Äripäev: Võlakirjaturult 5 miljonit kolme kuuga. Intressi raske paika panna.

20.04.2015Meediakajastus

Järelmaksuäri Cofi kasvas 5 miljoni eurose võlakirjadebüüdi toel pangaks. Ettevõtte ühe omaniku Priit Põldoja sõnul oli võlakirjade kasutamine edukas eksperiment, Äripäeva hinnangul hea eeskuju.

Kuidas sündis idee võlakirju emiteerida, miks valisite just sellise aja, mahu, intressisuuruse ja tähtaja? Tahtsime finantseerimisallikaid mitmekesistada. Tegelikult on pankade finantseerimine olnud meile soodsam kui võlakirjade finantseerimine, aga pankadelt ei ole võimalik lõpmatult raha kaasata.

Intressi suuruse kujundasime turult, kus midagi ei toimu. Ainuke, mida turul nägime, oli see, et LHV tegi allutatud laenu 7%ga. Meile tundus, et kui teeme tagatud võlakirja 7%ga, siis see on umbes tase, mis võiks olla investoritele atraktiivne.

Küsisime ka oma nõustajalt, millise intressiga on investorid asjast huvitatud. Meie loomulikult tahtsime saada võimalikult madalat, investorid võimalikult kõrget intressi. Arvasime, et 7% juures saame oma soovitud mahu täis, mis oli meie jaoks 5 miljonit eurot.

Tähtaeg kujunes sellest, kuidas meie bilanss on üles ehitatud – meil on kohustused ja varad. Varade pikkus on umbes kaks aastat. Meie ettevõte tegeleb põhiliselt järelmaksuga umbes kaheaastasel perioodil. Tegime küll neljaaastase võlakirja, kuid õigusega kahe aasta pärast refinantseerida või tagasi maksta. Me eeldame, et kahe aasta pärast saame seda raha soodsamalt kui praegu.

Kas kaalusite ka teisi variante peale võlakirjade? Kindlasti oleks saanud võtta pangast laenu, aga see oleks meid veelgi rohkem ühe finantseerimiskanali külge kinnistanud.

Aga miks on ainult üks finantseerimisallikas paha? Siis sõltud täielikult ja konkreetselt selle panga otsusest sinu kasvu edaspidi finantseerida.

Raha tuleb ju ikka tagasi maksta, ükskõik, kes võlausaldaja on. Meie äri on natuke teistmoodi üles ehitatud. Kui me kasvame, siis vajame pidevalt lisafinantseerimist. Me ei võta suurt laenu, et ehitada tehas ja hakata lõpuks kaupa tootma ja maksta siis võlg sammhaaval tagasi ja olla lõpuks võlavaba. Võlg bilansis on meie äri üks põhiomadusi. Meie jaoks on jätkusuutliku finantseerimise olemasolu ülioluline.

Kes investoritest võlakirju märkisid ja kuidas nad Cofi leidsid? Investoreid oli peamiselt kolme tüüpi. Cofi on varem kaasanud rahvusvahelisi investoreid oma aktsiakapitali. Meie enda investorid investeerisid võlakirjadesse.

Väga aktiivselt käisime ka Läti institutsioonide juures, kus on palju aktiivsem võlakirjaturg kui Eestis. Saime Läti privaatpangalt korraliku investeeringu. Ülejäänud olid Eesti eraisikud, kes otsustasid sääste alternatiivselt investeerida.

Kui pikalt eeltööd tegite? Sellest hetkest, kui mõtlesime, et midagi võiks teha, saime kolme kuuga raha. Tuli kaasatajuriidiline nõustaja, kes tegi võlakirja tingimused, ja finantsnõustaja, kes aitas võlakirju turundada. Meil oli tagatisagent, kuna Cofil oli tagatud võlakiri. Siis oli vaja läbi rääkida võlausaldajate ehk pankadega, et saaksime lisavõlga võtta. Müügiprotsess ise, sellest ajast, kui ütlesime, et müüme võlakirju, kestis ühe kuu.

Mida soovitaksite ettevõtetele, kel on mõte võlakirjaturule tulla? Oluline on miinimummaht, sest juriidilise ettevalmistuse ja kogu võlakirjade tegemise protsessiga kaasneb hulk kulu. Alla 3 miljoni euro ei olegi võibolla väga mõtet võlakirjaturult kaasama minna.

Kahjuks on Eestis olukord selline, et alternatiivne võlakirjaturg pärast kriisi hästi ei toimi. Institutsioonidel ja eraisikutel ei ole kujunenud praktikat sellistesse instrumentidesse investeerida. Seetõttu on väga paljudel juhtudel lihtsam võtta pangalaenu kui teha võlakirja. Väga tihti tuleb pangalaen ka odavam.

Oleme teinud mingil määral eksperimenti Eesti võlakirjaturul. Selleks, et keskmine ettevõte võiks seda kaaluda, peaks turg elavnema.

Miks ei ole Cofi võlakirjad avalikult kaubeldavad? Avaliku kauplemisega kaasnevad suuremad juriidilised ja müügikulud. Jätkuvalt ei ole kanalid väga lahti, mille kaudu võlakirja müüa. Meie Skandinaavia privaatpankade osakondade kaudu me ei suutnud müüa.

