Arvamus.postimees.ee: Andrei Kuzitškin murrab valimistega seotud müüte

26.02.2019Meediakajastus

 

Riigikogu valimiste alates sain kokku Eesti Vabariigi valimiskomisjoni nõuniku Mihkel Pilvinguga. Härra Pilving oli lahkelt nõus vastama minu küsimusele, mil määral suudab Eesti valimissüsteem kindlustada valimiste aususe ja läbipaistvuse. Minu rahutuse olid esile kutsunud Eesti ühiskonnas lakkamata levivad jutud, nagu saaks Eesti valimisi hõlpsasti rünnata ja kallutada. Niisiis püüdsin jälle mõningaid müüte murda, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

1. müüt. Eesti valijate nimekirjades on rohkelt «surnud hingi», keda pahatahtlikud valimiskomisjonide liikmed kasutavad ära osalusprotsendi kunstlikuks kergitamiseks ja valimistulemuste võltsimiseks mõne kindla kandidaadi kasuks.

Härra Pilving kinnitas, et valijate nimekirju uuendatakse kogu aeg. Nagu teada, tegutseb Eestis praegu 79 omavalitsust ja just neist sõltub suurel määral valimisprotsessi kvaliteet. Haldusreformi tõttu kahanes sel aastal valimisjaoskondade arv 557 pealt 451 peale. Seepärast võttis Eesti siseministeerium ette rahvastikuregistri puhastuse ja edastas kohalikele omavalitsustele tegelikud andmed elanike arvu ja leibkondade kohta. Millega seoses võeti ka «surnud hinged» ehk kas tegelikult surnud või lihtsalt elukohta vahetanud valijad nimekirjast maha, samal ajal kui neid täiendati valimisikka jõudnud ja piirkonna uute elanikega.

2. müüt. Eesti valimissüsteem laseb valijal kaks korda hääletada.

Härra Pilving välistas sellise võimaluse täielikult. Hääletamist kontrollivad vallasekretärid ja kui mingile aadressile registreeritud valija on eelnevalt hääletanud kuskil mujal, siis on ta andmebaasis topelt. Sellisel juhul arvestatakse häält, mis on antud esimesena.

3. müüt. Eestis olla täheldatud võltsitud valimissedelite tarvitamist.

Härra Pilving lükkas need teated ümber. Tema sõnul on paberist valimissedelitel mitmekihiline turbesüsteem, mistõttu neid võltsida ei saa.

4. müüt. Munitsipaalasutustes paiknevates valimisjaoskondades võltsitakse hääletamise tulemusi nende kandidaatide kasuks, kes on tööalaselt antud asutusega seotud.

Härra Pilving kinnitas, et Eesti valimiskomisjon kontrollib alati üle kõik kaebused võimaliku tulemuste võltsimise kohta. Seni ei ole ükski kaebus paikapidavust leidnud. On küll selgunud eksimusi, mis on seotud inimliku faktori või tehnilise rikkega, aga need ei ole kuidagi suutnud mõjutada lõpptulemust.

Valimised.

Vladislav Musakko / VIRUMAA TEATAJA

Mina, nagu teada, olen umbusklik ja kriitilise meelelaadiga inimene, mistõttu otsustasin kasutada teadmisi valimistehnoloogiast möödunud aasta kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste kontrollimiseks. Valisin välja Lasnamäe valimisjaoskonnad ja anaüüsisin, kuidas jagunesid jaoskonniti valijate hääled valimiste selge favoriidi Mihhail Kõlvarti poolt. 2017. aastal tegutses Lasnamäel 21 valimisjaoskonda. Mihhail Kõlvarti poolt anti hääli vahemikus 38-57 protsenti. Sealjuures madalaim tulemus oli pärit Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi ruumes asunud jaoskonnast nr 37, kõrgeimad aga Lasnamäe Centrumis asunud jaoskonnast nr 38 ja Linnamäe Maxima XXX hoones paiknenud jaoskonnast nr 44. Niisiis just avatud kohtadesse rajatud valimisjaoskondades pälvis Mihhail Kõlvart suurima toetuse.

See ei tähenda aga sugugi, et Eesti demokraatia komponent nimetusega «valimised» oleks turvaliselt ohtude eest kaitstud. Minu arvates võib edaspidi oodata üha suuremat survet e-valimistele. Eelkõige on see seotud sellega, et Keskerakonna ja teiste parteide kandidaatide poolt hääletamises valitseb siin terav erinevus. Keskerakonna kandidaatide poolthäälte seas on alla kümne protsendi e-hääli. Näiteks Mihhail Kõlvart sai kõigest kuus protsenti e-hääli, ülejäänud üheksakümmend neli protsenti tulid talle ikka pabersedelitel. EKRE esindajate poolt e-hääletab keskeltläbi kolmkümmend protsenti, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa poolt kuni pooled ja Reformierakonna kandidaatide poolt üle viiekümne protsendi valijatest. Selline skaala on mõistagi seotud valijate eri vanusekategooriatega: mida vanem valija, seda vähem on tõenäoline, et ta hääletab elektrooniliselt. Seepärast on Keskerakond, kelle valijaskonna seas annavad tooni vanemaealised inimesed, pühendanud e-valimiste edendamisele üsna napilt tähelepanu.

