Delfi.ee: Õigusekspert Isamaa plaanist hoida senist juhatust võimul: nende enda põhikiri ei luba eestseisuse mandaati pikendada

07.04.2021Meediakajastus
Isamaa soovib edasi lükata suurkogu, millega valitaks erakonnale uus juhatus. Selle asemel, et valida juhatus veebis või kirjalikult, soovitakse pikendada praegu juhatuse mandaati. Tartu ülikooli õigusteadlane Andres Vutt leidis, et juhatuse saaks ära valida ka kirjalikul teel ning et mandaadi pikendamine ei ole kooskõlas erakonna põhikirjaga.

Eile andis Isamaa teada, et erakonna eestseisus teeb volikogule ettepaneku juhatuse mandaadi pikendamiseks aasta võrra. Põhjenduseks toodi koroonaviiruse levik, mistap ei ole võimalik lähiajal korraldada erakonna suurkogu, kus tavapäraselt eestseisus valitakse.

Niisiis tegi eestseisus ettepaneku pikendada juhatuse mandaati aasta võrra. Eilses pressiteates viidati eelmisel aastal muudetud MTÜ seadusele, millega võimaldati MTÜ juhatuse valimisi edasi lükata kuni kaheks aastaks.

Selles väites pole aga täit tõde, sest mittetulundusühingute seaduse § 111⁶ järgi kehtis võimalus MTÜ juhatuse liikme ametiaega pikendada 2020. aasta 31. oktoobrini, kui ametiaeg oli lõppenud ajavahemikul 12. märts kuni 31. august 2020.

Eile saadetud pressiteates märkis erakonna kommunikatsioonijuht Karl Sander Kase järgmist: “Erakondadel on kriisiolukorras kohustus olla teistele eeskujuks. Pikaajalisi plaane suurte ürituste korraldamisel hetkel võimalik teha ei ole, kuid loodame et olukord paraneb ning me leiame sobiva ajahetke Isamaa juhatuse ja esimehe valimiste korraldamiseks.”

Soov teha koosolek mandaadi pikendamiseks

Tänastele Delfi küsimustele vastas Kase, et Isamaa eestseisus leidis konsensuslikult, et juhatuse mandaadi pikendamine oleks mõistlik lahendus. See aga ei tähenda, et suurkogu ei tohiks korraldada varem, toonitas Kase. Lisaks on mandaadi pikendamiseks vaja erakonna liikmete nõusolekut, märkis ta.

Ka mittetulundusühingute seadus näeb ette, et “[l]iikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut (Isamaa põhikirja mõistes suurkogu) kokku kutsumata, kui mittetulundusühingu põhikiri ei näe ette teisiti”. See tähendabki tõesti seda, et Isamaa suurkogu kokku kutsumine ei ole kohustuslik.

Niisiis, kui Isamaa volikogu toetab juhatuse ettepanekut, siis korraldatakse erakonna liikmete koosolek, mis ei ole suurkogu, ja mis otsustab, kas juhatuse ametiaeg pikeneb või mitte, selgitas Kase. Liikmete koosolek ei saa aga valida uut juhatust, sest nagu öeldud, on erakonna liikmete koosoleku pädevuses vaid praeguse juhatuse mandaadi pikendamine.

Kase ütles, et juhul kui volikogu kiidab erakonna liikmete koosoleku heaks, siis toimub see koosolek veebi vahendusel e-kirja teel.

Miks aga ei võiks siis juba suurkogu korraldada veebi teel, et erakond saaks endale uue juhatuse valida?

Kase vastas, et mittetulundusühingute seaduse § 22¹ võimaldab MTÜ-del veebi kaudu kirja teel vastu võtta üksikotsuseid, näiteks juhatuse ametiaja pikendamist või majandusaasta aruande kinnitamist. Ta lisas, et erakonna suurkogu tähendab aga juhtkonna valimisi põhikirjaliste reeglite järgi ja veel ka palju enamat kui üksikotsuste vastu võtmist. Seega ei saa Kase hinnangul kirja teel valida erakonnale uut juhatust.

“Suurkogu raames on olulisel kohal inimestevaheline suhtlus, erinevad arutelud ning ideed ja algatused,” rääkis Kase. “Lähtudes nendest asjaoludest, eelistas erakonna eestseisus füüsilise suurkogu toimumist. Kui sellist võimalust ei avane, siis kaalutakse ka erinevaid alternatiive.” Viimases lauses viitab Kase veebi kaudu toimuva hääletuse võimalusele, kuid praegu need siiski Isamaal plaanis ei ole.

