Eesti Ekspress: Kuidas Taavi Rõivas auti löödi

08.11.2016Meediakajastus

Oivaline ajastus
Ajal, kui viidi ellu sotside ja IRLi võimupöörde plaan, olid osavamad Reformierakonna kombinaatorid Eestist ära. Keit Pentus-Rosimannust polnud pöörasel esmaspäeval Riigikogus, sest ta viibis Ekspressi andmetel oma mehega, partei ühe nutikama „nukujuhi” Rain Rosimannusega reisil Etioopias.
Eelmisel korral kaks aastat tagasi, kui pere oli naasnud puhkuselt Paapua Uus-Guineast, loobus Siim Kallas kõigile ootamatult peaministri kohast ja algas Taavi Rõivase tõus.
Kas võimupöörde ajastus oli juhuslik?

Võõras ja ebameeldiv leping
Nii IRLi esimehe Margus Tsahkna kui sotside esimehe Jevgeni Ossinovski jaoks oli 2015. aasta võimulepe algusest peale „võõras” ja koalitsiooni sündides ei säranud kellegi silm. Ossinovski püü dis koalitsioonilepet mullu suvel muuta, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja.
Seega algusest peale oli soovist lepet ellu viia hoopis suurem soov igivalitsev Reformierakond võimult kukutada. Lihtsalt nii kõrini oli neil Reformierakonna võimust.

Ühised suitsutegemised, ühine vereringe
Ossinovski ja Tsahkna töötavad ühes ja samas ministeeriumihoones Gonsiori tänaval.
See oli oravate seisukohast viga, sest mõlemad on suitsumehed. Nad kohtusid regulaarselt suitsuruumis, said omavahel suhelda. Nende personaalne klapp on palju parem kui Rõivasega, kellesse suhtuvad nad tunduvalt halvemini. Rõivas räägib nendega vähe või üldse mitte. Personaalne klapp on aga koostöö puhul alati tähtis.
Suitsu tehes said nad lihvida ja kooskõlastada plaani, kuidas Rõivas võimult maha võtta.

Ühine seisakujutt
Poliitikavaatlejad märkasid paratamatult, et kolme erakonna – SDE, KE ja IRL – retoorikasse sigines viimastel nädalatel ebaharilik harmoonia. Margus Tsahkna ütles üle-eelmisel pühapäeval IRLi volikogus peetud kurikuulsas kõnes: „Tänane valitsus on muutumas seisaku mootoriks.” Nädala keskel rääkisid sarnases sõnastuses seisakust kõigi kolme erakonna esindajad. Kui Jüri Ratas valiti Keskerakonna esimeheks, ütles ta oma troonikõnes: „Tänase Reformierakonna poolt juhitud valitsus – see seisak ja see valitsus – tuleb lõpetada!”
See on märk, et sõnum oli algusest peale kooskõlastatud.

Peenhäälestuse küsimus
Volikogu kõnes kritiseeris Tsahkna Reformierakonda sõnadega „Eesti areng on seisakus ning siit väljumiseks on vaja lõpetada peenhäälestus”.
Ta vihjas Rõivase mullusele aastalõpuintervjuule, et Eesti majandust on üha keerulisem juhtida. „Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku,” rääkis Rõivas toona. Sellest ajast on termin muutunud Rõivase võimu sümboliks.

