Eesti Ekspress: Jüri Ratase valitsuse siseelu

02.05.2017Meediakajastus

Miks valitsus salatseb? Kuidas peaminister hakkama saab? Keda ta usaldab? Miks ajab ümarat juttu?

Jooksuga tööle

Jüri Ratas sörgib aeg-ajalt hommikuti tööle. Alustab kodu juurest Piritalt, mõned korrad on startinud ka Russalka juurest. Kaheksa kilomeetri kaugusel asuvasse Stenbocki majja jõuab „kuskil 55 minutiga“.

Dušš asub peaministri kabineti tagaruumis.

Tubli tööhobune

Sõbrad hindavad, et peaminister on energiline ja „äksi täis“. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütleb, et Ratase töövõime on „metsik“: „Alustab hommikul, paneb hilja õhtuni välja, ei puhka ka nädalavahetustel. Ma ei kujuta ette, kuidas niimoodi saab.“

USA president Donald Trump jäi eelmisel nädalal naerualuseks, kui tunnistas presidendiameti kohta: „Ma mõtlesin, et see on kergem.“

Sarnane sürpriis tabas ka Keskerakonna ministreid. Kadri Simson: „Kõige suurem üllatus ministritöös on töö hulk: ma ei saanud varem aru, et ministrid peavad nii palju tööd tegema.“

Jüri Ratas ütleb valitsusjuhi ameti kohta: „Ma ei tea, kas see on just üllatus, aga pead valmis olema, et iga 45 minuti tagant algab uus kohtumine ja see on täiesti teises valdkonnas. See on suurim väljakutse.“

Kuidas kaks naist Ratast „juhivad“

Kadri Simson ütleb valitsuse istungitel peaministrile vahele, kui vajalikuks peab.

Haridusminister Mailis Repsil olevat aga dirigendi meetod: ta annab käe võdistamisega märku, kuidas mingi teema arutamisega edasi minna.

Istungeid juhib Ratas suurepäraselt

On kaks Jüri Ratast. Üks, keda pilgatakse tema ilmetute esinemiste tõttu ja teine, kes valitsuse istungit juhatab. Peaministril on vägev bariton ja selge juhtimisstiil. „Haruldaselt hea juht. Väärikas. Annab ja võtab sõna, valitsuses ei toimu mokalaata,“ kiidavad paar „vana olijat“. „Varem Jürgen Ligi muudkui mölises, Taavi Rõivas sukeldus nutiseadmetesse.“

Ratas ütleb, et õppis koosolekute juhtimist „eeskätt oma isalt. Päris hea kooli andis ka kogemus abilinnapea ja linnapeana.“

Suurim muutus valitsuse töös

Peamine, mis Ratase valitsuse tööstiili Rõivase omaga võrreldes eristab, on suletus. Avalikkus kuuleb otsustest tihti tagantjärele. Valitsuse kabinetiistungitelt, kus asju sisuliselt arutatakse, löödi ametnikud-spetsialistid välja ning asju otsustavad ministrid oma tarkuse pinnalt. Nüüd kutsutakse ametnikud sisse harva ja vaid korraks.

Suletuse plussid

„Ma tean peaaegu kõige kohta kõike,” ütles rahandusminister Sester Ekspressile uhkelt hiljuti vastu võetud riigieelarve strateegia kohta.

„Minu soov oli, et ministrid süüviksid rohkem teemadesse,” selgitab Ratas. „Kabinetinõupidamised on ainus kord nädalas, kus kogu valitsus saab kokku. Seal on vaja sisulist vaidlust, mitte sellist nagu „Foorumi” saates.” Varem oligi mure, et ministrid isegi ei kuulanud, kui eksperdid omavahel vaidlesid. Mõni minister surfas samal ajal internetis ja Jürgen Ligi jäi kord isegi tukkuma.

Seda, et ministrid ei kuula, juhtub ka nüüd, kuid harvemini. Vabariigi aastapäeva eel sirvis Mailis Reps rätsepate ja kleiditegijate kodulehekülgi.

Ministrid pelgavad lekkeid

Valitsuse materjalide lekkimist on nüüd vähem, sest istungitel osaleb vähem inimesi („Ministrid ei leki. Pole ju reportaaže, et Saar nokkis sel hetkel nina ja Simson aevastas,” ütleb Kadri Simson). Kuid ikkagi on asju välja lipanud: näiteks autode värvilised numbrimärgid, suhkrumaks, ERRi uus hoone, veoautode teedekasutustasu.

