Eesti Ekspress: Valitsus peab otsustama, kas Nolani film saab raha (Greete Palmiste)

18.06.2019Meediakajastus

Filmitegijatele tagasimakseid lubavas Film Estonia programmis on kaks korda vähem raha, kui Tallinnas võtteid tegev Warner Brothers sealt taotleda võib.

Nolani filmi Tallinna jõudmine oli õnnelik juhuste kokkulangemine, ütlevad Eesti filmiinimesed. „Tenetit” Eestisse meelitada ei osanud tõesti keegi, aga ainult pimedat õnne ka tänada ei saa. Pinnas suurfilmi Eestis väntamiseks oli soodne.

2016. aastal lõi Eesti Filmi Instituut (EFI) kultuuri- ja rahandusministri (EFI kiidab Indrek Saart ja Sven Sesterit) toel programmi Film Estonia. Lihtsalt öeldes on see „porgand” välismaistele filmitootjatele: kulutage Eestis raha ja saate osa sellest tagasi. Inglise keeles on süsteemi nimi cash rebate ja see on moodsas filmitootmises levinud skeem.

Igaüks ei saa Film Estoniast raha tagasi taotleda. Näiteks mängufilmi (kui kalleima „paketi”) puhul on esimene tingimus vähemalt miljonieurone eelarve. Edasi on oluline Eestis kulutatava raha hulk. Kulutad Eestis vähemalt pool miljonit – võid saada tagasi 30 protsenti. 400 000 euro pealt makstakse tagasi 25 ja 200 000 euro kulutamise korral 20 protsenti.
Kui režissöör Christopher Nolan armus Laagna teesse kui filmi võttepaika esimesest silmapilgust, siis Film Estonia programm avaldas muljet produtsent Thomas Hayslipile ja Warner Brothersi stuudiole. On ju meeldiv ja mugav, kui sind käed avali tervitatakse ja allahindlustki tehakse.

Üldjuhul peaks taotleja esitama ka lühikese sisukirjelduse, stsenaariumi ning Eesti loomingulisse meeskonda kuuluvate isikute nimed. Need on aga asjad, mida „Teneti” puhul on kiivalt salajas hoitud. Nii ei saanud ka Edith Sepp ega keegi teine Eesti Filmi instituudist taotlusega koos stsenaariumi lugeda.
Sepa sõnul tuldi siin filmitegijatele vastu. Olemaks kindel, et film pole Eestit mahategev ega näita Tallinna pommiauguna, paluti filmitegijatel allkirjastada laused: film ei sisalda vägivalda ja näitab Eestit heast küljest, tegemist pole pornofilmiga ega vägivalda või rassiviha propageeriva teosega.

Tagasimakse taotlejale on päris karmid piirangud. Näiteks peavad filmi tootvas ettevõttes töötama inimesed, kes on kas vähemalt viis aastat valdkonnas töötanud või filmialase kõrgharidusega. Taotlejal peab olema Eesti arvelduskonto ja tal ei tohi olla maksuvõlgu.

Piltlikult öeldes kogub Nolani filmi produktsioonimeeskond kokku kõik Eestis tehtud ostude tšekid ja maksutõendid ning esitab need võtteperioodi lõpus mammutdokumendina EFI-le. Et tegemist on tohutu projektiga, asub tehtud kulutusi läbi hekseldama mitu EFI audiitorit korraga.
Ehitusmaterjalid, toitlustus, kaamerate ja kaablite rent – abikõlbulik! Kaamerate ostmine, rahatrahvid või kohtukulud – abikõlbmatud! Ostad lennupiletid Eestist, võid lisada need tagastussüsteemi eelarvesse. Ostad aga lennupiletid USA veebifirma kaudu – ei saa! Kostüümide õmblemine, ostmine, rent ja transport, kütus, kullerid on abikõlbulikud. Käibemaks, intressikulud või muud sedalaadi kulud jällegi pole.

Arvestades juurde maksud, peaks Eesti kokkuvõttes plussi jääma.

Nolani filmi puhul on 99 protsenti kindel, et tagasi saab taotleda 30 protsenti Eestis tehtud kulutustest. Kultuuriminister Tõnis Lukas on viidanud, et „Tenetiga” seoses kulub umbes 16 miljonit eurot. 30 protsenti sellest on 4,8 miljonit. See on üüratu summa – Eesti mängufilmide toetuseks annab EFI maksimaalselt 700 000 eurot ning 2019. aastaks on ette nähtud kaks miljonit eurot toetusraha. „Tenet” ületab eelarve vähemalt kaks korda.

Et kohustust täita, palus kultuuriministeerium rahandusministeeriumilt lisaraha. Lõpliku otsuse teeb valitsus. Kuigi valitsus on viimasel ajal püüdnud ajada kokkuhoiupoliitikat, võib siiski oodata positiivset otsust – „Teneti” Eestisse jõudmine on lihtsalt liiga oluline, et seda eirata.