Eesti Ekspress: Urve Palo sõdis erastamise vastu

07.02.2017Meediakajastus

Valitsus taaskäivitab erastamise. Seda põhjendatakse pensionifondide abistamisega, kuid fondid ei armasta Eesti aktsiaid.

Jüri Ratase valitsus tahab tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Lõpetada majandusseisaku ja puhuda elu sisse varjusurmas Tallinna börsile. Aidata pensionifonde ning arendada kapitaliturgu. Kõige tipuks täita veel riigikassat. Mis võiks olla lihtsam, kui selleks mõned riigiettevõtted maha müüa!

Idee hakkas idanema ühel novembrikuisel hilisõhtul, kui kolme partei poliitikud kogunesid kunagisse Ungern-Sternbergi talvepaleesse, praegusesse Teaduste Akadeemia peahoonesse uut valitsust moodustama.

Kohale kutsutud rahandusministeeriumi ametnik näitas seinale slaide riigiettevõtetest ja tutvustas nende võimaliku saatust.

Järgmisel koosistumisel hakkasid sotsid Urve Palo juhtimisel nimekirjast firmasid maha kratsima.

Eleringi müük: ei sobi!
Elektrilevi müük: ei sobi!
Eesti Posti müük: ei sobi!

Ettevõtete müügiks on aeg hea, sest aktsiahinnad tõusevad. Tallinna börsiindeks liigub rekordkõrgel tasemel. Kuid veelgi soodsam viis riigikassat täita oleks võtta laenu. Tihti on investorid valmis riiklikele laenudele peale maksma (negatiivsed intressid).
Seda toonitas koalitsioonikõnelustel ka Urve Palo: „Et saada raha, ei ole riigil mõistlik juveele müüa, odavam oleks laenu võtta. Selliseid firmasid, mida kannataks müüa, oli meie silmis väga vähe.“

Erastamisrallil roolis Sester, kaardilugeja Parts

„Erastamine polnud meie initsiatiiv,“ tunnistab majandusminister Kadri Simson. Keskerakond võitles ju aastaid raevukalt tähtsate suurfirmade erastamise vastu.

Gaasipedaali surus hoopis IRL, kelle delegatsiooni kuulusid rahandusminister Sven Sester ja endine majandusminister Juhan Parts. Üle-üle-eelmises valitsuses valmistas Parts ette Eesti Energia börsile viimist. Nn rahvaaktsia pidanuks jõudma müüki enne Riigikogu 2011. aasta valimisi ja võinuks tuua IRLi-le rohkelt hääli, kuid Andrus Ansipi valitsus tõmbas viimasel hetkel pidurit.

Nüüd tekkis uus võimalus, aga Palo tõrkus. Lõpuks jäi müüginimekirja vaid neli nime.

Sündis kokkulepe, et täielikult müüakse Eesti Teed. Ülejäänud kolmes firmas jääb enamusosalus endiselt riigile.

Tallinna börsi kaudu müüakse kuni 30 protsenti Tallinna Sadamast ja kuni 49 protsenti Enefit Taastuvenergiast, mis tegeleb roheenergiaga alates tuuleparkidest kuni prügi põletava Iru Elektrijaamani.

Börsil müümine tähendab, et erastamises saab osaleda iga huviline.

Neljandana läheb müüki raudteevedude ettevõte EVR Cargo.

Esimene riigifirma juba sügiseks börsil?

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul kavatseb valitsus arutada sadama müügiga seonduvat märtsis. Heakskiidu korral saaks välja kuulutada finantsnõustaja ja juriidilise nõustaja hanke. Aktsiad võiksid börsile jõuda tuleva aasta kevadel. „See võiks olla päris mõistlik,” hindab Kalm. „Arvan, et oleme õigel teel. Olen alati toetanud riigifirmade osalist börsile viimist.”

Eesti Energia juhtkond loodab, et Enefiti aktsiatega võib kauplemine alata veelgi varem, juba sel sügisel.

Minister Simsoni sõnul kavatseb riik need kaks firmat müüa börsi kaudu eeskätt pensionifondide toetamiseks.

Majandustegelased räägivad pikemat aega, et pensionifondid võiksid rohkem panustada Eesti majanduse arengusse, mitte iga päev miljoneid välismaale suunata.

Kaubandus-tööstuskoda soovitas muuta pensionifondide kodumaale investeerimise kohustuslikuks.

Seetõttu sigineski Ratase „vasakvalitsuse“ aluspõhimõtetesse lubadus soodustada pensionifondide investeeringuid Eestisse.