IRL kartis krõksu
Pärast presidendivalimisi sai IRLile selgeks, et nendel valitsuses enam pikka pidu pole. Reformierakonnal olla olnud plaan, et teeme riigieelarve ära ja laseme Keskerakonnal veidi rahuneda, aga siis teeme IRLiga „krõks” ehk viskame valitsusest välja. Tõsi või mitte, aga seda IRL uskus ja kartis.
IRLi versioon on, et Reformierakonna tagatuba, „partei tegelikud omanikud”, nagu IRL neid kutsub (Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Arto Aas), käis koos ja tuli välja plaaniga: 1) Enda erakonnas ehk Reformis tuleb kord majja lüüa. See tähendab, et Kallased tuleb maha rahustada ja/või korrale kutsuda. Pakuti präänikut (Siim, saad järgmises valitsuses välisministriks ja ringkonna esinumbri koha) ja anti ka piitsa – mis see piits on, ei ole teada, aga Kallasele olevat see mõjunud. 2) Arutati ka erakonna uue juhi teemat, et mida Taavi Rõivasega teha. 3) Valitsusremont, mis IRLi vaatenurgast oleks see, mis öeldud: teeme ära riigieelarve ja paari kuu pärast viskame IRLi välja.

Plaan võttis kuju suvel?
Esimesed kontaktid võimupöörde teemadel tekkisid IRLi, SDE ja Keskerakonna uue juhtkonna vahel juba augustis presidendivalimiste käigus. Hiljem lihviti seda üsna regulaarselt. Sotside poolelt olid vedajateks lisaks Ossinovskile Urve Palo ja Andres Anvelt, IRLi esindasid koos Tsahknaga Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson, Kert Karus ja mõnikord ka Sven Sester. Keskerakonna poolt osales RSR ehk raudne trio Ratas-Simson-Reps. Väidetakse, et nende kohtumiste tulemuseks oli ka sotside nõustumine Juhan Partsi saatmisega Euroopa Kontrollikotta ning mõnede arvates isegi Kersti Kaljulaidi valimine presidendiks.
Nende kahe määramise seost võimupöördega aga ükski asjaosaline ei kinnita.

Läks asjaks
Ettekäändeks valitsuse lõhkiajamisel sai Riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete nõukogusse. Tsahkna eskaleeris riigifirmade nõukogudega asja teadlikult. Põhimõtteliselt on see tema hinnangul õige, mida ta tegi, aga sisuliselt polnud tegu nii olulise teemaga, et poleks saanud läbi rääkida. Aga nagu öeldud: asjad olid hapud juba ammu.

Reedel asi selge
Kui sotsid ja IRL kooskõlastatult tegid ettepanekud Reformierakonna liikmed riigiettevõtetest tagasi kutsuda, oli selge, et ilmselt tagasiteed ei ole. Päris kindel oli asi aga siis, kui Reformierakond saatis Keskerakonna juhtide peale oma faalanksi koosseisus Michal, Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Ain Seppik.
Panused muudkui tõusid ja pühapäeval pakkus Reformierakond Keskerakonnale juba konkreetset valitsuskohtade jaotust. Paraku ei arvestanud nad sellega, et Keskerakonna ja sotside ning IRLi vahel liigub kogu info. Pole teada, kui palju räägiti nendest pakkumistest Taavi Rõivasele ja kas tema püüdis esmaspäeval juba surnud koalitsioonile elu sisse puhuda siiralt või üksnes moe pärast.

Rõivase viimane kaotus 7 : 8
Esmaspäeval andis Keskerakond Riigikogus sisse umbusaldusavalduse Rõivase vastu.
Rõivas kutsus kohe Ossinovski ja Tsahkna enda juurde ning tegi ettepaneku, et palume valitsuse nimel Riigikogu juhatust asi kiireloomulisena ette võtta. See on peaministrite puhul tüüpiline käitumine: sel juhul ei hakka kriis vinduma ega tuure koguma, vaid vastased tehakse kiiresti tümaks.
Ühtlasi püüdis Rõivas päästa veel, mida päästa annab. Lubas kõiki plaane üle vaadata, teha järeleandmisi.
Ossinovski ja Tsahkna vastasid, et neil pole hääletamisega kiiret kuhugi. Põhjus oli selles, et kummagi erakonna juhatus polnud veel teinud otsust valitsusest lahkuda.
Riigisekretär Heiki Loot hakkas ministreid läbi helistama. Selline telefoniistung lõppes Reformierakonna kahjuks 7 : 8.
Nüüd oli lõplikult selge, et Rõivase teine valitsusaeg sai läbi.

