on valitsusele selle maksumuudatuse tulemus nullsummamäng,” ütles Saare.
Päriselt topeltmaksustamisest ei päästa
Tingas arvas, et regulaarse dividendi tulumaksumäära alanemine eraisikustinvestorile olulist rahalist mõju kaasa ei too.
“Füüsilise isiku jaoks dividendi maksukoormus ei muutuja Eesti omanikele kuuluvate äriühingute jaoks ei anna madalam tulumaksumäär eeliseid. Välismaalasest füüsilisest isikust investorile võib see muudatus tähendada, et välismaal tema Eestist saadud dividenditulu täiendavalt ei maksustata, kuid see sõltub konkreetse välisriigi maksuseadustest,” ütles Tingas.
Samas, kuna 2018. aastal muutub maksuvaba tulu suurus astmeliseks, peab tema sõnul arvestama, et suurem dividenditulu vähendab ka eraisikust investori maksuvaba tulu suurust.
“Muudatused võivad kaasa tuua ka selle, et veelgi kasulikum on hoida aktsiaid ja osasid äriühingus, kus on ise võimalik otsustada, millal on õige aeg dividendi edasimaksmiseks füüsilisele isikule ja seega ka 7% suuruse tulumaksu maksmiseks,” ütles Tingas.
“Siiski-portfelli investeeringute puhul peab endiselt arvestama topeltmaksustamisega – väiksema kui 10% suuruse osaluse eest saadud dividendi edasimaksmisel peab Eesti äriühing maksma uuesti samalt dividendisummalt tulumaksu,” nentis ekspert.
Börsifirma: maksuvõit jääb minimaalseks
Börsiettevõtted seadusemuudatuses suurt võitu ei näe. Tallinna Kaubamaja Grupi juhataja Raul Puusepp selgitas, et neil maksavad riigile tulumaksu tütarühingud emaettevõttele makstud dividendilt.
Uue tulumaksuseaduse eelnõu ütleb, et uue määraga maksustatakse jaotatud kasum, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise jaotatud kasumiga, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Selles näeb Puusepp komistuskohta.
“Aastad ei ole vennad ning meie tütarühingute kasumite väljamaksed on aastate lõikes erinevad, mistõttu kolme kalendriaasta keskmine jaotatud kasum ei pruugi katta väga suurt osa tulevikus välja makstavatest dividendidest ja saadav maksuvõit võib jääda minimaalseks,” selgitas ta.
Sõerd: see lahendus ei täida eesmärki
Eelnõu suhtes on kriitiline ka Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Aivar Sõerd, kelle hinnangul on küll ammu teada, et Eesti äriühingu tulumaksumäär pole enam konkurentsivõimeline, kuid praegu pakutav lahendus ei täida eesmärki.
“Oluliseks investeeringute finantseerimise allikaks ongi kasum, aga seadusemuudatus motiveerib madalama maksumääraga investeerimise asemel kasumit hoopis jaotama,” ütles Sõerd.
Ka üksikisiku jaoks ei näe Sõerd seadusemuudatuses positiivset mõju – 7% tulumaks võib tema sõnul isegi tõsta üksikisiku maksukoormust.
“Äriühingu efektiivne tulumaks ei saa olema täpselt 14%. Üksikisiku tasemel eelnõus sätestatud tingimustel tulumaksu 7% kinnipidamine saab olema ka tehniliselt keerukas,” arvas Sõerd.
Kuidas mõjutab uus maksuseadus äriühingut, kuidas väikeinvestorit?
IVO VANASAUN, Deloitte’i juhtiv maksunõustaja
Eesti äriühingud üldiselt
Arvestus läheb keerukamaks, sest äriühingud peavad hakkama eristama eri maksumääradega maksustatud kasumeid. Võtame näiteks Eesti äriühingu, mis jaotab dividende 100 000 eurot.
Kui tegemist on iga-aastase dividendimaksjaga, võib juhtuda, et osajaotatud kasumist maksustatakse 14%ga (näiteks 67 000 eurot) ning osa 20%ga (näiteks 33 000 eurot).
Kui sellisest Eesti ettevõtjast 100% kuulub Eesti emaettevõtjale, siis viimati nimetatu peab tütarühingust saadud dividendi kohta ka ise sama detailset arvestust pidama.
