Mida neile ette heidetakse? Vastust tuleb otsida eestseisuse koosolekul kõlanud arutelust. Seda avalikkusega ei jagata, mistõttu Ekspress heidab kinniste uste taga toimunule valgust.

Koosoleku alguses on ruumis tunda elektrit. Lisaks paljudele erakonna juhatuse ehk eestseisuse liikmetele ja parteiaparaadi töötajatele istub laua ääres erkrohelises kleidis endine riigi peaprokurör Lavly Perling.
Ta on esimest korda eestseisuses. Temalt pole varem küsitud tema seisukohtade kohta. Ent täna on päevakorras tema personaalküsimus.

Koos temaga on laua taga

Kristjan Vanaselja, Isamaa rühmituse Parempoolsed juhatuse esimees ja Isamaa eestseisuse liige. Vanaselja on erakonna liige aastast 2000.
Huvi koosoleku vastu on suur. Mitmed eestseisuse liikmed, aga ka erakonna tavaliikmed osalevad koosolekul video teel. Nende seas on Siim Valmar Kiisler, erakonna raudvara, mitmekordne minister, riigikogulane ja partei liige aastast 1996, ja Tõnis-Martin Kons, erakonna liige aastast 1993.
Nelja viimati mainitut ühendab see, et nad on umbes kahesajast liikmest koosneva ühenduse Parempoolsed eestvedajad. Just nende „käitumist” erakonna aseesimehe
Riina Solmani, lihtliikme Tõnis Paltsi ning volikogu esimehe Mart Maastiku ettepanekul eestseisuses arutataksegi. Sellele käitumisele on palutud anda „vastavalt ka hinnang”.
Kõik need neli said erakonna esimehelt kaks päeva varem kirja, milles nad on lahkelt palutud eestseisusesse, kuna „väga paljude erakonna liikmete sõnul” olevat nad „mures Parempoolsete tegevuse pärast”.

Väike võidukas kurnamislahing

Kohtupidamine peab pisut ootama. Kõigepealt annab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ülevaate poliitilisest olukorrast. Selgub, et Isamaa on kõige aktiivsem ja selgemate seisukohtadega erakond. Teistel olevat segadus Ukraina, koroona- ja elektriteemadel, hariduses. Valitsuse tervis on halb.
Seedri jutt voolab vaikselt ja monotoonselt nagu Vatnajökulli liustik. Ainsa olulise päevakorrapunktini jõudes on kõik osalejad siiski veel ärkvel. Lõpuks võib kohus alata, letti lüüa argumendid.

Asi on erakonna ühtsuses, parempoolsete ideepuuduses ja ebademokraatlikkuses

Avapaugu teeb Mart Maastik – Isamaa volikogu esimees, eestseisuse liige. Ta on erakonnas olnud aasta aega nagu Perlingki.
„Erakond peab olema ühtne,” sõnastab ta oma suure mure. Muidu ei saavat valimistele minna. „Isamaalised vaated peavad olema number üks!”
Maastikule on pinnuks silmas, et suurkogu järel, kui Helir-Valdor Seeder esimeheks valiti, jätkasid Parempoolsed oma tegevust.
„Ma kuulasin raadiosaadet „Poliitikaguru”, kus Lavly Perling ütles, et tema ei võtagi seda oma kaotust kui lühimaajooksu, ta arvas, et see on nagu keskmaajooks. Sellest jäi kõlama, et nad tahavad ajada mingit teist liini kui Isamaa liin.”
„Sellest hetkest kuni tänase päevani ei ole ma ühtegi sisulist ettepanekut näinud,” põrutab Maastik.
Talle ei meeldi kriitika, mida Parempoolsete meililistis tehakse. Vahel ka lausa avalikkuses. Näiteks heidab Maastik ette, et Parempoolsete esindajad nimetasid sügisest otsust visata välja need Parempoolsete liikmed, kes ei kandideerinud kohalikel valimistel erakonna nimekirjas, autokraatlikuks.
„Ma ei saa aru. Me oleme demokraatlikult valitud eestseisus ja hääled olid 13 : 3. Kuidasmoodi peaks üldse see demokraatia toimima?”
„Ühtegi ideed, kuidas muuta Isamaad veel parempoolsemaks, ei ole nad jaganud,” oli Maastik Seedrile enne eestseisust kirjutanud. Just seetõttu sooviski Maastik „kuulata nende inimeste arvamust” ehk kutsuda kohale Vanaselja, Konsi ja Kiisleri.
Väljaviskamist ta ei maini.