„Iga materjal on 24 tunni jooksul BNSis üleval,” kurtis Simson Ekspressile ja väljendas kahtlust, et uudisteagentuur „istub” mingi nipiga elektroonilise toru peal.

„Seda BNSi asja on räägitud jah paar korda,” ütleb Ratas. „Lekkimine on olnud probleem, aga väga üksikutel juhtudel.”

Riigikantselei uuris kord logidest, kes lekkinud materjale avas. Kõige piinlikum avastus oli, et paljud ministrid polnud kordagi avanud asju, mille kohta nad pidid otsuseid tegema.

Suletuse miinused

Räägitakse, et üks rahandusministeeriumi ametnik küsis riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt, miks saavad ametnikud otsustest teada alles pärast nende vastuvõtmist. „See on uus poliitika,” vastas Kõrb.

Riiki peavadki juhtima poliitikud, mitte ametnikud. Kuid erinevalt ekspertidest ei tunne ministrid oma valdkondi peensusteni. Kabinetis tehtud otsuseid tuleb tihti ümber teha, sest ministrid ei suuda arvestada kõigi mõjude ja piirangutega. Tagajärjeks ongi valitsuse „tõmblev” stiil.

IRL võib valitsuse lõhki ajada
Valitsuse tulevik sõltub IRLi uue esimehe valimistest 13. mail.

Ratase valitsuse seni suurim tüli puhkes hiljuti meditsiinikulude rahastamist arutades. Ühel pool oli tervise- ja tööminister ­Jevgeni Ossinovski, tema plaani vastu võitlesid ennekõike IRLi ministrid eesotsas Urmas Reinsaluga.

Reinsalu ongi Ratase valitsuse suurim „jutupaunik“ ja ka valitsuse töö „torpedeerija“.

„Ta on IRLi selgroog valitsuses. Kui asi läheb teravamaks, vaadatakse ikka tema otsa,“ ütleb Urve Palo.

IRL on aru saanud, et selles valitsuses osalemine on nende jaoks väga probleemne. „Valimised on tulemas, see teeb närviliseks, paneb inimesed käituma ebaratsionaalselt. IRLi omad olid nagu nurka surutud loomad,“ märkis üks minister.

Nii võideldaksegi iga punktivõidu nimel. Ossinovski meditsiiniraha hinnaks oli automaksu ärajätmine. Näiteks Reps, kes tahtis doktorantide toetustele kõva tõusu, polnud rahul, et sai soovitust vaid poole. Ta kurtis, et Ratas on „pehmo“ – peaminister ei aidanud omasid.

IRLi uus juht toob muutuse?

Praeguse koalitsiooni ja lubadused panid kokku Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna ehk see pole IRLi tulevase juhi tehtud koalitsioon.

IRLi juhiks kandideerivad ­Helir-Valdor Seeder ja Kaia Iva. Nad on pärit Kesk-Eestist, kandideerivad ühes valimisringkonnas ja nendevahelisel konkurentsil on pikk ajalugu.

2015. aastal aeti Seedri jaoks välja keskkonnaministri koht, häältelugemise järel aga selgus, et kui Seeder läheks ministriks, pääseks Kaia Iva parlamenti. Seeder loobus ministrikohast ja sai ase­spiikriks.

Praegu on Iva sotsiaalkaitseminister ja Seeder Riigikogus ainult komisjoni esimees. Seeder tahab uuesti Ivast „mööda minna“ ja partei esimeheks saada.

EKRE light

Arvatakse, et Iva valimisel säilib ­IRLis praegune olukord.

Kui peaks võitma Seeder, võib ta üritada tuua partei äärmiselt kehva reitingut ülespoole nn EKRE light’i tehes, nõudes näiteks kooseluseaduse tühistamist. Praegu püütaksegi valitsuses aru saada, kui kaugele on Seeder nõus minema. Kas ka IRLi valitsusest väljaviimiseni?