Kui Eesti emaettevõtja maksab 100 000 eurot välja dividendina füüsilistele isikutele, siis 67 000 eurolt tuleb kinni pidada 7% tulumaksu, sest tütarettevõtja maksis sellelt kasumiosalt vaid 14% tulumaksu. Seejuures peab emaettevõtja jälgima, kas investorite hulgas on teatud riikide maksuresidente.
Riikidevahelistest maksulepingutest tulenevate erisuste tõttu tuleb 7% asemel 5% määra rakendada juhul, kui investoriks on Bulgaaria, Iisraeli või Makedoonia füüsilised isikud.
Kui investorite seas on Mehhiko, Gruusia, Küprose, Jersey, Mani saare või Araabia Ühendemiraatide maksuresidendist füüsilisi isikuid, siis 7% kinnipidamist ei rakendata üldse. Ettevõtete ja kontsernide puhul, mille taga on Eesti väikeinvestorid, muudatus maksuvõitu ei anna, kuid lisab halduskoormust.
Börsil noteeritud äriühingud
Börsil noteeritud äriühinguid iseloomustab hulk füüsilisest isikust investoreid. Nende puhul lisandub suures mahus tööd, eriti kui tegemist on dividendiaktsiaga, sest 14% maksumäära alla kvalifitseerumine on sel juhul väga tõenäoline.
Samuti on investorite seas palju välismaiseid füüsilisi isikuid, mis tähendab, et on vaja jälgida maksulepingute erisusi ja veenduda, kas investorite kohta on residentsustõend.
Börsiettevõtted seda muudatust tõenäoliselt ei tervita. Kahjuks ei näe eelnõu ette võimalust 14% soodusmäärast loobumiseks ja 20% rakendamiseks, millega ettevõte pääseks 7% kinnipeetava tulumaksu haldamise vaevast.
Välismaistele emaettevõtjatele kuuluvad Eesti tütarühingud
Maksuvõitu võivad loota Eesti äriühingud, mis jaotavad iga aasta dividende ja mille vahetu omanik on välismaine emaettevõtja. Sellisel juhul väheneb maksukoormus ning olulist halduskoormuse kasvu ette näha pole.
Füüsilisest isikust investorid
Eesti väikeinvestoritel hakkavad 14%ga maksustatud dividendid kajastuma iga-aastasel tuludeklaratsioonil (20% maksustatavad dividendid ei kajastu).
14% + 7% mudel ei sobi kokku ka järgmisel aastal jõustuva keerulisema maksuvaba tulu arvutamise reeglistikuga.
Kaks näidet:
Näide А
Äriühingul on kasum 100. Ta maksab dividendina välja 80 ning äriühingu tulumaksuna 20 (maksumäär 20%). Füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestusse läheb dividendituluna kirja 80 eurot.
Näide В
Äriühingul on kasum 100. Ta maksab dividendina välja 86 ning äriühingu tulumaksuna 14 (maksumäär 14%). Lisaks peetakse 86 eurolt kinni 7% tulumaks summas 6,02 eurot. Inimene saab kätte 79,98 eurot (kaks senti vähem kui 20% mudeli puhul). Füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestusse läheb dividendituluna kirja 86 eurot.
Järeldus:
14% + 7% mudeli puhul kaotab väikeinvestor ka oma maksuvaba tulu arvestuse kaudu, sest maksuvaba tulu vähendatakse rohkem, kuna tulu on suurem.
Sellist negatiivset mõju pole nende inimeste puhul, kes teenivad üle 2100 euro brutotulu kuus, näiteks töötasuna, sest nemad jäävad 2018. aastal oma maksuvabast tulust niikuinii ilma.
KOMMENTAAR
Maksumuudatusega riik 100 miljonit ei saa
AIVAR SÕERD, riigikogu liige
Valitsusel on eelarve puudujäägi katteks kolm allikat: varem kogutud reservide 137 mln eurot, laenud ca 200 mln eurot ja uued maksud ca 215 mln eurot.
Uute maksude arvel pool (ca 100 mln) on kavandatud 14protsendise tulumaksu sisseviimisest regulaarsetele dividendimaksjatele. See aga ei teostu, sest seadusemuudatus ei mõjuta märkimisväärselt ettevõtete dividendipoliitikat.
Osa suurtest dividendimaksjatest ettevõtete suurosanikud on teada andnud, et neid jätab seadusemuudatus ükskõikseks. Suure tõenäosusega jääb ka välisinvestoritele muudatus arusaamatuks.