Mis risk on investoril Cofi võlakirjadega? Mis on talle tagatiseks? Meie number üks tagatis on see, et me teenime kasumit. Hiljuti teatasime, et meie kasum oli mullu üle 1,15 miljoni euro. Meil on väga suur omakapital, aasta lõpu seisuga üle 5 miljoni euro. Meie laenuportfell peaks muutuma väga kehvaks, et risk võlakirjainvestorini jõuaks. Riskikatteks on kõik meie järelmaksulepingutest tulenevad nõuded, mis on antud võlakirjaomanikele tagatiseks. Me oleme teinud kuulikindla struktuuri investorite jaoks.

Soovite midagi lisada? Eesti majandusele tervikuna oleks väga positiivne, kui võlakirjaturg lisaks pangandusturule areneks. Ja selleks, et ta areneks, peab olema ühelt poolt selliseid ettevõtteid nagu meie, kes on piisavalt tugevad, kes otsustavad võlakirjad turule tuua. Teiselt poolt peaks olema ka investorite baas Eestis suurem.

Ükski pensionifond ei ostnud kahjuks meie võlakirju. Kas seal olid teatud sisemised regulatiivsed piirangud? Kahjuks ostis meie võlakirju ka väga vähe suurte pankade privaatpanganduse kliente. Kes tulid, ostsid otse, keda tundsime.

Võlakiri on ettevõttele veidi keerulisem kui pangalaen, kus on üks vastaspool. Aga igale keskmisele ja suuremale ettevõttele Eestis on see jõukohane.

Mis on mis

Rahasüst

Lükkame Eesti kapitalituru käima!
Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins & Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut, areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil.
Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega “Rahasüst”.
Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele “Kapitali kaasamise meistriklassi” nimelise üritustesarja.

Kommentaar

Pensionifondide võimalused avarduvad

SVEN SESTER
rahandusminister

Olen nõus sellega, et pikaajalisi investeerimisvõimalusi Eestis pensionifondide jaoks napib. Seadused ei takista pensionifondide vara Eestisse investeerida, kuid neis on mitmeid nõudeid, mis võivad vähendada fondihaldurite motivatsiooni seda teha, näiteks et enamik pensionifondi varast tuleb investeerida börsiettevõtetesse.

Rahandusministeerium on juba algatanud seadusemuudatused, millega võimaldatakse paigutada pensionifondide vara senisest rohkem noteerimata väärtpaberitesse, taristuprojektidesse, kinnisvarasse ja omandada kontrollosalusi äriühingutes. Teiseks plaanib ministeerium koos pankadega välja töötada pandikirjade seaduse. Pandikiri on eriliigiline võlakiri, mille tagatiseks on eelkõige eluasemelaenud. Pandikirjade emiteerimine vabastaks pankadele laenuressurssi ettevõtjate jaoks ja pakuks ka võimalust pensionifondidele pandikirjadesse investeerida.

Mis on mis

Varasem Cofi, praegune Inbank

Järelmaksu ja finantstehnoloogia ettevõte Cofi AS tegi mullu sügisel neljaaastase tähtaja ja 7%se intressiga võlakirjaemissiooni mahus 5 miljonit eurot. Võlakirjad ei ole kaubeldavad.

Ettevõtte järelmaksuportfell kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 68%. Aasta lõpu seisuga oli portfelli maht 13 miljonit eurot ja ettevõte sai 1,15 miljonit eurot kasumit.
Märtsi lõpul laienes ettevõte Lätti.
11. aprillil sai Cofi finantsinspektsioonilt krediidiasutuse loa, millega muutus pangaks Inbank. Panga põhitegevused on järelmaksuteenus ja hoiuste kaasamine.
Järelmaksu pakutakse ligi 200 kaupmehe kaudu peamiselt jaeklientidele.
Panga tegevjuht on varem Hansapangas töötanud Jan Andresoo, juhatusse kuuluvad Liina Sadrak ja Marko Varik, nõukogu esimees on endine Hansapanga juht Priit Põldoja.
Peamised osanikud on Pershing Hall Holding (Monaco investorid) ja Cofi Investeeringud (50% Priit Põldoja, 50% Jan Andresoo.) Kokku ligi 50 töötajat, sh 15 Inbankis, 5 Lätis, 10 oma IT-firmas, 20 sidusettevõtetes.

Tasub teada

Eesti võlakirjaturg

Võlakirjad on üldjuhul 1-4 aastased ning intressimaksed on kvartaalsed.
Suured ettevõtted pakuvad intressi alla 4% ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtted 7-16%. Tavaliselt tehakse suunatud pakkumisi piiratud arvule investoritele.
Võlakirjaemissioonid ei ole reeglina börsil noteeritud. Investorite arv emissioonides üldjuhul alla 20.
Ülekaalus tagatud võlakirjad. Tagatiseks on laenulepingutest tulenevad nõuded ja muud nõuded,
hüpoteegid ja hüpoteegi pandid, osade või aktsiate pandid. Peamiselt korraldavad võlakirjade emissioone ettevõtted ise. Võlakirjad on registreeritud Eesti Väärtpaberikeskuses. Investoriteks on Balti pensionifondid, portfelliinvestorid ning jõukad eraisikud.
Väikeja keskmiste ettevõtete võlakirjade investorid on jõukad eraisikud, Baltimaade investeerimisfirmad ja grupid, institutsionaalsed investorid.

ALLIKAS: AARE TAMMEMÄE, REDGATE CAPITAL