Asi on … kiusamises? Ajakirjanduses?

Järgmisena on Riina Solmani kord. Tema jällegi demokraatiast ei räägi. Tema tegi koos Tõnis Paltsiga avalduse Perlingi ja Kiisleri vastu, kuna nemad „on asunud erakonnakaaslasi süüdistama olematutes juhtumites arutute fabritseeritud fraasidega, levitades seda oma meediakanalites ja enda juhitavates listides”.
„Tegin avalduse, sest tunnen enda au ja väärikust haavatuna. Minu arust on minu suhtes ja ka Tõnis Paltsi suhtes pandud toime ebaväärikas tegu!” alustab Solman.
„See kiusamine minu suunal on olnud pikem. Ma tajun, et sellest hetkest, kui need Parempoolsed tulid ja hakkasid meedialekked toimuma, võeti väga mitmel korral ette ka minu isik.”
Ta toob ka näite, mis kohalolijatele jääb õrnalt mõistatuslikuks: „Ma olen volikogu istungil. Kõik teised Isamaa fraktsiooni liikmed on lahkunud ja mulle helistab Delfi. Ja toimub kiusamine!”
Siis Solman täpsustab, et sel ammusel juhtumil ei ole ikkagi seost käesoleva avaldusega.
Siim Valmar Kiisleri ja Lavly Perlingi käitumist tuleb eestseisuses arutada värskemal põhjusel: „Õhtulehes ilmus artikkel, kus mind valati täielikult solgiga üle!”
Ta kurdab, kuidas Õhtulehe ajakirjanik helistas talle tema sõnul ebasobival kellaajal, siis veel väga palju kordi (Solmani sõnul 20), nad kohtusid järgmisel hommikul ja rääkisid 3,5 tundi ja et ta pidi kõik ümber lükkama ja et… „See oli Parempoolsete lekitatud lugu, Lavly,” jõuab aseesimees lõpuks jutuga sihile. Solmani arvates on just tema ette võetud peamise sihtmärgina.
See info ilmus ju avalikult esimesena Tõnis Paltsi enda Facebookis, täpsustab Perling.
Eestseisuse liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsib vahele: „Kas sul on etteheiteid ajakirjandusele?”
„Ei-ei-ei. Parempoolsetele!” Solman räägib kirglikult artikli sisust („See oli pahatahtlik laim”), mis näitavat tema suhet oma „lähedase isiku”, nüüdseks endise erakonnakaaslase Piret Maasikuga vales valguses. Maasik olevat Solmani vastu „üles ässitatud” ja ta rääkivat täitsa „arutult”.
„Miks sa neid märkmeid teed?” küsib ta äkitselt poole jutu pealt Perlingilt.
„Ma panen kirja, mis ma vastan.” „Selge-selge. No tee siis rahulikult.”
Parempoolsete väljaviskamist ei maini temagi.

