Ametnike teenitud lisatasusid kõrvutades jääb silma, et möödunud aastal enim lisatasusid saanud ametnik teenis palgalisa oma põhipalgast rohkem.

Kõige rohkem lisatasusid maksis eelmisel aastal kaitsevägi kõrgemale ohvitserile Eesti sõjalises esinduses NATO ja Euroopa Liidu juures. Kõnealune isik teenis 2016. aastal lisatasusid üle 21 300 euro, mis on üle 4000 euro rohkem kui tema põhipalk. Ametnike tasude andmete järgi oli ta ametis vaid üheksa päeva.

Kaitseministeeriumi riigi julgeoleku volitatud esindajana märtsikuuni ametis olnud Märt Kraft teenis põhipalgast rohkemgi – möödunud aastal teenis ta märtsi esimese nädala lõpuni tööl oldud ajaga 6655eurose põhipalga juures 7320 eurot lisatasusid.

Ametnike arv vähenenud

Ametnike arv on aastaga vähenenud 1,6% ehk 317 inimese võrra ja avalik teenistus tervikuna on vähenenud 2,1% ehk 600 inimese võrra. Töötajate arvu vähendamise abil muudeti ka ametnike palku, mille kasvuks lisavahendeid ei eraldatud.

Ametnike keskmine kuu kogupalk oli möödunud aastal 1496 eurot ja keskmine põhipalk oli tänavu 1. aprilli seisuga 1452 eurot. Muutuvpalga osakaal oli ametnikel möödunud aastal keskmiselt kuu kogupalgast 6,1%.

Sooliseltjagunevad ametnikud pea võrdselt: 53% neist on naised ja 47% mehed. Kohalikes omavalitsustes on aga naissoost töötajate oluline ülekaal: naisi on 73% ja mehi 27%.

Vanuse poolest on pea pooled ametnikest nooremad kui 40. Kõige arvukama grupi ametnikkonnastmoodustavad 31-40aastased ja 41-50aastased. Kõrgharidusega töötajate osakaal on ametnike seas 66% ja kohalikes omavalitsustes 77%.

Kohalikes omavalitsustes on kõrgharidusega töötajate osakaal suurem, sest ametnike üldist näitajat mõjutavad riigiametnikest eriteenistujad, kellele ei ole kehtestatud kõrghariduse nõuet, aga kelle osakaal ametnikkonnast on suur.

KOMMENTAAR

Lisatasudel selged põhjused

SIMMO SAAR, kaitseväe pressiosakonna leitnant

Kaitseväelased asuvad välisteenistusse välisministeeriumi kaudu, kus nende põhipalk langeb olulisel määral – näiteks jääb Eesti sõjalise esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures ametikohal teeniva kõrgema ohvitseri põhipalk alla 900 euro.

Kaitseväe palgataseme säilitamiseks määratakse välisteenistuses olles lisatasu, ka lisatasu maksmisel jääb välisteenistuses teeniva kaitseväelase palk ikkagi alla Eestis makstavale palgale.

NATO ja Euroopa Liidu juures teeninud kõrgema ohvitseri tabelis nähtavad üheksa päeva kajastavad kõrgema ohvitseri teenistust Eestis enne reservi arvamist pärast kolmeaastast välisteenistust.

KVÜÕA täiendusõppe keskuse ülem oli kuni eelmise aasta augustini välisteenistuses, logistikakooli veebel oli välisteenistuses detsembrini 2016 – sellest tulenevalt maksti ka neile välisteenistuses olles lisatasu.