Äripäev: Visioonitu Eesti. Kukume edetabelites

03.06.2015Meediakajastus

Pikema perspektiivi ja visiooni puudumine on hakanud mõjutama Eesti kohta edukust mõõtvates edetabelites, viimati möödus meist Leedu konkurentsivõime edetabelis.

Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi rahvusvahelist konkurentsivõimet mõõtvas edetabelis oli Eesti möödunud aastal tõusnud kuus kohta kõrgemale ja peaminister Taavi Rõivas avaldas eelmise valitsuse tehtud tööle tunnustust. Ta märkis, et sellised tabelid näitavad, mis on hästi ja mis vajaks parandamist. Tänavuses edetabelis Eesti kukkus ning Leedu spurtis mööda. Viimastel kuudel on tulnud mitu teadet meie langusest edetabelites.

Ettevõtjatele teeb see muret ning mõne sõnul mõjutab valitsuse visiooni puudumine ka Eesti riigi arengut.

“Eestil on vaja suurt ja selget visiooni, kuhu püüelda. Ja see peab olema selline, mille teostamine otse või kaude paneb liikuma võimalikult suure osa ühiskonnast ja muudab kõigi eestlaste elu paremaks,” märkis Nordecon Eesti tegevjuht Jaano Vink.

“Kahjuks pole ükski poliitiline jõud suutnud sõnastada suurt eesmärki ja samme selleni jõudmiseks,” lausus Vink ja lisas, et see, kes visiooni esimesena sõnastab, on ilmselt võitja mitmel järgneval valimisel.

Poliitikud ei oska raha jagada. Ettevõtja ja investori Raivo Heina sõnul on viimaste valitsuste soov võimalikult kiire rikastumine ilma korraliku pikaajalise plaanita. “Poliitikud on kõige ebaefektiivsemad nii riigi raha ümberjagamisel kui ka pikaajalise plaani tegemisel. Nende peamine eesmärk on võimul püsida ja võimalikult väikse energiakuluga väga suuri hüvesid nautida. Kui on võim, on ka kõik ülejäänu,” kritiseeris Hein ja lisas, et ettevõtluses niimoodi käituda ei saa. Kuigi riigi juhtimine oma olemuselt ei erine ettevõtte juhtimisest.

“Kole vaadata, kuidas aastatega on üks mees kord rahandusminister, siis jällegi haridusminister, teine kord linnapea, siis majandusminister. Tõelised rööprähklejad, igal alal teadjad!” viskas Hein nalja.

Nii nagu ettevõtluses on edu alus korralik ja pikaajaline nägemus oma firmast ja selle tegemistest, peaks Heina sõnul olema ka riigil pikaajaline arenguplaan. “Eesti saaks areneda ja edukam olla siis, kui valitsused lõpetavad lühiajalise, valimistest valimisteni kestvad ümberjagamisprogrammid ja keskenduksid lisaväärtuse kasvule, mis saab tulla vaid ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisel seaduste kaudu,” lausus Hein.

Ettevõtja Enn Veskimägi sõnul on Eesti jõudnud praegusesse olukorda varem tehtud valeotsuste tõttu. “Haridussüsteem toodab endiselt pehmeid valdkondi. Insenerija kutseharidus ei täida tööjõuturu vajadusi. Poliitikute hulgas ja valitsuses puuduvad majandusinimesed ja riik on ülereguleeritud eriti ettevõtlust puudutavates regulatsioonides,” märkis Veskimägi.

Veskimägi rõhutas, et selles pole midagi imestada, et Leedu Eestist konkurentsivõime edetabelis mööda kihutas, Veskimäe sõnul teeb Läti peagi sama. “Eesti ettevõtlustoetused võrreldes Läti ja Leeduga näitavad selgelt, miks Leedu on meist edukam. Naabrite toetused ettevõtlusesse olid oluliselt suuremad ka eelmisel rahastamisperioodil,” põhjendas Veskimägi.

Majandusanalüütik Heido Vitsuri hinnangul peaks Eesti lõpuks tõde tunnistama ja loobuma nõrkustele või eksimustele kavalate selgituste väljamõtlemisest. Tema sõnul on oluline mõista, et maailm muutub kiiresti ja see seab väga avatud Eestile hoopis teised arengutingimused ning see nõuab teistsugust arengupoliitikat. “Eelkõige peame paremini mõistma, kuidas maailm tegelikult töötab ja kui keerukas see võrreldes elementaarsete õpikuskeemidega on,” ütles analüütik.

Eesti ei vaja staatilist stabiilsust. Vitsuri sõnul on valitsuse ülesanne olukorra analüüsimine, arengutrendide jälgimine ja neid silmas pidades tegevuskava koostamine eesmärgiga muuta Eesti areng kindlameelsemaks. “Loobuda deklaratsioonidest, et meie ühte ja teist ei tee, ei kehtesta automaksu või ei tee erandeid või ajutisi soodustusi, et lihtsus ja stabiilsus maksavad kõige enam, aru saamata, et selline jäik arusaam stabiilsusest tähendab muutuvas keskkonnas tegelikult stabiilsuse puudumist,” märkis Vitsur.

Vitsuri sõnul januneb Eesti tasakaalu järele. “Meil on vaja dünaamilist stabiilsust, mitte staatilist, mida kõige lihtsamini võime kohata surnuaedades. Kõige halvem, mida valitsus siin teha saab, on üritada olukorda mõne lihtsa initsiatiiviga muuta ning ignoreerida kompleksse lahenduse vajadust,” möönis Vitsur.

