Eesti Ekspress: Kes tegi pagulastele helded toetused? (Krister Kivi)

15.03.2016Meediakajastus

Ekspress uuris pagulaste korteritoetuste idee sündi ja otsis sotsiaalministeeriumist üles eelnõu koostaja.
Eesti Ekspress osutas mullu kahel korral, et mõneliikmelise pagulaspere üürikulud võivad hüvitismehhanismi puhul kergesti ulatuda mitme tuhande euroni kuus.

Andrus Ansipi (Reform) valitsuse ettepanekuna algatatud ja 2013. aastal kolmel korral loetud, hääletatud ja vastu võetud seaduse kuulutas välja president Toomas Hendrik Ilves. Küsimusi ei tekkinud kellelgi.

Tõsi: toetuste suurus oli väljendatud abstraktselt ehk rahalist väärtust mitteomava kahe muutuja korrutisena – ühelt poolt toimetulekupiiri määr, teisalt aga rahvusvahelise kaitse saanud isikule ettenähtud eluruumi pindalaruutmeetrid sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses. Kuueliikmelise pagulaspere puhul oleks tulemus (33 + 5 x 18) x 130 x 0,3 = 4797 eurot – maksimum, mida riik kohustuks ühes kuus kinni maksma.

Eesti kodanikele võrreldavaid toetusi ette nähtud ei ole.

Kuidas nii helde seadus täpsemalt ilmale aidati?

Rahvusvahelise kaitse saanuid puudutavat seadust valmistasid Eestis ette kaks ministeeriumi. Ken-Marti Vaheri (IRL) juhitud siseministeerium tegeles „menetluslike aspektidega“. Taavi Rõivase (Reform) ohjatud sotsiaalministeerium pehmema poole ehk vastuvõtuga.

Nüüd peseb Hanno Pevkuri (Reform) juhitav siseministeerium oma käed kära tekitanud toetusnumbritest puhtaks ning kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ly Pärn suunab toetuste vastu huvi tundva ajakirjaniku joonelt kolleegide juurde Gonsiori tänaval: „Kontakt, kellega teemal suhelda, on Triin Raag.“

Tuleb tunnistada, et harva olen kohtunud nii meeldiva ametnikuga kui Raag. Kahekordse magistriharidusega proual on suured silmad, pikad ripsmed ja leebe algkooliõpetajahääl, mis ei näi kunagi tõusvat või ägestuvat (diktofonilt pole seda peaaegu kuulda). Nagu selgub, on Raagil ka saksa lambakoer, kes vahel koos omanikuga tööle kaasa tuleb (kella kolmeks pärastlõunal on sotsialiseerumisest väsinud kutsa küll juba autosse puhkama läinud). Kuid räägime asjast.

Raag on töötanud ministeeriumis alates 1997. aastast ja mäletab aega, mil hüvitised rahvusvahelise kaitse saajatele olid kehtestatud veel Eesti kroonides (50 krooni ehk 3,19 eurot ruutmeetri kohta – EE). Nii sätestas valitsus oma määrusega.

„Kuid siis ütles õiguskantsler, et kõik, mille alusel pakutakse inimestele mingeid hüvesid, peab olema paika pandud seadustega,“ lausub Raag. Vajadus seadust teha oligi sütik, mis toetuspommi plahvatama pani ja eluasemehüvitised 3,19 eurolt tänasele 39 eurole lennutas. 12,23 korda pole sel sajandil kasvanud isegi mitte riigikogu liikme palk.

“Ma ei oska öelda, see oli ühistöö,“ ütleb Raag, kui küsin, kes konkreetsed arvud välja mõtles.

“Meil on tavaliselt juures ka finantsanalüütik, see ei ole ühe inimese toodang.“

Kuid viga polevat tehtud, sisuline selgitus on olemas: üüritoetus seoti toimetulekupiiriga selleks, et vältida „ajale jalgu jäämist“, mis fikseeritud summa puhul ohustanuks.