Paraku näitab elu, et pensionifonde ei huvita siinsed aktsiad.

Tallinna börsil kaubeldakse 17 ettevõtte aktsiatega. Veebruari alguses olid Eesti pensionifondid investeerinud vaid kaheksa börsifirma aktsiatesse. Kokku kuulus siinsetele pensionifondidele Eesti börsiettevõtete aktsiaid 34 miljoni euro eest. See moodustas veidi üle ühe protsendi fondide kogumahust. Hale.

Ühtegi senti pensioniraha polnud aga sellistes tuntud ettevõtetes nagu Merko Ehitus või Harju Elekter. Isegi mitte LHV Groupis, mille pensionifondide juht Andres Viisemann on aastaid kutsunud üles Eestisse investeerima.

Sadamat ootavad suured muutused

Pole mingit kindlust, et fondijuhid viitsivad tulevikus analüüsida Tallinna Sadama või Enefiti Taastuvenergia aktsiaid ja nende ostmist kaaluda. Lihtsam (ja odavam) on raha kupatada mõnda välismaa nn indeksfondi, mida juhivad elus inimeste asemel robotid.

Tallinna Sadam on rammus lüpsilehm. Viimasel tosinal aastal andis ta riigile keskmiselt 29 miljonit eurot dividende aastas. Kuid Vene transiit ei kasva enam, sadam keskendub seetõttu rohkem kinnisvaraarendusele oma mereäärsetel kruntidel Tallinna kesklinnas. Kinnisvara arendamine on aeganõudev ja kapitalimahukas, kuid nutika tegutsemise puhul väga tulus.

Lisaks avaks uusi perspektiive põhja-lõunasuunaline liiklus Rail Balticu valmimisel.

Ehk sadama aktsial on palju potentsiaali.

Riiklik riskibisnis

Enefit Taastuvenergia on aga riskiäri, mis sõltub riiklikest toetustest. Näiteks kavandab firma Pärnumaale endisele Tootsi turbaväljale Baltimaade suurimat tuuleparki. Kui park käivitub lähema kahe aastaga, saaks ka tema raha praeguse toetusskeemi alusel.

Kui ei, siis ei pruugi 180 miljonit eurot maksev park end ära tasuda. Nii pole ime, et konkurendid (Nelja Energia, vennad Sõnajalad, Harry Raudvere) püüavad Enefiti igal moel takistada, sest muidu kahaneks neile makstav toetus.

Oluline on ka asjaolu, et Enefit Taastuvenergia aktsiate müümisel ei laeku raha riigikassasse, vaid Eesti Energiale.

Kas Eesti Energia maksaks summa dividendidena edasi riigile või kasutaks oma suurte võlgade tasumiseks, on juba teise ringi asi.

Kolmas müüki pandav riigifirma on raudteevedude ettevõte EVR Cargo. Teda ei viida börsile, vaid talle püütakse investor leida nn tavalises korras.

EVR Cargo puhul käib ammu ussitamine. On sahistatud isegi alternatiivsest erastamisskeemist. Paar aastat tagasi pakkusid selle transiidiettevõtjad eesotsas Heiti Häälega välja mõtte, et kuna transiidiäril läheb kehvasti, võiks liita EVR Cargo ja erafirma E.R.S., mis on seotud Arnout Lugtmeijeri juhitava naftatransiidiettevõttega Vopak E.O.S. Idee oli liita erafirma ja riigifirma, et tekiks üks tugev ühisettevõte.

Osalus jäänuks ka riigile, mis olnuks eraettevõtjatele meelepärane. Venemaal transiidiasju ajades on alati kasulik viidata, et esindad riigi osalusega ettevõtet.

See idee tooks aga kohe süüdistused sahkerdamises. „Kui erastada, siis avalikult ja nii, et makstaks raha. See oli minu seisukoht,” ütleb eelmine majandusminister Kristen Michal (Reform).

Kapitaliturg vajab arendamist? Tõesti?

Börsile viimisel räägitakse tihti ka kapitalituru arendamisest. Kuid suurem osa Eesti eraettevõtjad ei vaja börsi. Fjodor Berman, Tiit Vähi, Urmas Sõõrumaa, Jaan Puusaag, Parvel Pruunsild, Margus Linnamäe ja paljud-paljud teised – ikka ja jälle tarvitavad nad erafirmasid, mitte avalikke ettevõtteid.

Kui vaadata Tallinna börsi viimast kümmet aastat, siis tulid sel perioodil müüki Arco Vara,

Eks press Grupi, LHV Groupi, Skano Grupi ja Linda Nektari aktsiad.

