Ärpäev: Kuidas mängida maksudega

06.12.2018Meediakajastus

Äsja jõustunud kohtuotsus sedastab, et riigikogu 80 poolthäälega vastu võetud otsus maksumuudatuste jõustumise pooleaastase ooteaja kohta polegi tegelikult kohustuslik õigusnorm.

Meie seadusandja on deklareerinud, et maksuvallas ei tohiks olla järske muudatusi ega ootamatuid kannapöördeid.

Nii kirjutas parlament 19. veebruaril 2015 seadusesse reegli, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud. Selle poolt hääletas 80 riigikogu saadikut, vastu ei olnud ükski saadik.

25. mail 2015 algatati maksuseaduse muudatus, mis nägi ette alates 1. jaanuarist 2017 sotsiaalmaksu määra langetamise 33 protsendilt 32,5 protsendile. Oluline samm, mille pikem eesmärk oli kasvatada töötajate sissetulekut. Seadusemuudatus võeti vastu 15. juunil 2015. Muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele pidi jääma 565 päeva.

5. detsembril 2016 esitas rahandusminister Sven Sester uue eelnõu 1. jaanuaril 2017 toimuma pidanud sotsiaalmaksu määra langetamise ärajätmiseks. Huvirühmadele jäeti arvamuse esitamiseks vaid üks tööpäev. Sotsiaalmaksu määra langetust ärajättev eelnõu võeti vastu 19. detsembril 2016 ja see jõustus 31. detsembril 2016 – üks päev enne maksumäära langetuse kavandatud jõustumist. Muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäi kuue kuu asemel 11 päeva.

Kuna selline tegevus näis olevat maksumuudatuste kehtestamiseks parlamendi enda seadustatud reegliga ning ettevõtjatele ja kõigile Eesti inimestele antud lubadusega ilmses vastuolus, pöördus Eesti kaubandus-tööstuskoda kohtusse palvega kontrollida, kas seadusandja tegevus vastas seadusandja enda kehtestatud kuue kuu reeglile.

Mõju ei saa alahinnata

Tänavu 4. detsembril jõustus kohtuotsus, millest selgub, et kuue kuu reeglit kehtestav säte polegi õigusnorm, mida seadusandja peaks maksumuudatuste tegemisel kohustuslikuna järgima. Seadusandja enda poolt ühehäälselt heaks kiidetud normi eiramisel ei eksi seaduseandja sisuliselt millegi vastu ning võimalike äkiliste maksukannapöörete eest ei kaitse tegelikkuses jätkuvalt miski.
Otsustus seaduses ettenähtust kõrvale kalduda ja selle puhul silm kinni pigistada näitab nii poliitilise kultuuri taset kui ka kehtiva õiguse heitlikkust. Sellise otsustuse mõju investeerimiskeskkonnale ja riigi usaldusväärsusele ei saa alahinnata.

ARNE OTS, Ellex Raidla vandeadvokaat

MARTIN RAUDE, Ellex Raidla vandeadvokaat