Piret Maasiku juhtum

Õhtulehe artikkel räägib Piret Maasiku juhtumist. 31. jaanuaril toimus Isamaa Harjumaa piirkonna juhatuse koosolek, kus valiti salajasel demokraatlikul hääletusel piirkonna etteotsa Lavly Perling, kes sai kuus häält viie vastu. See ei sobinud aga vastaskandidaat Jan Trei meeskonnale, milles tegutses aktiivselt ka Solman. Nemad olid lootnud ise saada kuus häält. Nad asusid kaotsiläinud häält taga ajama ja arvasid, et selle pidi andma juhatuse liige Piret Maasik.
Algas Maasiku survestamine, mille osaks oli ka see, et ta veendi alla kirjutama dokumendile, kus ta kinnitaks allkirjaga, et tegelikult toetas ta ikkagi Treid. Sellega loodeti nõuda uut hääletust. Maasik tunnistab, et ta suure surve tõttu kirjutaski alla.
Seejärel taandas ta ennast aga kolmeks kuuks Harju piirkonna juhatusest. See tähendas, et hääli Perlingi eemaldamiseks, mille nimel kogu käteväänamine ju käis, poleks juhatuses ikkagi jätkunud.
Selle peale viskas Isamaa eestseisus „valesti” hääletanud Maasiku 22. veebruaril erakonnast lihtsalt välja. Tagaselja. Põhjendus? „Seoses ebaväärika teoga,” ütleb eestseisuse protokoll lakooniliselt.

Tulevahetus jätkub*

Maasiku väljaheitmine ja sellele eelnenu kütab naistepäeva eestseisuse koosolekul kirgi veel terve tunni.
Solman lükkab tagasi etteheited Maasiku mis tahes survestamisest: „Ta on mulle lähedalseisev isik olnud, ta on mu sõber olnud!”
Perling: „Kuni sa viskasid ta välja.”
„Kas mina viskasin ta välja või oli see eestseisuse otsus?”
„Rahu, rahu, rahu! Proovime ükshaaval, hoiame nüüd emotsioonid… Riina, Riina!” sekkub erakonna esimees. Ja nii edasi.

Tõnis Paltsi kord. Asi on avalikus arutelus

Tõnis Palts ei ole erakonna eestseisuse ega ühegi teise valitava organi liige. Ometi figureerib ta sellel koosolekul paljudes rollides.
Esiteks on ta koos Solmaniga taotlenud Perlingi ja Kiisleri käitumise arutamist. Teiseks on ta solvunud, sest tema au ja väärikust olevat haavatud. Kolmandaks on ta koos Solmaniga Piret Maasiku allkirja väljanõudja. Koosolekul selgub ka, et ta on pakkunud teisele Harjumaa piirkonna juhatuse liikmele, Ann Räämetile raha (pisikese tööotsa eest) tingimusel, et Räämet ei annaks oma häält Parempoolsete kandidaatidele.
Palts püüab koosolekut veenda, et tema enda raevukas toonis avalikust postitusest Facebookis, mille all läks avalikuks vaidluseks, ei saanud ajakirjanduse huvi Isamaa teeneka liikme ja juhtkonna hinnangul „valesti” hääletanud Piret Maasiku juhtumi vastu pärineda. See pidi hoopis pärinema Isamaa Harju piirkonna siselistist, kuhu olla saadetud „demagoogiline, valedel põhinev, kallutatud meil” eestseisuses toimunu kohta.
„Kuuesajasesse erakonna listi, see tähendab tegelikult 600 ajakirjanikule,” põrutab Palts.
Kui Paltsi hoogsatest teooriatest argumente otsida, siis teda häirib see, et erakonna asju arutavad avalikult ka teised peale tema enda.

Ann Räämet asub kaitsele

Erakonna pikaaegne liige ja Harjumaa piirkonna juhatuse liige Ann Räämet peab pika kõne sellest, kuidas Riina Solmani ja Tõnis Paltsi versioon Piret Maasiku väljaviskamisest ei pea paika.
Ta räägib ka seda, kuidas hästi tehtud kohalike omavalitsuste valimise kampaania tegi temast Lavly Perlingi toetaja, kuigi tal mingit seost Parempoolsetega polnud.
Ning lõpuks räägib ta sellest, kuidas Tõnis Palts sõitis enne Harju piirkonna juhi valimisi tema juurde, pakkus talle raha ja ütles, et ta tohib selle vastu võtta vaid siis, „kui ma ei hääleta Parempoolsete ja Lavly Perlingi poolt”.

