Äripäev: Valitsus on teinud järeleandmisi

14.12.2016Meediakajastus

Eile toimus riigikogus maksumuudatuste kobareelnõu teine lugemine. Opositsioon tegi arvukaid muudatusettepanekuid, millest mitu on valitsus juba lubanud ära teha.
Kõvasti kõneainet pakkunud muutus puudutab ühisdeklaratsioonide esitamist. Kui algselt oli plaanis kaotada abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus, mõtles valitsus eelmisel nädalal ümber. Otsustati, et ühisdeklaratsioonid jäetakse küll alles, kuid muutuvad mõned nende esitamise tingimused.

Ühisdeklaratsiooni mööndused

Praeguse plaani järgi säilib ühine mahaarvamise õigus eluasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Riigilt saavad maksutagastuse, sh ka abikaasa kulude eest, need inimesed, kes on teeninud aasta jooksul tulu, millest saab mahaarvamisi teha. Kui inimene ei ole aasta jooksul tulu teeninud, siis 500eurost maksuvaba tulu ta oma abikaasale üle anda ei saa.
Algselt sooviti ühisdeklaratsioone ära kaotada põhjendusega, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel 500 eurole kuus võidab üks inimene 2018. aastal rohkem kui abielupaar praegu kokku. Rahandusminister Sven Sester on selgitanud, et kui praegu saavad abielupaarid ühisdeklaratsiooniga maksuvabalt kokku 340 eurot, kuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega 500 eurole tõuseb see summa koguni 1000 euro suuruseks. Sesteri sõnul töötaks see tööhõive stimuleerimise vastu.
Ühisdeklaratsioonide esitamise võimaluse kaotamisega lootis valitsus riigieelarvesse juurde saada 60-70 miljonit eurot, ent kuna ettepanek pälvis tugevat kriitikat, otsustati see ära jätta.

Automaks lükkub edasi

Valitsus otsustas praegu kobareelnõust välja noppida samuti palju kriitikat saanud automaksu. Algse plaanijärgi taheti kehtestada autode esmaregistreerimise maks 2,50 eurot kilovati kohta, kusjuures võimsamate, üle 130 kilovatiste autode puhul tuleks iga lisakilovati eest rohkem välja käia. Mõni päev tagasi otsustas valitsus muudatusettepaneku kobareelnõust välja võtta. Sester kirjutas selle peale oma Facebooki lehel, et tegu on uue poliitilise kultuuriga, kus valitsus ei pea häbenema, kui soovib oma otsuseid põhjalikumalt läbi vaadata, lootes sedasi paremat tulemust saavutada.
Peale nende kahe on küsimusi tekitanud ka gaasiaktsiisi tõstmine ja pangamaks.
Opositsioonis olev Reformierakond on teatanud, et nad on igasuguse maksutõusu vastu ja üritavad eelnõu vastuvõtmist takistada. Näiteks kritiseerib Reformierakond valitsuse otsust jätta ära järgmiseks aastaks kavandatud sotsiaalmaksu langetus.
Eile läbis teise lugemise otsus, et kehtestatakse täiskasvanute hambaravihüvitis kuni 30 euro ulatuses aastas. Eakatele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ja teistele hüvitist juba saavatele inimestele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas. Seadus hakkab kehtima järgmise aasta juulis.

Reformierakond venitab nimme

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon pöördus valitsuse poole ettepanekuga võtta maksutõusu ettepanekud tagasi ja järgida kuue kuu etteteatamise reeglit.
Kui valitsus seda ei toeta, siis Reformierakond juhib reeglite rikkumisele maksutõusude elluviimisel tähelepanu iga muudatusettepaneku hääletamisel, võttes selleks pausi, teatas erakond pressiteates.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal märkis, et Reformierakond tegi eile peaminister Jüri Ratasele ettepaneku kohtumiseks, et vestelda täna riigikogus arutatava maksumuudatuste kobareelnõu teemal. “Vestlesime eile peaministriga, ta andis viisakalt teada, et on Brüsselis Ülemkogul, arusaadav. Kahjuks ei ole eelnõu esitanud rahandusminister kohtunud opositsioonierakondadega ega juhtunud seda tänagi. Me oleme maksutõusude vastu sisuliselt ning oleme ka öelnud, et viis, kuidas maksumuutusi üle jala tehakse, on reeglite rikkumine. Valet asja tehakse valel viisil,” teatas Michal pressiteates.
Tema sõnul saab Reformierakond toetada tulumaksuvaba miinimumi tõusu, kuid ei toeta tööjõumaksude tõstmist, astmelise tulumaksu kehtestamist ja gaasiaktsiisi tõstmist, mis mõjutab 100 000 peret, tõstes hinda ca 20 protsenti. “Niisamuti ei pea me õigeks ühisdeklaratsioonide esitamise võimaluse kaotamist, ootame, et valitsus siin järeleandmisi teeks ning keelu tühistaks,” selgitas Michal.
Ta märkis, et maksumuudatuste elluviimisel rikutakse seadust, sest makstõusudest tuleb anda maksumaksjale kuus kuud ette teada. “Olukorras, kus isegi riigikogu rahanduskomisjonil on muudatuste lugemiseks aega vaid napp nädalavahetus, siis kuidas saab eeldada, et ettevõtjad ja Eesti inimesed saavad olla kursis maksumuutustega? See rikub reegleid ega ole hea tava,” lisas Michal.