Raag rõhutab, et 2013. aastal ei paistnud kuskilt välja, et toimetulekupiir võiks hüppeliselt tõusta. “Varem ei olnud seadusandja näidanud üles mingit tahet toimetulekupiiri tõstmiseks.“

Veel kolme aasta eest oligi toimetulekupiir Eestis 76,70 eurot (täna 130 eurot). Seega olid ka pagulaste üüritoetused seadust vastu võttes peaaegu poole väiksemad.

Kuid isegi sellisel juhul võtnuks riik endale kohustuse maksta kinni elamiskulusid kuni 23 eurot ruutmeetri kohta.

„Ma pean end väga pagulastesõbralikuks inimeseks,“ ütlen ­Raagile, kõrvad tunnetatavast ebaaususest ja kadedusest õhetamas, „aga ma ei saaks oma palgaga korterile kulutada ligilähedaltki nii palju, pooltki mitte.“

Raag vastab leebelt, et summa peab sisaldama ka kulutusi elektrile, gaasile ja üldse kõigele korterieluga seonduvale; lisaks olla seadusetekstis kirjas, et toetusi makstakse „vastavalt vajadusele“ ja „kuni“ – neid kaht klauslit ei maksvat tähelepanuta jätta. „Ei ole nii, et raha jääb inimesele endale kätte, et ta saab sellega opereerida. See läheb vaid arvete tasumiseks.“

Ka osutab Raag, et Eestis on omavalitsusi, kus sissetulekuta jäänud kohalike perede eluasemekulusid väga suures ulatuses kinni makstakse (näiteks ühes omavalitsuses Pärnumaal – Raag ei taha nime nimetada – võivat üüritoetused küündida 1500 euroni ja kõrgemalegi). Igal omavalitsusel olevat oma poliitika, kuid taas – „kuni“ ja „vastavalt vajadusele“.

Igal juhul kinnitab Raag, et maksimaalpiiri ei kirjutatud ­seadusse Brüsselile meeldimiseks (Eestil pole kohustust neist summadest Euroopa Liidule raporteerida), isegi Eestis ei huvitanud see teema kolme ­aasta eest kedagi.

„Kui ma varem olen käinud välismaalastele rahvusvahelise ­kaitse andmise seadusega seoses midagi riigikogus selgitamas või põhjendamas, pole see valdkond kunagi olnud huviorbiidis. Oli aastaid, kui rahvusvahelise kaitse saajate arv oli 0 või 1 või 2 aastas. Sel polnud olulist mõju riigieelarvele. Tähelepanu alla tõusiski see alles eelmisel aastal…“

Ka selgituskiri, millega seaduseelnõu 2013. aastal riigikokku läks, oli uinutav: „Kui aastatel 2003–2009 anti rahvusvaheline kaitse aastas kuni 4-le isikule, siis 2010. aastal anti rahvusvaheline kaitse 17-le ja 2011. aastal 11-le isikule. Üldise varjupaigataotluste arvu tõusu taustal ei ole alust arvata, et rahvusvahelise kaitse saajate arv oluliselt lähiaastatel väheneks. Küll on rahvusvahelise kaitse saajate seas neid, kelle abivajadus ei ole nii suur (nt hea vene või inglise keele oskus, pereliikmete olemasolu, kiire sisenemine tööturule). Sellest tulenevalt prognoosime kulutuste jäämist tasemele 154 400 eurot aastas.“

Olukorras, kus Eesti kogeb sise- ja välissurvet palju suurema arvu pagulaste majutamiseks, tahavad poliitikud toetusi üksteise võidu rappida. „Remondi ja sisustamiskulude kinni maksmine ei ole põhjendatud,“ kurjustas hiljuti riigikogus näiteks Martin Helme. „Kehtiva seaduse järgi makstaks remontimiseks ühele isikule 135 eurot ruutmeetri kohta, ehk 4455 eurot sotsiaalselt põhjendatud eluruumi kohta. Viieliikmelisel perel 14 175 eurot ja kümneliikmelisele 26 325 eurot. Sisustamiseks makstakse ühele isikule 1170, viiele 5850 ja kümnele lausa 11 700 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on sellised summad kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja Eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi.“

Remonditoetuste sätet oskab Raag põhjendada – see olla ­seadusse pandud kokkuleppel kohalike omavalitsuste liiduga ja motivaatoriks omavalitsustele, et nad remonti vajavaid kortereid pagulastele anda tahaks.