„Valitsuskriisi IRLi poolt ei teki,“ avaldab arvamust Ratas. „Ma olen ju Helir-Valdor Seederiga töötanud aastaid koos Riigikogu juhatuses ja me tunneme teineteist päris hästi. Ja kui see nii läheb, et koalitsioonipartner tõesti ei soovi jätkata, siis ta ei soovi. Aga täna ma ei näe seda.“

Üks IRLi juhtidest ütleb samuti, et IRL on sisuliselt tööbüroo, kus kõige tähtsam on ametikohtade jagamine. Seetõttu ei prognoosita, et lähikuudel midagi juhtub. Kohalikud valimised võivad aga mitmele parteile, IRLile ja Vabaerakonnale eelkõige, suure paugu panna.

Sotsid mõtlevad tagavaravariandile

Sotsid arvestavad, et IRL võib valitsusest lahkuda, ja arutavad, kas Vabaerakonnad oleks see päästerõngas, keda võtta valitsusse IRLi asemele. Enamusvalitsuseks oleks aga vaja, et Vabaerakond värbaks IRList hääli juurde.

Artur Talvikult küsiti, kas Vabaerakond teeb juba IRLi fraktsiooni liikmetele pakkumisi ületulekuks. Talvik vastas, et Vabaerakonna uksed on alati avatud. Sellest järeldus, et Talvik ei viitsi aktiivset müügitööd teha ja mingit muutust sealt ei tule.

Mis juhtuks valitsuskriisi korral?

Reformierakond ilma peaministri­kohata valitsusse ei läheks. Kas Ratas suudaks uue valitsuse kokku panna ja kellest?

Kui see tal ebaõnnestub, võib see tähendada tema suure karjääri lõppu.

„Me ei karda, et valitsus laguneb,“ kuulutab Kadri Simson.

Eelneva avaliku debati puudumisel tuleb rahva reaktsioon alati palju raevukam, sest inimeste ootusi pole juhitud.

Kõige ilmekamalt tuli see välja maksude puhul. Näiteks nn automaksu tehti korduvalt ringi ja lõpuks jäeti ta sootuks ära. Rahvas jõudis aga närvi minna, sest neile sadas see kõik ootamatult kaela.

Ratasele kott pähe?

Kogenud ametnike hinnangul kahjustab suletus kõige enam Ratast, sest Keskerakonna ministrid on kõige kogenematud, kolleegid teistest parteidest saavad neile istungitel pähe istuda.

Riigikantselei Ratase pärast mures

Stenbocki majas on tekkinud lõhe Ratase poliitilise „siseringi” ja ametnike vahel. Ratas ei suhtle spetsialistidest nõunikega, ei aruta otsuseid nendega läbi. Kui varem oli peaministri büroo igahommikune koosolek sisuliste arutelude ja otsustamise koht, siis nüüd on see muutunud formaalsuseks.

Ehkki Ratas on väga hea lastetoaga, tänab ette ja taha, on Stenbocki majas pandud tähele ka ta üha sagedamaid „nähvamisi”, mis tema paipoisi mainega kokku ei lähe.

Peaministrile on tema büroos lähemal need, kelle ta ise kaasa tõi. Näiteks büroojuht, teda 2012. aastast Riigikogus nõunikuna teenindanud, lehvivate satäänide lokkidega Tanel Kiik, blond kaunitar Alina Tubli (kuulus samuti Riigikogus Ratase tiimi, praegu tegeleb noortega ja siseriiklike visiitidega ning juhib Keskerakonna noortekogu) ja peaministri abi Jane Jaakson (ka Riigikogust).

Teise kihi moodustavad professionaalid, kes töötasid juba Rõivase ajal ja kellega Ratas otsustas jätkata. Erinevalt varasematest peaministritest suhtleb Ratas nendega oma büroojuhi kaudu, sest tema tegelik meeskond asub kuskil mujal.

Tihti on juba kell kaheksa hommikul „võõrad” Stenbocki majas, eeskätt Kadri Simson, Mailis Reps ja Keskerakonna peasekretär Jaak Aab. Eriti valitsuse esimestel nädalatel algas ja lõpetas peaministri päeva nendega kohtumine.

Poliitikate sisu ei huvita

Stenbocki majas kurdetakse, et peaminister ei armasta süveneda detailidesse ega lugeda poliitikate sisu kohta käivaid memosid. Eriti käib see välis- ja julgeolekupoliitiliste materjalide kohta. Seetõttu räägib Ratas neil teemadel kaasa üldiselt ja „ümaralt”.