Perlingi kaitsekõne

„See, millega tegeleme, on piinlik,” alustab Eesti esisüüdistajana sadu kaitsekõnesid kuulnud Lavly Perling enda oma. Arutada tuleks tema hinnangul midagi muud.
„Annile pakuti raha hääletamise eest. Mis raha see on, kust see raha tuli – väga õige arutelu!”
Või teine juhtum: „Õhtulehes ilmunud lugu peabki arutama eestseisuses. Kuidas on võimalik, et erakonna aukohtu esimees, erakonna aseesimees ja üks erakonna lihtliige (Avo Üprus, Riina Solman ja Tõnis Palts – EE) pressisid inimeselt allkirja välja?
Eriti sütitab Perlingit aga mõte sellest, et tema ja Siim Kiisler on haavanud Tõnis Paltsi au: „Siin istub mees, kes on mind nimetanud Facebookis amööbiks, terroristiks, Lavroviks, korruptandiks, pätiks. Kas teile ei tundu, et see on teema, mida me peaksime arutama?”
„Need kõik on põhjendustega asjad olnud. Võtke see järgmine kord teemaks,” vastab Palts.
Et „järgmine kord” võiks üldse tulla, ei usu sel hetkel keegi.

Rünnakud tiivalt

Eestseisuse liige, Parempoolsetega konkureeriva liikmeühenduse Isamaalised eestvedaja Juhani Jaeger peab loengu Isamaa ajaloost. Kuidas see seostub nelja „kohtualusega”, selgeks ei saa.
Midagi räägib eestseisuse liige
Harri Juhani Aaltonen. Ehkki segaselt, küsib ta, et miks Lavly Perling kui endine peaprokurör pole läinud oma infoga politseisse.
Iga inimene, kelle õigusi on rikutud, peab ise otsustama, vastab Perling. „Võib-olla sellest eestseisuse protokollist sünnib kuriteoteade,” lõpetab ta.
Sellest algab muidugi mürgel (Solman: „Nüüd ma kuulen, et ma olen kurjategija!”), mida esimees Helir-Valdor Seeder püüdlikult vaigistab: „Rahu, rahu, rahu!”

Seedri traktaat

Oma süüdistuskõnes ei ütle ka Seeder, mida eestseisus tegema peaks.
Probleem olevat, et Parempoolsed lähevad oma teistsuguste arvamustega avalikkuse ette: „Mina saan erakonna esimehena Parempoolsete tegemistest teavet läbi ajakirjanduse.”
See erakonna esimehele ei sobi: „See on asi, mille ma mõistan hukka, mis ei kuulu hea poliitilise kultuuri hulka ja mis kahjustab erakonna mainet.”

Vanameister Tunne Kelami otsustav hetk

On teeneka isamaalase Tunne Kelami kord. Paraku järgneb neli minutit puhast õudust.
Vanameistri tehnika jupsib ja eetris on vaid kaja, vilinad ja undamine. Minutid muudkui kuluvad. Kelam alustab uuesti. Siis uuesti. Siis jälle.
Paljud koosolekul istujad küsivad endalt, miks juhataja ometi edasi ei lähe.
Lõpuks, kui probleem lahendatakse, saame vastuse. Tunne Kelamile on täna ette nähtud oluline roll.
Ta kordab mõnd varem kõlanud etteheidet ning lõpetab jõuliselt: „Aeg on ümber saanud. Me ei saa enam selles stiilis jätkata.
Minu arust on täiesti õigus seda küsimust otsustada ja see otsus ka langetada.”