Lahkusid aga Eesti Telekom, Norma, Starman, Saku Õlletehas ja Tallinna Farmaatsiatehas. Nad kõik osteti välja välisomanike poolt, kellel pole sooja ega külma siinse kapitalituru arengust. Küll aga huvitab neid kasu.

Erastamise pooldajad väidavad, et erafirmades, eriti börsifirmades, on asjad rohkem korras ja fookus ärile selgem. Kuid see pole sugugi kindel. Riigifirmad vabisevad sageli poliitilistes tõmblustes (kes ei mäletaks Tallinna Sadama sisenemist praamiärisse, mille kohta peadirektor Valdo Kalm kiidab, et „ta polegi nii paha, leping kümne aasta pikkune ja äri stabiilne”), kuid samamoodi löövad võimulahinguid erafirmade omanikud. Pole vaja pikalt meenutada: Marcel Vichmann ja Olav Miil jagelesid kinnisvara pärast. Hillar Teder kakleb Ukraina äripartneritega. Kiviõli Keemiatööstuse pärast toimunud ärilahingus käis jutt isegi palgamõrva tellimisest.

Korruptsioon erafirmades pole samuti haruldane. Enne Tallinna Sadama praamiafääri räägiti rekordsuurest korruptsioonist seoses Rimi kaupluste ehitamise ja maadevahetustega.

Börsireeglid takistavad läbipaistvust

„Mind üllatas, kui heal tasemel ja automatiseeritud on siinne finantsaruandlus,” kiidab Valdo Kalm, kes sai mullu sadama peadirektoriks. Kalmul on hea võrrelda, sest varem juhtis ta börsifirmat Eesti Telekom.

Sadama aruandlus on tasemel, sest aastaid tagasi kaubeldi tema võlakirjadega börsil. Praegu on börsil Eesti Energia võlakirjad, mistõttu ka too firma talitab börsireeglite järgi.

Ratase valitsus soovib, et kõik suuremad riigifirmad peaksid edaspidi info avalikustamisel järgima börsireegleid.

See ei tähenda, et neid peaks erastama. Asjad võivad töötada ka omandist sõltumata. Oluline on hea juhtimine, töötajate motiveerimine, firma kultuur.

Kohati on riigifirmade kohta hõlpsam infot saada kui erafirmade kohta, kel puudub teabe andmiseks kohustus ja avalik surve. Nii võib iga huviline rahandusministeeriumi koduküljelt leida ootused Tallinna Sadama lähiaastate käivetele ja kasumitele (tänavu näiteks vastavalt 153 miljonit eurot ja ligi 50 miljonit eurot). Seal puudus aga põhjalikum teave Eesti Energia tulevikuootuste kohta – info mitte andmist põhjendati börsireeglitega!

„Ka meie peame olema oma prognoosidega nüüd ettevaatlikumad,“ ütleb Valdo Kalm sadamast.

ORAVAD JÄID ERASTAMISEGA HILJAKS

Erastamine sobib enim Reformierakonna programmi, kes startis Eesti poliitikas eraettevõtjate eestvõitlejana. Oravate valitsemisajast kujunes aga hoopis riigikapitalismi võidukäik. Riik ostis tagasi Eesti Raudtee ja Estonian Airi. Võttis üle reisirongiliikluse, praamiäri ning asutas lennukite liisimise ettevõtte.

Mullu käis krõps. Kristen Michal leidis majandusministriks saades, et mitmed riigifirmad tasub erastada, kas või osaliselt.

Mõnda ideed blokkisid näiteks sotsid, kellele ei meeldinud Omniva ehk Eesti Posti pakiäri müük.

• Michali sõnul sai kõige põhjalikumalt ette valmistatud teede hooldamise ettevõtte Eesti Teed müük. Nõuandefirma Ernst & Young tegi isegi esimese hindamise.

• Kõige tähelepanuväärsem oli idee koondada ühte haldusfirmasse Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, veofirma EVR Cargo, Saarte Liinid, Tallinna Lennujaam ja Eesti Loots. Muidugi teadis Michal, et see toob kaasa jutud stiilis „paned firmad kokku, viid börsile, kuradi tõbras!“.

Börsile viimine oli tema kavas faas nr 2. Esialgu oli plaanis ettevõtted liita ja anda erafirmadele üle n-ö toetavad tegevused, nagu ehitus ja IT. „Sellisel firmal oleks vara 1,2 miljardi euro eest. Sellel oleks jumet olnud,“ ütleb Michal. Aga ta ei jõudnud kuhugi. Enne kukkus Taavi Rõivase valitsus.