Turgutada tuleks lisandväärtust

Konjunktuuriinstituut tõi viimatises äribaromeetris välja, et Eestis on 50% peresid, kes tulevad ots otsaga välja ning vaid veidi üle 40% neid, kes suudavad säästa.

“Kuivõrd Eesti kuulub Euroopas suhteliselt suure sissetulekute ebavõrdsusega riikide hulka, on meil ebavõrdsust vähendada (st madala tulutasemega inimeste tulusid suurendada) kõige kergem euroopalikumaid maksustamise ja toetuste maksmise põhimõtteidja määrasid rakendades. Kuid see üksi pole jätkusuutlik lahendus,” möönis majandusanalüütik Heido Vitsur.

Ta rõhutas, et võtmeküsimus on siin esiteks halvemuses olevate inimeste (eriti nende laste) parem juurdepääs haridusele ja tervishoiuteenustele ja teiseks Eesti majanduse suunamine suuremat lisandväärtust võimaldavatesse valdkondadesse.

Ettevõtja Raivo Heina sõnul ei tea need 50% peredest ilmselt säästmisestja investeerimisest suurt midagi ning need inimesed peaksid oma silmaringi avardama, et kitsikusest pääseda.

Kui koolides hakatakse õpetama lapsi püüdlema majandusliku vabaduse poole, jääb kitsikuses vaevlevaid inimesi ka vähemaks. “9. klassi majandusõpikus õpetatakse, et kui sinu sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud, tuleb kasutada vahe katmiseks tarbimislaenu (krediitkaarti) või järelmaksu. Just nii ongi kirjutatud!” imestas ta.

Tasub teada

Maksukeskkond ja IT areng teevad vähikäiku
Näiteid Eesti langusest edetabelites

Reisija turismivaldkonna konkurentsivõime edetabel (Maailma Majandusfoorum) Sel aastal langenud 2013. aastaga võrreldes kaheksa korra võrra, 38. kohale. Maksukeskkonna edetabel (Maailmapank ja PwC). Kukkunud ühe koha võrra Euroopa riikide arvestuses. Kohta tõmbab allapoole maksukoormus – võrreldud näidisettevõtte puhul oleks see Eestis kõrgem kui enamikus ELi uutes ja ka paljudes vanades liikmesriikides. Infotehnoloogia arengu indeks (Maailma Majandusfoorum). Kukkunud eelmise aastaga võrreldes ühe koha võrra, olles 143 riigi hulgas 22. kohal.

Kommentaar
Investeeringuid peaks rohkem toetama

MAIDO SOLOVJOV
Valio Eesti ASi tegevjuht

Oluline märksõna riigi konkurentsivõime suurendamisel on eelkõige ettevõtete kasvuvõimendus ehk riigi tugi investeeringute elluviimiseks ja müügitegevuse kasvatamiseks eksporditurgudel. Tööstusettevõtete jaoks on kriitilise tähtsusega, et me suudaksime tehnoloogia arenguga kaasas käia, mis muudaks tootmise efektiivsemaks ja tagaks tipptasemel kvaliteedi.

Konkurentsivõimekust mõjutab kindlasti ka maksukeskkonna stabiilsus, eelkõige tarbimismaksude puhul, ja tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamine.

Ühes tabelis oleme lausa esikohal
SVEN SESTER
rahandusminister

Rahandus- ja maksupoliitikast rääkides on Eesti peamised eelised stabiilsus ning vastutustundlik eelarvepoliitika, mis vähendab oluliselt Eestisse investeerimisega seotud riske. Eesti koht rahvusvahelistes maksukonkurentsivõime edetabelites on üldiselt kõrge. Näiteks on Eesti lausa esikohal Tax Foundationi koostatud OECD riikide maksukeskkonna konkurentsivõime edetabelis.

Valitsuse laiem maksupoliitika on nihutada maksukoormust tööjõult tarbimise, reostuse, ressursikasutusele ja ebatervislike eluviiside maksustamisele. Vajadusele vähendada Eesti konkurentsivõime tõstmiseks tööjõu maksukoormust – ja eriti vähem teenivate inimeste maksukoormust – on tähelepanu juhtinud ka näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
Pikemas vaates on Eesti edu võtmeküsimuseks loomulikult eelkõige hea haridusega inimesed.

Mitmes edetabelis Eesti Leedust eespool

ANU TAMPERE
valitsuse infonõunik

IMD konkurentsivõime edetabeli puhul, milles Leedu Eestist mööda läks, on oluline
märkida, et metoodika põhineb suuresti ettevõtete juhtide küsitlusel (tehti märtsis pärast valimisi ja enne koalitsioonikõnelusi). Ehk siis, tegemist on hinnanguga.

On teisigi rahvusvahelisi konkurentsivõime edetabeleid, mida on aastaid jälgitud ja kus me ei ole Leedust sugugi tagapool. Näiteks äri tegemise lihtsuse edetabelis (Doing Business, World Bank Group) on Eesti 17. kohal, Leedu 24. kohal.

Maailmapanga koostatava Doing Businessi koht on ka üks riigi eelarvestrateegia eesmärgi mõõdik. Liikumisi selles jälgitakse igal kevadel ning võetakse arvesse uue riigi eelarvestrateegia ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel.

Valitsuse jaoks on tähtsad pikaajalised eesmärgid majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine. Kokku lepiti ka, et võetakse vaatluse alla majanduskeskkonda mõjutavad tegurid, sh maksukeskkond ja ettevõtluskeskkond laiemalt, ning arengutakistused.

Tööga on kavas valmis saada 2016. aasta suveks.

Võrdlus

Leedu kerkis paigal seisvast Eestist kõrgemale
ALLIKAS: IMD WORLD COMPETITIVNESS CENTER