Nagu pais oleks valla päästetud

Eestseisuse liige Mart Luik põrutab, et Parempoolsed ei järgi erakonna väärtusi. „Jumala eest, miks te siin erakonnas istute, kui siin kõik vale on?” küsib ta.
Ta lubab minna võitlusse: „Mina enam teiega, Lavly Perling ja Kristjan Vanaselja, ei taha ühes erakonnas olla. Kas lähete teie või lähen mina!”
Ta lõpetab: „Me ei mahu ühe laua taha enam ära!”
Harri Juhani Aaltonen, kes varem on olnud leebelt öeldes kaootiline, muutub konkreetseks ja sõnaosavaks: „Järgmised inimesed on oluliselt kahjustanud erakonda ja selle mainet ja rikkunud põhi kirja, seega on minu ettepanek erakonnast välja arvata järgmised inimesed: Siim Valmar Kiisler, Tõnis-Martin Kons, Kristjan Vanaselja, Lavly Perling.”

5 isamaakõnet. Siim Valmar Kiisler*

Siim Valmar Kiisler on kaks ja pool tundi kestnud koosolekut kuulanud vaikides. Nüüd palub ta sõna.
Esmalt parandab ta mõned faktivead Helir-Valdor Seedri sõnavõtus. Ta juhib tähelepanu, kuidas koosolekul Parempoolsetele tehtud kriitika mitmes küsimuses on olnud silmakirjalik.
„Tõnis Palts on öelnud meie kohta avalikult, et „nad on võrreldavad seksuaalkurjategijatega”. Edasi ta on nimetanud meid „pätid”, „rõvedad vennad”, „sarivaletajad”, „putinlikud terroristid”, aga ka „marodöörid”, „vargad”, „korruptandid”. Lavlyt nimetas ta avalikult „amööbiks”.
Ja me tegeleme siin küsimusega, kuidas Lavly on Tõnis Paltsi au haavanud? Ärge tehke nalja!”
Kiisler tsiteerib lõiku 2015. aasta erakonna aukohtu otsusest: „Tõnis Paltsi valimistulemuste manipuleerimise katsed on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega ning erakonna põhiväärtustega.”
Jutt käis sadade „hääletajate” toomisest erakonda, kelle seas oli kümneid kriminaale. Aukohtu juht oli tollal Helen Hääl, praegune Isamaa eestseisuse liige.
„Räägime otse. Avameelselt. Kas keegi siin laua taga usub, et Ann Räämet ei räägi tõtt? Et Tõnis Palts ei teinud seda? Te ju kõik teate. Te kõik ju saate sellest suurepäraselt aru,” põrutab Kiisler. „Aga me tahame arutada seda, et keegi julges üht Õhtulehe artiklit kuskil tsiteerida.”
„Mart Luik, mul on hea meel, et sa ütled: „Miks te siin erakonnas istute?” Et siia tuleb tulla „väärtuste pärast”. Mäletad, Mart, kui ma kutsusin su siia erakonda, siis sa ütlesid, et pagan, sa ei saa tulla, sest sa oled juba lubanud Reformierakonnale, [Kristen] Michalile, sinna minna. Sa tuled rääkima väärtustest, mees? Räägime otse!”
Kiisler meenutab oma ajalugu selles erakonnas, kus ta on olnud erakonna aseesimees, kes on siseopositsioonis ja -koalitsioonis. Meenutab vaidlusi, mida on selles erakonnas peetud. „Alati on instinkt olnud, et hoiame inimesi erakonnas, kasvame võimalikult suureks.” Nüüd on instinkt aga vastupidi.
Palju on räägitud koosolekul demokraatiast ja sellest, justkui ei suudaks parempoolsed leppida, et Helir-Valdor Seeder võitis üldkogul. Kiisler vastab sellele: „Aga kas selle valimistulemusega ei pea leppima, et Lavly Perling sai Harju piirkonna esimeheks? Ei, teie arvates selle valimistulemusega ei pea leppima! See ei ole sobiv valimistulemus!”
„Mõelge, sõbrad, järgi, mida te teete,” lõpetab Kiisler oma kõne. „Ma ütlesin, Helir, ka eelmisel nädalal: „Sellise käitumisega sa viid selle erakonna põhja.”

