Arvamus.postimees.ee: Sven Sester ja Erkki Raasuke: valge osaluspoliitika

26.07.2016Meediakajastus

Valitsuse otsus kiita heaks osaluspoliitika valge raamat annab vajaliku tõuke riigi äriühingutes ja sihtasutustes heade ühingujuhtimise tavade sügavamaks rakendamiseks. Nagu ikka, pole raamatu juures tähtis värv, vaid sisu, kirjutavad rahandusminister Sven Sester ja osaluspoliitika valge raamatu eksperdirühma liige Erkki Raasuke.

Riik on omanik enam kui kolmekümnes äriühingus, enamasti ainu- või enamusaktsionärina. Eesti majanduse mõõtkavas väärib märkimist, et riigi äriühingute varade maht on kuus miljardit eurot ja neis töötab 15 000 inimest. Vaadeldes riigi äriühinguid tinglikult ühele omanikule kuuluva kontsernina, oleks mitme mõõdiku lõikes tegemist Eesti suurima ettevõttega.

Praeguse praktika kitsaskohad on saanud ilmsiks kõigile, kes neid märgata tahavad. Aeg on järelduste tegemiseks piisavalt pikk, praegune riigi äriühingute valitsemise mudel on pisikeste muudatustega toiminud juba üle kahekümne aasta. Üldistatult võib sedastada, et riigi äritegevusele ei jagu alati samal määral tähelepanu, nagu üks korralik omanik oma ettevõttele osutab ja sellel on olnud oma hind. Avalikkuse ette on jõudnud suure kaaluga juhtimisvead ja paraku ka korruptsioon erinevates riigi äriühingutes.

Riigi osaluspoliitikat analüüsinud eksperdirühma valitsusele esitatud hinnang oli, et probleemid suuremates riigi äriühingutes ei ole olnud üksnes juhuslikud, soodsa pinnase mastaapseteks juhtimisvigadeks ja korruptsiooniks on loonud senine nõukogude määramise praktika.

Esimene ja olulisim muutus, mis järgmise aasta alguses rakendub, puudutab riigi äriühingute nõukogu liikmete määramist. Valitsuse otsus minna üle nimetamiskomitee mudelile, mis on kasutusel suuremate börsiettevõtete puhul, loob eelduse riigi äriühingute juhtimise kvaliteedi paranemiseks.

Riigi äriühingu omanikuks olek toob kaasa oma spetsiifika. Avalikes huvides tegutseva subjektina võivad riigi ootused enda äriühingule olla erinevad eraomaniku omadest. Teisalt tingib tegevusvorm aga selle, et ka riigi äriühingud peavad toimima erasektori reeglite kohaselt ning toime tulema konkurentsiolukorras. Nende kahe mõõtme ebaõnnestunud viisil ühendamine on olnud üks probleemide allikas. Äriühingut tuleks ka riigile kuulumise korral eelkõige juhtida kui äriühingut.

Nimetamiskomitee mudel lähtub sellest, et riik omanikuna saab oma ootused äritulemustele ja riigi poliitikatest tulenevad muud tarvilikud suunised määratleda läbipaistvalt, kirjaliku dokumendina nagu seda on viimastel aastatel tegema hakatud. Nende elluviijad tuleb nii äriühingu nõukogu kui juhatuse tasandil valida professionaalsete oskuste ja kogemuste, mitte mõne muu printsiibi alusel.

Nõukogu liikmeid hindava ja üldkoosolekule soovitava nimetamiskomitee liikmetest enamuse moodustaksid suure kogemusega juhid erasektorist ning nõukogu liikme kandidaadi esitamisele peab eelnema praegusest põhjalikum eeltöö. Valitsev ministeerium peab määratlema konkreetses nõukogus vajalikud oskused ja kogemused ning võib välja pakkuda nimekirja inimestest, kes võiksid tingimustele vastata.

Nimetamiskomitee hindab ja vajadusel lisab valikusse kandidaate ning teeb lõpliku soovituse äriühingut valitsevale ministrile ehk üldkoosolekule. Nimetamiskomitee võib anda ka oma hinnangu nõukogu optimaalse suuruse ning nõukogu liikmete tasustamise kohta. Lõpliku otsuse teeb osalust valitsev minister.

Siinkohal vajab selgitamist poliitikute kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse. Poliitikute suhteline arvukus nõukogudes on olnud seotud asjaoluga, et nii poliitilise kui mittepoliitilise taustaga nõukogu liikmed on seni valdavalt välja pakkunud valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad. Poliitilised vaated või erakonda kuulumine ei peaks üldiselt olema takistus, aga ka mitte põhjus riigi äriühingu nõukogu liikme rolli täitmiseks.

Küsimus, mille osas ka praegune valitsus pole üksmeelele jõudnud, on riigikogu liikme ja riigi äriühingu nõukogu liikme rolli ühitamise lubatavus. IRL ja SDE oma riigikogu liikmeid riigiettevõtete nõukogudesse ei nimeta, Reformierakond nimetab.

Nimetamiskomitee mudeli rakendamisel võib eeldada, et selle küsimuse praktiline tähtsus väheneb, sest konkreetse äriühingu nõukogu liikmeks sobivate teadmiste ja kogemustega kandidaati otsitakse praegusega võrreldes laiemast ringist, eelkõige sarnase valdkonna juhtimiskogemusega inimeste seast.

Riigi osaluspoliitika arengute vahekokkuvõttena on hea tõdeda, et valitsus on võtnud sihiks muuta riigi äriühingute valitsemine võimalikult sarnaseks arenenud riikide erasektori parima praktikaga. Valitsedes oma äriühinguid hästi ja läbipaistvalt, saab riik ärikultuuri positiivses suunas mõjutada. Hea juhtimistava rakendamiseks ja selle potentsiaali kasutamiseks on palju ruumi nii era- kui avalikus sektoris. Usume, et riigi äriühingud saavad panustada Eesti majanduskasvu praegusest rohkem, ja ette võetavad muudatused aitavad seda teha.

Nagu iga omanik, soovib ka riik äriühingutest teenida korralikku ja stabiilset omanikutulu. Selle eesmärgi saavutamine on lähematel aastatel juba teadaoleva info põhjal problemaatiline. Mitmed riigi portfelli kuuluvad suuremad äriühingud peavad praegu toime tulema harjumuspärasest keerulisema konjunktuuriga. Eeskätt sunnivad efektiivsust otsima madalad energiahinnad ning sadamaid ja raudteed läbivate kaubamahtude vähenemine.

Riigil seisab lähitulevikus ees ülesanne teha omanikuna oma osalustest röntgenipilt ning selle põhjal võtta vastu otsuseid, millised ettevõtted kas täielikult või osaliselt turule tuua.