Ja kas see töötas?

„Ei töötanud, kui aus olla,“ ütleb oma tööd ringi tegema sunnitud Raag. „Keegi pole seda kasutanud.“

1. maist kaob remondisoodustus sootuks.

Ei oskagi öelda, kas peaks tundma rahulolu taastuva võrdsuse pärast. Või olema kurb, et edaspidi on kõigil pariteetselt halvem.

Poliitikud selgitavad, miks nad hääletasid 2013. aastal riigikogus pagulaste heldete üüritoetuste poolt

Arto Aas: „Puuduvad teravamad mälestused antud hääletusest, mis viitab sellele, et seaduseelnõu menetlemisel suuremaid vaidlusi ja debatte riigikogu suures saalis polnud.” Annely Akkermann: „Ma ei mäleta selle arutelu üksikasju.”
Sven Sester: „Ettepaneku piirmäärade osas tegi valitsus.”
Priit Sibul: „Tol ajal sisuliselt ümberpaigutatavate ja ümberasustatavate probleem meid ei puudutanud ning sõjapagulaste hulk oli väga väike.”
Andres Herkel: „2013. aastal vaieldi ainult selle üle, mida tähendab väljasaatmiskeskuse nimetamine kinnipidamiskeskuseks ja milliseid reegleid saab seal kehtestada.”
Kas riigikogu liikmed võtsid vastu seaduse, mille detaile nad endale selgeks ei teinud?
Annely Akkermann: „Paraku on riigikogu suures saalis nii palju lehekülgi seadusetekste, et kõik saadikud ei jõua kahjuks kõiki seadusi läbigi lugeda, tuleb usaldada erakonna esindajat selles komisjonis. Ma lihtsalt ei mäleta neid asjaolusid.”
Aivar Sõerd: „Praeguses riigikogu koosseiseisus on võimalus see viga ära parandada ja tulebki ära parandada.” Jüri Jaanson: „Nüüdseks on seadust riigikogus läbi põhiseaduskomisjoni korrigeeritud ja selle seaduseelnõu kolmas lugemine toimub kolmapäeval, 16. märtsil. Loodetavasti saab vastu võetud ja seega asi parandatud.”

TOOMPEA VALMISTAB ETTE SUURT PAGULASTE SOODUSTUSTE KÄRPIMIST

Sotsiaalministeeriumi ettepanekud pagulaste toetuste kärpimiseks, mida riigikogu arutab. IRL ja Reformierakond tahavad võtta pagulastelt ära veel rohkem raha, kui EKRE mullu soovis.

Mis liiki soodustusega on tegemist?                           Kui suurele summale on igal pagulasel täna õigus?              Kui suurele summale on igal pagulasel  tulevikus õigus?

Eluaseme üürikulu ja kõrvalkulud kaetakse kuni kahe aasta vältel         Kuni 30 888 €                     Kärbitakse jõuliselt! Jääb 780 €!

Munitsipaalkorteri re- mondikulu                                                                          Kuni 4455 €                          Kaotatakse täieli­kult!

Munitsipaalkorteri si­sustamise kulu                                                                      Kuni 1690 €                          Kaotatakse täieli­kult!

Eesti keele õppe kulu kuni kahe aasta vältel                                                       Kuni 1560 €                         Jääb!

Tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel                                                             Kuni 1040 €                         Jääb! Ühele pere­konnale võib kuluda kokku kuni 2080 €