Euroopa Liidu materjale neelab Ratas küll – võtab „klotsid” läbi kas või uneaja arvelt. „Loomulikult ma ei loe enam õhtuti voodis raamatuid,” tunnistab ta.

Ratas eelistab memodele rääkimist

Memode lugemisele eelistab peaminister suulisi briifinguid, on neil huvitatud ja tähelepanelik. „Ma pean oluliseks inimestega näost näkku rääkida või vähemalt telefoni teel,” ütleb Ratas. „See annab väga palju juurde. Mõnikord enne Riigikogu arupärimisi helistan ka otse ministeeriumi ametnikele. Ma loodan, et see on peaministrile lubatud.”

Kord enne ETV lastesaatesse esinema minekut helistas ta autost ühele spetsialistile ja küsitles teda pesakastide aukude läbimõõdu kohta.

Kohtumised õpilastega

Peaministri kriitikutele teeb meelehärmi tema ajakasutus. Ta võõrustab rohkelt õpilasi ja lasteaialapsi ning esineb koolides, tehes seal promo endale ja kaudselt seega ka Keskerakonnale. Eelmiselgi nädalal kohtus ta Stenbocki majas kolme klassiga.

Ratas on selle üle uhke: „Olen viimase kümne aasta jooksul teinud aastas keskmiselt 150-200 kohtumist klassidega. Üle Eesti. Kõige rohkem 9.-12. klassiga. Ka lasteaiad on tähtsad minu jaoks. Need on hästi vahetud kohtumised.”

Keda peaminister usaldab?

Ametnike tõrjumine valitsuskabinetist, materjalide varjamine avalikkuse ja ka ministrite eest (näiteks riigieelarve strateegiat otsustades polnud enamik ministreid näinud mingeid arvutusi), raskused meeskonna töölepanekul – need kõik on märgid seda valitsust iseloomustavast usaldamatusest.

„Eks kõige rohkem toetun neile, kellega olen kümme aastat Riigikogus kõige lähemalt suhelnud,” ütleb Ratas. „Siis ministrite ring kindlasti. Peaministri büroo. Mõned inimesed, kes on lapsepõlvest tuttavad ja kes täna on ettevõtluses. Mõned inimesed ka neilt päevilt, kui sai töötatud Tallinna linnasüsteemis, kes küll nüüd seal enam ei tööta.”

„Alguses tundus, et ilma Heiki Loodita ei saanud ta vist ka kusel käia,” ütleb üks allikas. Loot töötab 14. aastat riigisekretärina – kogenematu peaminister pidigi talle toetuma.

Tutvused korvpallist

Usaldamatus on teinud ka uute tegijate leidmise raskeks. Eelistatakse vanu tuttavaid. Abiks on vanad sidemed korvpalliplatsilt. Ratas mängib Riigikogu mansas, mis treenib Inglise kolledžis. Meeskonda kuuluvad ka tema uus regionaalpoliitika- ja õigusnõunik Riho Kangur, meedianõunik Johannes Merilai ja valitsuse kommunikatsioonibüroo uus juht Urmas Seaver.

„Kehakuju kohta on ta väga osav,” kiidab üks mängijatest. „Mängib väga meeskondlikult.“„Väga visa,” iseloomustab teine.

Valitsuse pressipealik on vana tuttav

Erasektorisse läinud Helin Vaheri asemel valiti valitsuse kommunikatsioonibüroo etteotsa senine Riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver. Ratast tunneb ta juba ammu. Kui Ratas oli Tallinna linnapea, oli Seaver Postimehe Tallinna teemade reporter. Hiljem puutus ta asespiiker Ratasega sageli kokku ka Riigikogus. Ühised rähklemised palliväljakul lisasid usaldust.

Ekspressile teadaolevalt ei sobinud mitmed ametist huvitunud Keskerakonnale, sest – jällegi – neid ei tuntud ega usaldatud.

Jüri Ratase parem käsi

Peaministribüroo nooruke juhtTanel Kiik pälvib kolleegidelt peamiselt kiidusõnu. Ta olevat ainuke büroo ametnik, kelle käest Ratas päriselt nõu küsib ja kelle nõu kuulda võtab. Samuti olevat just Kiik see, kes suudab ametnikele ära seletada, mida ja miks Jüri Ratas otsustanud on või kuidas ta mõtleb.

