Autoleht: Vapustav automaksuidee: keskmisele eestlasele 386€

13.12.2016Meediakajastus

Valitsus plähmerdab automaksuga nagu laps – mõte muutus kord nädalas ning lõpuks võeti aeg üldse maha. Rahandusminister Sven Sester (IRL) kinnitas esmaspäeval, et ministeerium tegi riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku eemaldada autoregistreerimislõivu teema maksupaketist. Asja juurde naastakse koos kõigi huvirühmadega 2017. aasta esimeses veerandis.

Paljud asjaosalised vastu

Õige, sest viimatise, läinud nädalal välja käidud idee järgi taheti maksustada kõik ehk nii uued kui ka pruugitud esmaregistreeritavad sõiduautod, kuni 3,5tonnise täismassiga kaubikud, mopeedid, mootorrattad, mopeed-autod, ATVd ja kvadrikud ning lisaks ka juba meie liiklusregistris olevate eelloetletud sõidukite omanikuvahetused. Sõltuvalt tehingust 130- või 48/61eurosele lõivule oleks lisandunud sõiduki CO2-heitmest või sellekohase teabe puudumisel mootori võimsusest sõltuv progresseeruv malts (lähemalt kõrvalloost).
Võimuliidu (IRL + KE + SDE) väitel innustanuks uus maks inimesi eelistama vähem saastavaid sõidukeid, kuna Euroopa Liit olevat seadnud eesmärgi, et aastaks 2021 peaks uue sõiduauto keskmine CO2-heide olema 95 g/km. Kuidas toetanuks selleni jõudmist mopeedi esmaregistreerimismaksu 15kordistumine (10 asemel 130 + 20 €) ning ATV ja kvadriku maksu enam kui kahekordistumine (67 asemel 130 + 20 €), ei suutnud Autoleht ametnikelt teada saada.
Uus maks puudutanuks aastas umbes 120 000 inimest, sest Rahandusministeeriumi (RM) andmeil just niipalju sõidukite ostumüügitehinguid tehaksegi. Esmaregistreerimisi oli sellest näiteks mullu pool (56 000 sõiduautot, kaubikut, mootorratast, mopeedi ja ATVd, mille seas oli uusi 27 000).
Uute sõidukite keskmine CO2-heide oli RMi teatel 141, kõigi esmaregistreeritute peale kokku aga 158 g/km. Kõigi registris olevate autode keskmine olevat praegu 174 g/km. Enim (39 470) on liiklusregistris 150-159 g/km heitmega autosid, kuid ohtralt (28 997) leidub ka 160-169 ning 170-179 g/km (28 184)heitmega autosid. Osakaalult järgnevad neile 140-149 (25 980) ja 190-199 g/km (24 036) C02 õhku paiskavad sõidukirühmad.
Maksu muutmist jõudsid nõuda automüüjate liit AMTEL, Liikluskindlustuse Fond (LKF), IRLi liige Juhan Parts, SDE liige Rainer Vakra jne. „Maksu kehtestamine juba järgmise aasta juulist tähendab selle seaduse vastuvõtmist juba selle aasta detsembris,” ütles AMTELi juht Sulev Narusk Postimehele. „Ma ei pea reaalseks, et sellise tempoga jõuab muudatused kvaliteetselt ette valmistada.” Tema sõnul on maksumuudatus üks radikaalsemaid kümnendi jooksul ning mõjub automüügile negatiivselt.
LKF märkis, et omanikuvahetuse registreerimisele kehtestatav suur lõiv mõjutab autoomanike käitumist ning nii riigiasutuste loti ka LKFi töö muutub raskemaks.
61 eurose lõivu juures jääb praegugi sõiduki ost tihti registreerimata või seda tehakse alles pärast mitut omanikuvahetust, väidab LKF. „Kuna ümberregistreerimine muutub oluliselt kulukamaks, on ilmne, et odavama sõiduki puhul väheneb ümberregistreerimiste arv tuntavalt. Seeläbi halveneb liiklusregistri andmekvaliteet ja tõusevad ennekõike politsei ja kohaliku omavalitsuse kulud seoses sõiduki omaniku tuvastamisega.”
Kui ostja ei vormista sõidukit oma nimele, kuid müüja teavitab tehingust liiklusregistrit, kustutatakse sõiduk automaatselt registrist. Seetõttu muutub sõiduk registreerimata sõidukiks ja lõpeb ka liikluskindlustusleping, meenutab LKF. Juba praegu olevat liikluses tuhandeid registreerimata ja kindlustuskaitseta sõidukeid ning uus kord kasvatavat arvu hüppeliselt. See omakorda kasvatab LKFi hüvitatava kahju suurust ning sedakaudu kerkivat ka liikluskindlustuse hind seaduskuulekale liiklejale.