Tõnis Konsi loeng demokraatiast

Tõnis Kons meenutab omaaegseid erakonna eestseisuse koosolekuid: „Täna kuulates selle arutelu kvaliteeti ja seda, kuidas uued entusiastlikud erakonna liikmed ja ka mõned pikaajalised väärikad olijad sellist ebasiirast kaasust püsti panevad, teeb see mind lihtsalt kurvaks.
Mina olen liitunud erakonna eellasega aastal 1993. Järgmisel aastal saaks 30 aastat. Ma ei oleks kunagi uskunud, et mind antakse poliitilise kohtu alla siin erakonnas ja visatakse välja minu maailmavaateliste veendumuste pärast.”
Kons peab seda isegi meelitavaks.

Sester: Palun ärme tee seda otsust

Emotsionaalse kõnega astub üles Sven Sester, teine erakonna raudvara. Temagi meenutab värvikalt, kuidas ta on olnud erakonna sees nii vähemuses kui enamuses, võidelnud Ken-Marti Vaheri ja Urmas Reinsalu vastu ja nendega koos teistsuguse opositsiooni vastu.
Ta meenutab, kuidas just Tõnis Kons ta omal ajal, paarkümmend aastat tagasi erakonda kutsus.
„Ma ei ole Parempoolsetes. Ma ei ole ka Heliri tagatoas. See annab mulle vabaduse rääkida oma mõtteid täpselt nii, nagu ma hetkel arvan,” jõuab Sester oma jutu ivani.
„Mul on tõesti teile palve – kui vähegi võimalik, tõmbame tänaseks asja kokku. Ärme tee seda otsust! Kuidas me saame arutada Siimu välja viskamist? Võimaluse korral teeme lepituskomitee – see ei oleks üldse imelik.”
Sesteri tungivalt esitatud palve on mitme koosolekul olija sõnul hetk, mil nad arvasid, et äkki õnnestubki suure hooga veerema lükatud masinat peatada.

Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa koputus südametunnistusele

Õhtu kõige kirglikuma kõne peab aga Isamaa fraktsiooni liige Ladõnskaja-Kubits. Ta küsib, kuidas on võimalik, et eesti keelt ja kultuuri kõige rohkem ohustava kriisi ajal istuvad nemad kolm ja pool tundi ümber laua ja arutavad, kas mõned inimesed sobivad siia lauda või ei sobi.
„Seesama Lavly, kes on vaieldamatu Ukraina asjade ekspert, õigusriigi ekspert, nende teadmiste etalon – kas ta sobib siia või ei sobi?”
Ta räägib, kuidas erakonna kvaliteet kukub, kui sealt tõrjuda vähesed võimekad ja aktiivsed.
„Kui mina oleks juht, kas mina viskaks välja Riina Solmani, ehkki tema on mulle kunagi väga haiget teinud? Ei, Riina! Ei viskaks! Sest sul on ka potentsiaal. Sul on oma valijaskond. Sinu taga on kristlased, sul on su oma naised. Sinu potentsiaal on rakendatav selles erakonnas ja ma ei viskaks mitte iialgi sind välja.
Täpselt nagu ma ei viskaks välja Tarmo Kruusimäge, kuigi mul on väga raske talle midagi positiivset öelda. Aga ei viskaks, sest ka temal on potentsiaal selles erakonnas.
See on meie tervik-Isamaa. Meie Isamaa! Mitte sinu Isamaa, vaid ka minu Isamaa. Mitte sul ei ole õigust öelda, kas mina sobin siia või ei sobi.”