Jüri Ratas lõksus
Keskerakonna olukord tundub kõige lihtsam – Ossinovski pakkuski avalikult peaministri kohta Jüri Ratasele, kes veel laupäeva hommikul polnud isegi mitte oma partei esimees.
Keskerakonna hädaks on aga asjaolu, et partei pole ühtne. Endise esimehe Edgar Savisaare pooldajad nimetavad Ratast ning tema lähemaid liitlasi Simsonit ja Repsi erakonna lõhestajateks. Truud savisaarlased pole laupäeval Paides saadud kaotusega täielikult leppinud ja neist mitmele kuulub väärtuslik hääl Riigikogus (näiteks Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Peeter Ernits, Olga Ivanova). Täna kalduvad nad uut koalitsiooni toetama, aga Edgar Savisaar ei ole oma viimast sõna veel öelnud.
Ratas ei pruugi seega kontrollida Keskerakonna kõiki 26 häält Riigikogus (27. hääl kuulub tema isale, kes on raskesti haige ja pole sel hooajal parlamendi töös osalenud).
Keeruline on ka küsimus, keda saata valitsusse. Kui tuntumad nimed kolivad Toompea lossist Stenbocki majja, ilmuvad Keskerakonda asendussaadikutena sellised avalikkusele tundmatud suurused nagu Vladimir Arhipov, Helmut Hallemaa, Toomas Väinaste, Marko Šorin…
Kas Keskerakonna fraktsioon parlamendis suudaks sel juhul juhtida piisavalt hästi komisjone ja menetleda keerulisi seaduseelnõusid?
Võimalik, et Keskerakond peaks võtma valitsusse parlamendi- või isegi erakonnaväliseid tegelasi, nagu tegi Reformierakond hiljutise välisministri Marina Kaljuranna puhul.

Aga veel suuremas lõksus on Tsahkna ja Ossinovski
Jüri Ratasel on olemas ka plaan B: teha valitsus koos Reformierakonnaga, sellisega, mida ei juhi enam Taavi Rõivas. Sotsidel ja IRLil plaani B pole. Nii saab Ratas sotse ja IRLi taltsutada: kui te ei allu, siis vahetame teid oravate vastu välja.
Aga sel juhul tahaks Reformierakond peaministri kohta. Mis omakorda võib süvendada sisepingeid Keskerakonna sees, sest savisaarlasi on lihtsam rahustada siis, kui partei käes on valitsusjuhi koht. Viimati oli see Savisaare käes, kuid rublaajal.

Miks just praegu?
Ajastus näitab seda, kui suur oli usaldamatus partnerite vahel. Ainuke loogika oli „kes ees, see mees“. Sellepärast ei raatsitud isegi Keskerakonna kongressi päriselt ära oodata.
Kolmapäeval pidi Erkki Raasukese majandusarengu töögrupp esitlema ideid, kuidas majandust edendada. Reformierakond toetab neist enamikku ja selle taustal oleks raske olnud väita, et just nemad on see peamine „seisaku mootor“.
Kevadeni poleks valitsuse vahetamisega saanud oodata, sest siis oleks Euroopa Liidu eesistumine olnud väga lähedal ja avalikkus poleks valitsuskriisi tekitamist mõistnud. On selge, et Rõivasel on Euroopas kõige paremad kontaktid ning usalduslik suhe mitme Euroopa liidriga. Nüüd jääb uutel ministritel aega vähemalt oma Euroopa kolleegidega tutvuda ja mingil määral teemadesse sisse elada enne seda, kui Eesti hakkab kriitilisel ajal Euroopa Liitu juhtima.

