Eesti Ekspress: Just praegu: suurettevõtjate kaklus poliitikute abiga (Sulev Vedler)

02.02.2016Meediakajastus

Ärihuvide põrkumise tõttu käib seniajani jauramine küsimuses, kas valitsus tegi õigesti, lubades elektrijaamu puiduga kütta.

PUIDUGA KÜTMISE VASTU

KAUGKUTTEARIMEHED JA PUIDUGRAANULITOOTJAD
Kasutavad puitu toorainena. Neile ei istu valitsuse otsus, sest selle tõttu kasvab Eestis nõudlus puidu järele, mis toob kaasa kokkuostuhinna tõusu. Nende kasumid ja äri laiendamise plaanid satuvad ohtu, sest sooja ja graanuleid kallimalt müüa on raske, energia hind on praegu niigi väga madal.
Graanulitootja Raul Kirjanen (ülemisel pildil) kuulutas Päevalehes avalikult, et valitsuse otsus kahjustab tema äri. Ta hoiatas, et sellise otsuse tõttu ei pruugi tema firma rajada Väike-Maarjasse 45 miljonit eurot maksvat tootmisüksust. Kirjanen tegeleb ka sooja ja elektri tootmisega. Tal on Lõuna-Eestis, üksteisest 60 kilomeetri kaugusel tööd alustanud kaks uut graanulitehast ja ta soovib rajada kolm elektri ja soojuse koostootmisjaama – Järvamaale Imaverre, Lääne-Virumaale Ebaverre ja Võrumaale Osulasse (Valgamaal Helmes üks selline juba töötab).
Samuti on valitsuse otsus valus näiteks Kristjan Rahule (alumisel pildil), kes rajab Tallinna külje alla Väosse teist hakkpuidul töötavat koostootmisjaama, aga ka mitmele teisele soojatootjale.

SOTSID
Sooja- ja puidugraanulitootjate ärihuve kaitseb Taastuvenergia Koda. Koda juhib Rene Tammist (pildil), kes on aastast 1996 sotside partei liige ning on töötanud Euroopa Parlamendis sotside fraktsiooni energiapoliitika nõunikuna.
Tammist väidab, et katlamajad ja koostootmisjaamad võivad puitu kütteks kasutada küll, välja arvatud riigifirma Eesti Energia omad. Seda põhjusel, et Narva jaamades põletataks puitu vaid 35-40protsendise kasuteguriga. Katlamajad ja uued koostootmisjaamad kasutaksid sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu.
Ühes memos hoiatas Tammist, et valitsuse otsuse tõttu jääb ära küttekulude hinnalangus ja Eesti Energiale antakse jälle signaal, et ükskõik millised valeinvesteeringud tehakse, aitab riik need alati kinni maksta.
Sisuliselt väidavad nii Kirjanen kui ka Tammist, et kõige taga on valitsuse soov Eesti Energia hädast välja aidata.

JEVGENI OSSINOVSKI
Sotside esimees on küttevaidluse tõttu „kahvlis”. Ta võitles valitsuses Narva jaamade puiduga kütmise vastu – nagu kamraad Tammistu ja ärimehed soovisid.
Tööministrina ja Ida-Virumaalt Riigikogusse valituna pidanuks ta olema hoopis puiduga kütmise poolt, sest sellega võiks metsasektoris tekkida juurde kuni 2300 töökohta, neist paljud just Ida-Virumaal. Ja seda ajal, mil õlitööstused, kaevandused ja muud ettevõtted koondavad töötajaid kümnete või isegi sadade kaupa.

PUIDUGA KÜTMISE POOLT

METSAOMANIKUD
Võidavad puidu hinna tõusust ise midagi tegemata. Pole vahet, kas puit müüakse Eesti Energiale või kellelegi teisele.
Erametsakeskus teatas oma viimatises hinnaülevaates: „Ootus on külmale talvele, et küttepuidu hind pisutki tõuseks.”
Eesti Metsa- ja Puidu tööstuse Liit avaldas valitsuse otsusele poolehoidu, sest praegu raiutakse liiga vähe metsa (10 miljonit tihumeetrit aastas, kuigi potentsiaali on 15 miljoni jaoks). Liit lisas aga, et jaamade kütmine võiks kasvada järkjärgult ja hindadel peab silma peal hoidma, sest muidu tõmmatakse puidutööstusel hing kinni. (Vastava analüüsi nõue sisaldub tegelikult ka valitsuse otsuses.)
Metsaärimehi on kuulunud nii Reformierakonna kui IRLi sponsorite sekka.