Ratas ütleb Kiige kohta: „Ta on mind üllatanud positiivselt. Ta ei ole ju varem juhtival ja kaugeltki nii vastutusrikkal kohal töötanud.”

Huvitaval kombel pole Kiik Keskerakonna liige. Ta kuulus sinna 2007-2009, seejärel oli neli kuud sotside ridades ning praegu ei kuulu ühegi erakonna hingekirja.

Miks on peaminister nii ettevaatlik?

Ekspressi Jüri Ratase ümmarguste vastuste robot ei sündinud niisama.

Kadri Simson ütleb, et valitsusjuht ajab ettevaatlikku juttu ka ministritega suheldes, ta ongi selline mees.

Ratas tunnistab, et ta teeb seda teadlikult: „Peaministri positsioonil on kaalu. Igal lausel on kaal.”

On ka teine seletus ümarusele: valitsus koosneb nii erinevate huvidega jõududest, et võimatu on olla konkreetne kedagi kahjustamata. Küllap Ratas ütleks rõõmuga, et jah, laseme küll eelarve defitsiiti, aga IRLile on see vastuvõetamatu. Nii ei tahagi Ratas midagi sisulist vastata, iga vastus pahandab kedagi.

Keskerakonna juhtimine

Samal põhjusel jääb ka mulje, et Ratas pelgab küsimusi Keskerakonna teemal. Ratas eitab seda: „Keskerakond on minu jaoks kõige armsam erakond. See on mu koduerakond, mis ma sellest ikka kardan.”

Erakonna juhina tuleb tal eri leere ühendada ja seetõttu polegi temalt oodata selgeid moraalseid seisukohti.

Riigikogus pole Keskerakonna fraktsiooni pärast tuntud tegijate valitsusse minekut jäänud inimesi, kel oleks omade seas kindel ja selge autoriteet. Fraktsiooni juhti Kersti Sarapuud peetakse nõrgaks.

Seetõttu tegeleb Keskerakonna fraktsiooni juhtimisega kaudselt hoopis sotside fraktsiooni juht Kalvi Kõva. Kõva ajab üha rohkem asju Erki Savisaarega, kes on Keskerakonna siseopositsiooni tõusev liider. Tema kohta öeldakse jutuajamistes Erki, mitte Savisaar – et teda mitte isaga segi ajada ja vestluspartnerit „ära ehmatada”.

Näiteks e-valimiste puhul teatas Ratas koalitsioonipartneritele, et seda teemat tuleb arutada Erkiga. Ehk Ratas lasi seda teha siseoponentidel, kelle jaoks e-valimiste kriitika on väga oluline.

Reps Tallinna linnapeaks, Kõlvart haridusministriks
Hiljuti sahistati Keskerakonnas sellisest vangerdusest. „Minu peas pole seda kordagi olnud,” tunnistab Ratas. „Aga ma olen kuulnud seda juttu. Ma ei pea seda väga mõistlikuks, kui üks inimene tuleb ministriks ja mõne kuu pärast ütleb, et võiksin kandideerida järgmisse kohta. Minu soov on, et Reps ministrina jätkaks.”
Kes võidab valimised Tallinnas?
Ratas ei mõtle poolt sekunditki: „Keskerakond.”
Kas peaministri lapsed isa näevad?
„See on valus küsimus. Muidugi näevad. Aga tunduvalt vähem kui enne 23. novembrit. Ma viibin tõesti väga palju tööl, aga see ei ole kurtmine. Teatud asju saab perega ühitada. Kas või 16. aprilli matk, mille tegime koos abikaasa ja vanema pojaga. Mul on kolm last. Kahel on taskutelefonid. Kui sealt tuleb kõne, siis sellele isa vastab.”
Peaminister ütleb pingete maandamise kohta: „Teen kummarduse oma abikaasa ees. Meil on väga tugevalt kokku hoidev perekond ja suguvõsa. Saunas käimine on hea pingete maandaja. Püüan nädalas kaks-kolm korda teha aktiivsest liigutamist.”
Vähe sellest, et ta tööle jookseb. Mõnikord ta sörgib ka töölt koju.