Kas meil toimus oma „Brexit“?
Britid hääletasid tänavu juunis Brexiti poolt, sest nad näitasid oma vastumeelsust eliidi ja David Cameroni valitsuse suhtes. Alles pärast hääletamistulemuse selgumist hakkasid nad aru saama, mida see otsus päriselt tähendab ja millise jama toob kaasa Euroopa Liidust lahkumine.
Ka Ossinovski ja Tsahkna käitumises on näha brexitlikke jooni, sest veel pole selge, kas uuel koalitsioonil on olemas enamuse toetus ja kes täpselt moodustavad uue valitsuse.
Haridusminister Maris Lauri Reformierakonnast ütles Brexiti-võrdluse kohta Ekspressile, et „laiemalt võttes on tegemist sama protsessiga, mis toimub mujal maailmas, sealjuures Euroopas. Vasakpopulism. Põhimõttelagedus. Emotsioonide ja lühiajalise kasu pealt otsustamine. Kõigil on vähemalt pisut süüd, aga tundub, et aeg on selline, et kõik endised seosed ja suhted logisevad.“

Rõivasele jääb rohkem vaba aega
Head aega, uhked rendilennukid, millega Brüsseli vahet lennata! Head aega, small-talk’id Angela Merkeli ja Barack Obamaga! Head aega, väärikas Stenbocki maja!
Kuid pole halba ilma heata. Valitsusest minema tõrjutuna on Taavi Rõivasel rohkem aega oma elukaaslasele Luisa Värgile (pulmad tulekul) ja teisele lapsele, keda nad ootavad. Ja ees on ka kolimine kunagisse Laidoneri villasse (mis segasel taasiseseisvumise ajal oli linna noobleim bordell ning hiljem USA suursaadiku residents), mille ta oma perele üüris.

UMBUSALDAJAD KOTIVAD KA ENNAST
Opositsiooni esitatud ning sotside ja IRLi toetuse saanud umbusaldusavalduse tekstis heidetakse Taavi Rõivasele esimese asjana ette, et tema valitsusel puudub mõistlik maksu- ja majanduspoliitika. Maha tehakse „kobareelnõuga räpakalt tõstetud aktsiisid ja sotsiaalmaksu langetamine. Rahandusministri portfell on samas IRLi käes (Sven Sester).

Peaministrile heidetakse ette Juhan Partsi (IRL) lähetamist Euroopa Kontrollikotta avaliku konkursita. Keskerakonna võimule tõustes peaks Jüri Ratas seega üritama kibekiiresti Partsi tagasi kutsuda, sest Euroopa Parlament ei ole teda veel ametisse kinnitanud.

Rõivas saab piki pead praamihanke eest, mis on halvendanud teenuse taset ja millest võib „välja kooruda Eesti lähiajaloo suurim korruptsioonijuhtum“.

Nendele protsessidele pandi alus siis, kui majandusministritena töötasid Juhan Parts ja Urve Palo (SDE).

Kivi sotside kapsaaeda on jutt, et „riigikaitse arengukavad ei kohandu vähimalgi määral halvenenud julgeolekuolukorrale“. Kaitseministritena on tegutsenud sotsid Sven Mikser ja Hannes Hanso.

Rõivas saab tuld, et jätkab mittepoliitiliste ametite poliitilist mehitamist (siin võiks Keskerakond vaadata oma tegevust Tallinna linnas), riigiettevõtted on ülemäära politiseeritud ja vastutus hajunud (see patt on kõigi valitsusparteide hingel), siseturvalisus krooniliselt alarahastatud (millise partei rahandusminister nõuab kärpeid?), esmased reaktsioonid ja retoorika immigratsioonikriisis olid ebaadekvaatsed ja kõige tipuks ei suuda peaminister kontrollida enda juhitavat valitsust.

VASAKRATTA KOALITSIOON
Keskerakonna-IRLi-sotside Uitu hüütakse Toompeal juba vasakratta koalitsiooniks, kus on üks Ratas ja kaks „abiratast“: Tsahkna ja Ossinovski.