S-8-kordne hinnatõus

Kuidas uus maks oleks siis mõjunud? Kui paarituhandeeurose auto (üle 60% ostetud-müüdud autodest on 10 ja rohkem aastat vanad) omanikuvahetuse vormistamine lükatakse juba praegu 48-61eurose lõivu pärast edasi ja sõidetakse lihtsalt ostu-müügilepinguga, siis näiteks meil enim levinud auto 150-159 g/km CO2-heitmest johtuv lisamaks olnuks 298 eurot! Parimalgi juhul ehk tehingut Maanteeameti (MNT) e-teeninduses vormistades teeb see kokku 346 (298 + 48) eurot, mis moodustab odava auto hinnast suure osa. Keskmise registris oleva auto (174 g) eest võtnuks riik 386 (338 + 48) ning keskmise uue auto (141 g) eest 306 (258 + 48) eurot. Viie- kuni kaheksakordne hinnatõus!
„MNT ei saagi otseselt tagada, et kõik täidaksid seadusest tulenevat kohustust sõiduki ümbervormistamiseks. Meieni on tõepoolest jõudnud infot, et kõik sõidukiomanikud ei kiirusta liiklusregistris andmete muudatusi vormistama, näiteks pärast seda, kui on sõiduki omandanud. /…/ Liiklusseaduse kohaselt on sõiduki omanikul kohustus taotleda sõiduki registriandmete muutmist viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Ümbervormistamata sõiduki juhtimise eest võib politsei väärteo korras karistada kuni 100 trahviühiku (400 €, toim.) suuruse trahviga,” selgitab MNT sõidukite registriosakonna juhataja Mariti Kangur.

Trahvitakse aina rohkem

Autoleht pole siiani kuulnud, et ostu-müügilepinguga sõitmise eest oleks keegi trahvi saanud. Kavalamad sõidavad kuupäevata lepinguga. Kui politsei peatab auto, kirjutatakse sinna kuupäev, mille järgi on tehingu vormistamiseks veel aega. Ehk nii palju siis trahvihirmust …
Kuidas lootis riik ses valguses 2017. aasta teises pooles kätte saada kaheksa ning 2018. aastal 15 miljonit eurot toda maksu, on raske arvata.
„Kui politseinikud peatavad näiteks liiklusjärelevalvet teostades juhi, kes omab küll ostu-müügilepingut, kuid pole sõidukit õigeaegselt ümber registreerinud, võib korrakaitsja piirduda suusõnalise hoiatusega või vajadusel määrata rahalise karistuse,” ütleb Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
Tänavu on politsei registreerimata sõiduki juhte trahvinud ligi 600, mullu enam kui 500 korral ehk too mure aina paisub. Tänavu oli keskmine trahv 114, mullu 120 eurot.
Politsei soovitab sõiduki kohe pärast ostu-müügilepingu sõlmimist mõlema osapoole juuresolekul ümber registreerida, et välistada näiteks müüjapoolne kelmus. Kui seda ei saa teha kohe ja koos, soovitab Tikerpe ostu-müügilepingusse kirjutada ka ümberregistreerimise kohustuse ja leppetrahvi.

Maksu alla kõik mopeedist sõiduautoni?

12. detsembri hommiku seisuga tahtis valitsus maksustada kõigi sõiduautode (M1-kategooria sõiduk), kaubikute (N1), mopeedide, mootorrataste ja mopeedautode (L) ning maastikusõidukite (MS2) esmaregistreerimise ja omanikuvahetuse 2017. aasta juulist. Esmaregistreerimisel kasseeritaks põhisummana 130, omanikuvahetusel Maanteeameti e-teeninduses 48 või büroos 61 eurot. Summale lisandunuks sõiduki CO2-heitmest või selle puudumisel mootori võimsusest sõltuv progresseeruv lisamaks (vaata tabelist).

Päeva peale teatati aga, et aeg võetakse maha ja maksusüsteemi hakatakse uuesti üles ehitama (jutuks on olnud näiteks auto energiaklassipõhine maks) 2017. aastal. Sel juhul ei saa maks pooleaastase etteteatamiskohustuse tõttu jõustuda juulist, kuid ega see tulemata jää.
Allikas: Rahandusministeerium

Veel üks maks ka veokitele

Kui registreerimismaksust veokid-bussid praeguse kava järgi pääsevad, siis 2018. aastast kehtestab valitsus 12 ja rohkem tonni kaaluvaile veokeile lisaks praegusele raskeveokimaksule veel ka nn teekasutustasu. Uus maks sõltuvat veoki heitmeklassist ja telgede arvust ning seda peavad maksma ka välisriigi vedajad. Maks tulevat 10-12 eurot päevas või 700-1300 eurot aastas.

See peaks aastas eelarvesse tooma üle 12 miljoni euro.