Arvamus.postimees.ee: Jaanus Rahumägi: korralik eLaevaregister on rahvuslikes huvides

20.11.2018Meediakajastus

Täna on riigikogu menetluses seaduseelnõu, mis aruka tegutsemise korral võib viia Eesti väärika mereriigina geopoliitilisele kaardile. Samas võib selle menetlus anda ka klassikalise tulemuse: soovisime parimat, aga välja tuli nagu tavaliselt. Arvestades, et Eestit ja eestlasi hoiti merest eemal pool sajandit, on mõistetav, et arusaamad rahvusvahelisest merendusest, selle võimalustest ja toimimismehhanismidest on lünklikud.

Sageli on selle eelnõu ettevalmistamisel ja arutelul kippunud domineerima mitte rahvuslikud huvid, vaid provintslikud hirmud ja piiratud ametkondlikest huvidest kantud seisukohad. Eelnõu peamine olemus ja peamine müügiargument maailmas, mis hakkab riigieelarvesse raha tooma, on nüüdisaegne e-laevaregister ja Eesti e-residentsus ühes äriahelas, kombineerituna konkurentsivõimelise maksuargumendiga.

Kõik maailma laevad kuuluvad mingisse riiklikku registrisse. IMO andmetel on maailmas kokku registreeritud üle 52 000 ookeanilaeva. Riigid pakuvad laevaomanikele laevaregistri teenust, olles selles valdkonnas omavahel konkurendid. Paljudele riikide eelarves on see suur tuluallikas. Peamiselt kogutakse riiklikke makse tonnaažimaksudena. Näiteks ainuüksi Panama laevaregister teenib Panama riigile erinevatel andmetel aastas umbes 400 miljonit dollarit.

Ka Eesti riik on võimeline oma eelarvesse laevanduse kaudu palju raha koguma, arvestades meie tippklassi kuuluvat elektroonilist haldusvõimekust. Praegu aga ei laeku meie eelarvesse mitte sentigi, sest meie registris ei ole ainsatki kaubalaeva. Selleks et see olukord muutuks, peame e-laevaregistri eelnõu menetlusel lähtuma sellest, et olla maailmas konkurentsivõimelised ja atraktiivsemad kui teiste riikide registrid. Eesmärk saab olla ainult üks: tuua maailma laevanduses olev raha Eesti majandusse ja riigieelarvesse.

Vaatamata sellele, et poliitikud on elektroonilise registri koalitsioonileppesse kirjutanud, valitsuses selle loomise heaks kiitnud ja eelnõu riigikokku saatnud, räägivad paljud poliitikud ja ametnikud ühe eelnõu kahest eesmärgist. Ühed üksikute Eesti laevaomanike maksustamisest ja tagasimeelitamisest Eesti lipu alla, et maapealseid teenuseid arendada, teised jõulisest sekkumisest maailma laevaregistri teenuste ärisse. Need kaks teemat ei välista teineteist, aga ambitsioon peaks olema suurem: tuua Eesti registrisse vähemalt 1000 või rohkem ookeanilaeva ja pakkuda Eestis ultramoodsaid laevaregistri rahvusvahelisi teenuseid ja tugiteenuseid. See peab olema Eesti rahvuslik eesmärk.

Kõik tuntumad registrid, nagu Libeeria, Panama, Marshalli Saared, aga ka Malta, Küpros ja Kreeka, on üsna vanamoodsad, mitmed neist riikidest loovad juba samuti elektroonilisi registreid, et ajaga kaasas käia. Kuid mitte ühelgi teisel riigil ei ole e-residendi riiklikke teenuseid pakkuvat platvormi. See teeb Eesti riikliku laevaregistri eriliseks ja konkurentsivõimelisemaks. E-residendi institutsioon annab laevaomanikele märkimisväärset kokkuhoidu ning mugavust oma laevade ja ettevõtete käitamisel. Üldjuhul peavad laevaomanikud palkama lipuriikides oma ametlikud esindajad, kes nende eest vastavaid toiminguid teevad. Võimalus teha lipuriigi toiminguid oma kabinetis on väga selge ja arvestatav müügiargument. Seaduse mõte ei ole mitte meremeeste tööjõumaksudelt raha koguda, vaid eesmärk on suurte laevade tonnaažimaksudelt riigieelarvesse tulevad kümned miljonid eurod.

Tonnaažimaksude ja muude teenustega tuuakse riigieelarvesse mitu korda rohkem raha kui meremehi maksustades. Konkurentsivõimet kahandavad meremeeste tööjõumaksud muudavad registri rahvusvaheliselt vähem atraktiivseks ja seeläbi tuuakse ka vähem raha Eestisse. Praegu ei tööta maailma laevanduses mitte üks meremees otse lepinguga laeval, vaid kõik on värvatud personalifirmade kaudu. See on kilplaste loogika, et tööjõumaksudega iseendaga kompromisse teha, oma konkurentsivõimekuse arvel. 99 protsenti meremeestest, kes ookeanilaevadel sõidavad, on välisfirmade palgal ja meie eelarvesse ei tule niikuinii mitte sentigi, aga oma konkurentsivõimekust maailmas vähendame seeläbi kindlasti. Lisaks kasvab registri pidamise kulu tuntavalt. Seaduse menetlemisel peab võitma terve mõistus, mitte provintslik hirm.

Tähtis on silmas pidada, et me ei konkureeri mitte Soome või Läti või Rootsi registritega, isegi mitte Euroopa Liidu riikide omadega, vaid me konkureerime maailmaturul kõigi suuremate registritega. Ja see saab olla ainus ja meile selgelt võimetekohane ambitsioon. Riiklik eesmärk. Kui soomlastel poleks olnud ambitsiooni, toodaksid nad siiani Nokias kummikuid.

Ainus, mis seda ambitsiooni saab takistada, on mõnede meie sotsiaalametnike kitsas ja dogmaatiline mõtlemine, mis ei lase kogu potentsiaalil avaneda. Pusimine konkurentsivõimekust märgatavalt vähendavates meremeeste palga maksumäärades, mis ähmastavad ja seavad küsimärgi alla tegeliku suure eesmärgi, on kahetsusväärne.

Kuna üks eelnõu eestvedajatest on endine rahandusminister ja praegune rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kes eelnõu riigikogus menetleb, on ehk võimalik sellest probleemist riigikogus siiski üle saada, sest meie poliitikute seas on endiselt ka suurelt mõtlejaid. Tähtis on aru saada, et tänapäeva tehniliste lahendustega ja nulltulumaksuga meremeste palkadelt suudame konkurentsivõimeliselt sekkuda väga suurde ja ainulaadsesse maailmaärisse, mis korvab mitu korda ametnike ja mõne poliitiku dogmadel põhinevad hirmud.

Eelnõu lisaväärtus seisneb selles, et Eesti kuulus e-residendi institutsioon saab e-laevaregistri rakendusega selge ja rahaliselt mõõdetava väärtusahela, mille vajalikkusest endale on välismaalased võimelised aru saama. E-residentsust on võimalik maailma laevaomanikele sihipäraselt müüa. Seda on võimalik turundada konkreetse toote ja konkreetse väärtusega. Ja see on hädavajalik, et e-residentsus tõuseks tegelikult maailmas lendu, sest seni on see jäänud mingiks lõbusaks, kuid suurt hulka mitte kõnetavaks innovatiivseks veidruseks.

Peale selle saab Eesti suurt rahvusvahelist tähelepanu oma innovatiivse lahendusega, maailma ühe suurima ja prestiižikaima kaubandus-tööstusvaldkonnale – merendusele – innovatiivsete lahenduste pakkujana.