REFORMIERAKOND
Eesti riik võttis Euroopa Liidu ees siduva kohustuse viia aastaks 2020 taast uvenergia osakaal energia lõpptarbimises 25 protsendini. Selle üldeesmärgi on Eesti juba täitnud. Oravad loodavad, et puidu põletamisel toodetavat taastuvenergiat saab müüa riikidele,kes ei suuda täita Euroopa Liidus ettenähtud roheenergia kohustusi.
Peaminister Taavi Rõivas (ülemisel pildil) unistab, et sellisest „statistikakaubandusest” sünnib samalaadne edukas äri nagu Andrus Ansipi valitsuse bisnisest saastekvootidega. „Kui see meil õnnestub, siis selle rahaline mõju nii Ida-Virumaale kui Eesti riigi eelarvele on väga selgelt tuntav,” selgitas Rõivas.„See on unikaalne olukord: raha tuleb väljastpoolt, taastuvenergia hulk kasvab ja Eesti riik potentsiaalselt võidab väga palju raha.”
Eelnõu valitsusse viinud majandusminister Kristen Michal (alumisel pildil) teatas, et riik võib saada kuni 10 miljonit eurot maksutulu.
Majandusministeerium usub ka, et elektri eksport on Eestile kasulikum kui puidugraanulite oma.

EESTI ENERGIA
Ehitas valitsuse käsul Narva lähedale Auveresse uhiuue jaama, kuigi oli selge, et seal põlevkivist elektri tootmine ei tasu ära. Jaam maksis 638 miljonit eurot. Kuluaarides sahistati, et Eesti Energia peab sadu miljoneid maha kandma. Tänu valitsuse otsusele jäi allahindlus „vaid” 40 miljoni euro piiresse. Eesti Energia säilitas võimekuse tasuda dividende.
Eesti Energia peadirektor Hando Sutter (pildil) kuulutas, et konkurendid ajavad pada. Statistikakaubanduses saavad osaleda kõik taastuvenergia tootjad, mitte ainult Eesti Energia. Vaja on vaid võita vastav hange.
„Seega ei garanteeri valitsuse otsus Narva elektrijaamadele lepingut suuremahulise taastuvenergia tootmise alustamiseks,” teatas ta.
Mastaabiefekt annab aga eeliseid Eesti Energiale.
Eesti Energia toonitab ka, et kui Narva jaamade puudega kütmine lõpetati, ei langenud küttepuude hind.

IRL
Valitsuse otsus on positiivne rahandusminister Sven Sesterile,kes hoolitseb riigieelarve täitmise eest.
Tema valitsemisalasse kuulub ka Eesti Energia. Mullu detsembris teatas Sester firmale ootusest maksta dividendideks 50-100 protsenti puhaskasumist.

VALITSUS OTSUSTAS KORRALDADA VÄHEMPAKKUMISI

Valitsus otsustas 14. jaanuaril kabinetiistungil: 1. Statistikakaubanduse raames statistiliste ühikute tootmiseks korraldab minister eraldi vähempakkumise. Vähempakkumisel saavad osaleda kõik taastuvatest energiaallikatest elektritootjad toodetud energia koguse ulatuses. Vähempakkumise võitnud tootjad saavad toetust vaid statistikakaubanduse tehingutelt tulu laekumisel. 2. Kui statistikakaubanduse vähempakkumise võitjaks osutub puitu kasutav tootmisseade ning tegemisel on ka statistiliste ühikute ülekanne, siis esitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele analüüsi tehingu võimaliku mõju kohta Eesti puiduturule. 3. Vähempakkumise võitja nimetab valitsus korraldusega.