Arvamus.postimees.ee: 2 nädalat valimisteni. Agu Uudelepp: otsustamise otsetee

13.02.2019Meediakajastus

Kuigi valimisteni on jäänud vaid loetud päevad, ei pruugi lõpliku valiku tegemine olla esmapilgul sugugi kerge. Samas pole selles ka mitte midagi võimatut, kui võtta appi lihtne loogika ja usaldada samas ka oma südametunnistust, kirjutab poliitikavaatleja Agu Uudelepp.

Paari päeva pärast saab valimistel juba häält anda. Tunnistan, et nädala algul polnud mul veel aimugi, keda valida. Niivõrd viimasele hetkele jäämist viimase veerandsajandi jooksul ei mäletagi.

Igav kampaania, hüplevad debatid, õõnsad loosungid, katteta äraostmislubadused – seda kõike on juba tüütuseni lahatud. Millest ei ole veel räägitud, on see, kuidas tegelikult sisuline otsus langetada.

Kõigile julgustuseks: lahendus on olemas. Tõsi, mitte hirmlihtne, sest natuke peab ise ka vaeva nägema.

Esimene reegel on lihtne: kõiki massimeedias pakutavaid nn valimisabilisi võib ju oma lõbuks proovida, kuid sisuliseks otsustamiseks need tõesti ei kõlba. Teaduses ei tõesta isikliku kogemusega midagi, kuid ajalehte ilmestada ikka võib.

Proovisin neid valikulangetajaid ülespaneku järjekorras. Postimehe «Hääleandja» pakkus sobivaimaks kandidaadiks inimese, keda tunnen juba ülikooliajast. Kõik need aastad olen teadnud, et temaga ei tohi mitte mingil tingimusel koos luurele minna. Isegi siis mitte, kui tema on eespool ning püstol ja padrunid minu käes.

Nii lobedat oma huvides valetajat annab isegi Eesti poliitikute hulgas tikutulega taga otsida, paras panna pigem kasutatud autode müügimeheks. Ei kõlba luurele, ei kõlba valikuks riiki juhtima. Seega kindel ei ja edasi Delfi valimismootori juurde!

Nüüd sain vasteks erakonna, kus Eesti õigussüsteemi hinnangul on kõige rohkem süüdimõistetud korruptante. Kaks põhjust mitte valida.

Esimene on üldisem: kohaliku omavalitsuse tasemel toimetama harjunud rotte ei tohiks edutada riigi viljasalve. Teine on isiklik. Ilma igasuguse põhjenduseta vahetati mu kodukohas välja prügiveoteenuse pakkuja. Ning nagu sellele süsteemile omane, tõusis tasu hoobilt kolm ja pool korda. Veel kindlam ei.

Ainult protestist praeguste erakondade vastu pole muidugi mõtet neid valida.

Kolmandana tuli oma valijakompassiga turule ERR. Esimese vastena sain erakonna, kes kindlasti ei ületa valimiskünnist. Teisena erakonna, kes tõenäoliselt ei ületa valimiskünnist. Kolmandana erakonna, kes mingil juhul ei ületa valimiskünnist.

Seega, jälle ei. Kui tahan oma hääle raisku lasta, siis ei lähe üldse valima.

Valima tuleb aga minna. Nii õõnsalt kui see ka kõlab, kuid üks hääl võib tõesti lugeda. Eelmistel parlamendivalimistel jäi Sven Sester 1392 häälega välja, sest ülelugemisel selgus, et Viktoria Ladõnskajal oli 1393 häält. Täpselt üks hääl rohkem.

Teise reegli tuletamiseks meenus kaks asja. TTÜs õpetas professor Leo Võhandu kunagi ainet «Ratsionaalsete otsuste langetamine mitteratsionaalsete andmete alusel». Ning eelmistel valimistel tegi Reigo Kimmel oma blogis kimmel.ee nimepõhise valimisennustuse, mis oli täpsem, kui enamiku politoloogide ja sotsioloogide omad.

Need kaks on võimalik kokku panna. Kimmeli blogist saab tänavugi teada, millised erakonnad ja kui suure tõenäosusega on järgmises parlamendis. Kõik need, kes ei ole, võib rahumeeli jätta valimata.

Ainult protestist praeguste erakondade vastu pole muidugi mõtet neid valida. Eesti valimissüsteem on selline, et künnise taha jääjate hääled jagatakse nende vahel, kes said üle lävepaku. Ehk protestihäältest saaksid lõviosa need, kelle vastu protestitakse.

Järgmiseks võiks oma elu lihtsamaks tegemiseks tõmmata maha kõik erakonnad, kelle poolt käsi põhimõtteliselt ei tõuse valima. Uskuge mind, nüüd hakkab valik juba kitsaks jääma!

Edasi tuleb vaadata, kellel järelejäänud erakondadest on lootust järgmise nelja aasta jooksul koalitsioonis olla. Ring võib jääda veel kitsamaks.

Selle kitsama ringi hulgast tuleb valida inimene, kes on kõige sümpaatsem. Isegi kui tema ise sisse ei saa, läheb hääl erakonnale, kes ei käi närvidele. Ja lisaboonusena – midagi nad oma lubatust ikka tehtud saavad.

Lahendus ehtsas õpetaja Lauri vaimus: kogu rehkendust teha ja kõiki unistusi täita pole valimistel niikuinii võimalik. Natukene pingutades saab aga kaasa aidata tulemusele, mille pärast pole vähemalt endal piinlik.