Minu arvates võib edaspidi oodata üha suuremat survet e-valimistele

Polnud sugugi juhuslik, et just selle partei jüngrid, võtame näiteks ajakirjaniku Vitali Belobrovtsevi, rõõmustasid ülevoolavalt, kui 2017. aastal puhkes otse valimiste eel skandaal ID-kaardi turvalisuse ümber, nii et päevakorda kerkis isegi e-valimiste ärajätmise võimalus. Seepärast on ka just Keskerakond kõige mugavam partner Venemaa äri- ja poliitikaringkondadele, kes on huvitatud partei positsioonide tugevnemisest, nii et võib oodata rünnete ägenemist ja sagenemist e-valimiste vastu.

Riigikogu valimised
Urmas Luik

Veel üks Eesti demokraatiat ähvardav oht on loomulikult Keskerakonna sõltuvus Venemaa meediaressurssidest. Nii suunasid Keskerakonnakandidaadid praeguse valimiskampaania ajal oma reklaami harjumuspäraselt venekeelsetesse kanalitesse, mis edastavad Venemaa telesaateid: PBK, Rossija, NTV, RenTV jt. Erilist hämmastust tekitab asjaolu, et Keskerakond ei põlanud ära esitlemast oma valimisreklaami ka Venemaa tehnoloogiaettevõtte Mail.Ru Group veebilehel, mille omaniku Ališer Usmanovi lisas USA rahandusministeerium teatavasti möödunud aastal Putini lähedaste sõprade nimekirja. Mis tähendab, et Keskerakonna parteikassast tilgub peene joana raha otse Kremli suurnike kaukasse.

Kolmas oht Eesti valimissüsteemile seisneb soovimatuses ette võtta muutusi. E-riigi ja e-valimiste arendamine on väga tore. Aga arhailise maiguga valimissedelid, millel valijad peavad käsitsi kirja panema kandidaadi kolmekohalise numbri, hoolikalt ja õigesse kohta –see on selgelt möödunud sajand. Seal on väga lihtne teha viga või viletsa käekirja tõttu kirjutada number nii, et keegi ei saa aru, on seal 6 või 8, 4 või 1. Mul on meeles, kuidas nelja aasta eest tuli valimiskomisjonil just sel põhjusel hääled uuesti üle lugeda ja suisa võitja nimi ära muuta – mäletate ju Viktoria Ladõnskaja ja Sven Sesteri suurt kokkupõrget? Lisaks rikub sedeli täitmine oma käega põhimõtteliselt valimiste salajasuse printsiipi, sest käekirja järgi saab valijaid tuvastada. Ent nagu ma sain aru külaskäigust vabariigi valimiskomisjoni, ei ole seni veel kavas minna üle uuele sedelite täitmise ja nende elektroonilise käitlemise süsteemile.

Loomulikult ei saa jätta meenutamata, et ühismeedia tormilise arengu ajajärgul üritavad valijate tahteavaldust kõigi võtetega mõjutada välisriikide eriteenistused. Eesti puhul on ohuks esijoones Venemaa. Juba praegu on leitud sadu vene- ja eestikeelseid libakontosid, mis loodi Facebookis ja VKontaktes spetsiaalselt Eesti elanike mõjutamiseks. Veebipostituste autorid võtsid usinalt käsile mitu ülesannet korraga: diskrediteerida Eesti sõltumatuse mõtet, Euroopa Liitu ja NATOt, kujundada arusaam «rahuarmastavast Venemaast», tõendada Eesti suutmatust seista vastu Venemaa võimsale sõjaväele ja nii edasi. Sama eesmärgi huvides kasutatakse ära ka muid ressursse: YouTube, Venemaa telekanalite ühiskondlik-poliitilised saated, Eesti enda ajakirjandus.

Õnnitlen Postimehe lugejaid Eesti Vabariigi iseseisvuse järjekordse aastapäeva puhul ning soovin kõigile palju õnne ja edu. Ning palun ühtlasi meeles pidada, et oma riigi demokraatiat peab oskama kaitsta, sest muidu tuleb selle asemele võõra riigi diktatuur.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.