Isamaa volikogu koosolek toimub järgmise nädala teisipäeval veebis.

Õigusteadlane näeb asja teisiti

Asjale heitis pilgu peale ka Tartu ülikooli õigusteaduskonna äriõiguse kaasprofessor Andres Vutt. Tema arvates ei luba Isamaa enda põhikiri uue eestseisuse valimist edasi lükata, sest erakonna juhatus valitakse kaheks aastaks. See aeg saab maikuus täis.

Vutt leidis, et Isamaal ei ole ka erakonna põhikirja järgi lubatud juhatuse mandaati pikendada. Küll aga pakub ta lahenduseks suurkogu korraldamise veebi teel, milleks on tänapäeval palju häid ja turvalisi platvorme. Ta tõi eeskujuks, et kogu maailmas on väga suured ühingud, näiteks Lufthansa, suutnud sarnased koosolekud väga edukalt läbi viia veebis.

Teine variant oleks Vuti arvates see, mida näeb ka ette mittetulundusühingute seaduse § 22¹, mille järgi saaks korraldada otsuste tegemise kirjaliku hääletuse teel. See tähendaks, et selle sama kirjalikul teel hääletamisega saaks Vuti arvates ikkagi uue juhatuse ära valida. Keelatud ei ole ka veebikoosoleku ja kirjaliku hääletamise omavaheline kombineerimine.

Olgu siinkohal meenutuseks, et Isamaa kommunikatsioonijuht väitis, et selle sama paragrahvi alusel ei ole võimalik uut juhatust valida.

Parempoolsed ootavad e-hääletust

Isamaa Ühenduse Parempoolsed juhatuse esimees Kristjan Vanaselja rääkis Delfile, et mõistab, miks praeguses olukorras oli vaja leida puhver, et vältida erakonnas võimu vaakumi tekkimist, kui 11. maiks, mil möödub kaks aastat eelmisest suurkogust, ei ole uut eestseisust valitud ja erakond jääks justkui juhita.

Küll aga arvas Vanaselja, et eestseisuse volituste pikendamine aasta võrra on üle pingutamine ega ole demokraatlik. Tema arvates võiks võiks korraldada lähiajal eestseisuse valimised veebis. “Me ei saa olla kindlad, et viiruse situatsioon on aasta pärast parem. Võime olla siis juba neljandas, viiendas või kuuendas laines,”

Vanaselja mõistab, vaadates erakonna liikmeskonda, et ainult veebikeskkonnas valimiste korraldamine ei oleks realistlik. Samas leidis ta, et valimisi on võimalik korraldada sarnaselt üleriigiliste valimistega, kus osa soovijaid saavad hääletada veebis, teine osa aga füüsilisel kujul eelhääletusel.

Teise variandina pakkus Vanaselja välja, et kui suve poole hakatakse eeldatavasti piiranguid leevendama, siis toimuks suurkogu üle Eesti eri kohtades, aga väiksemates seltskondades, kus saaks ka hääletamist korraldada, ja omavaheline ühendus loodaks videosilla kaudu.

Viimase variandi pakkusid Parempoolsed välja ka erakonna eestseisusele ja volikogule eelmise nädala keskpaigas.

“Variante on. Kõik on kinni ainult tahtmises,” lausus Vanaselja.

Vanaselja viitas ka Isamaa põhikirjale, mille järgi on e-valimised lubatud. Põhikirja järgi peavad e-hääletusel olema tagatud andmeturve ja isikuvalimiste valimissaladus.

Volikogu esimees Sven Sesteri kommentaar

Volikogu arutab kindlasti e-suurkogu ja e-valimiste korraldamist järgmise nädala volikogu koosolekul. Sellel teemal oli diskussioon ka eilsel erakonna eestseisuse koosolekul. Kindlasti on selles diskussioonis nii pooltargument (kiire tehniline hääletus ja liikmetele geograafiliselt piiramatu hääletusvõimalus) kui vastuargumente (erakonna aastasündmus liikmete füüsilise kokkusaamise ja suhtlusega).

Üheks võimaluseks oleks tulevikus korraldada nn hübriidüldkoosolekuid, mis annaks võimaluse nii distantsilt hääletamiseks kui ka näost näkku kohtumisteks. Praegu paraku füüsilisi kokkusaamisi ei ole võimalik teha.