Riina Solmani kokkuvõte

Selleks hetkeks on õhus juba tuntavat pinget. Nii mõnigi küsib endalt, kuidas see koosolek ikkagi lõppeb.
Oma kokkuvõttega soovib esineda ka Riina Solman. Nagu nõiaväel ollakse vaimselt tagasi seal, kus oldi tund aega tagasi. Esmalt vastab ta Ladõnskaja-Kubitsale.
„Ma ei hakka nendest väljamõeldistest rääkima, mis sa, Viki, räägid. Kõik teavad seda, et ma olen töökas inimene. Olen ma sinu taga seisnud naistega. Palunud, teinud. Teinud tööd! Ma olen siit iga inimese taga seisnud.”
Siis Perlingile: „Ka, Lavly, sinu taga, kui sa olid justiitministeeriumi haldusalas peaprokurör. Ükskõik, mida sa ette võtsid, ma toetasin 200 protsenti! Ma ei ole isekas inimene!
Te, Parempoolsed, olete aasta aega mind kiusanud ja tegite mulle väga rängalt liiga, te valasite mu poriga üle Õhtulehes. Ja ma ei või enda kaitseks mitte midagi öelda ilma, et kõik siin mind mõnitaksid! See on väga haigettegev!! Seda tehakse süsteemselt! Alandatakse! Mõnitatakse! Pisendatakse!”
Ta lõpetab just Kiisleriga: „Sa tegelikult terve suve kiusasid mind! Teadlikult tegid seda! Ja nautisid. Täna ka siin. Et mind õrritataks!”

Kuulsusetu lõpp

Juhataja Seeder teeb mõnede lootusele, et äkki koosolek midagi muutis, selge lõpu.
Ta ütleb, et asi pole erinevates vaadetes, väärtustes või demokraatias, vaid ikkagi selles, et „erakonna mainet on kahjustatud”, ja paneb hääletusele, kes on selle poolt, et välja arvata Tõnis-Martin Kons.
13 poolt, 5 vastu. „Kes on selle poolt, et Siim Kiisler erakonnast välja arvata, palun hääletada.”
12 poolt, 5 vastu. Kes on selle poolt, et Lavly Perling erakonnast välja arvata, palun hääletada.
12 poolt, 5 vastu. Kes on selle poolt, et Kristjan Vanaselja erakonnast välja arvata, palun hääletada.
13 poolt, 5 vastu.
Tehtud.
Lõpuks manitseb Seeder veel rääkima koosolekust vaid „tõest” informatsiooni ning teatab, et just seetõttu on tehtud ka salvestis, et „hiljem ei tekiks vaidlusi”. Salvestis tema sõnul „ei ole mingisugune avalik materjal”. See peab jääma vaid juhtkonnale.
Epiloog
Ann Räämet tõuseb püsti: „Väga tore oli olla teiega, aga homme tuleb ka minu lahkumisavaldus erakonnast. Aitäh!” Ta lahkub.
Temaga koos tõuseb ja lahkub Lavly Perling.
Ruumis on tunda kergendust. Hääled on järsku taas rõõmsad ja reipad. Heatujuliselt hakatakse välja viskama tuuleärimees Harry Raudveret, kes ülistas Nõmme raadios Putinit ja tema sõda Ukrainas.
Harry Raudvere, tema väärtused ja isamaalisuse tõi erakonda pool aastat tagasi volikogu esimees Mart Maastik.
Aseesimees Viktoria Ladõnskaja teiste rõõmu ja kergendust millegipärast ei jaga. Ta on väga murelik. Järgmistel valimistel ta Isamaa ridades ei kandideeri.
Tänaseks on lahkunud erakonna aktiivseimad liikmed Nõmme ja Mustamäe osakondadest, kogu Saue osakond. Kolmapäeval toimub Parempoolsete koosolek, mille järel tuleb lahkujaid veel.
Aga pole midagi, see on väike hind. Erakond on taas ühtne!