Eesti – mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik

24.06.2020Arvamus

Soodsa geograafilise asukoha ning 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega Eesti Vabariigil on suur potentsiaal olla mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik. Üheks mereriigi tunnuseks on aga riigi lipu all seilava laevastiku, sh rahvusvahelises sõidus sõitvate suurte kauba- ja reisilaevade olemasolu. Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Euroopa ja laiemalt maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal (eespool vaid Taani ja Rootsi) ning maailmas seitsmendal kohal.

1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse riigi omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust. 1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kogukandevõimega 536 741 t.

Koos riigi iseseisvumisega hakkas kaduma Eesti kui mereriigi konkurentsivõime. Merenduse ja maksundusega seotud seadused muutusid ajapikku mitte abistavaks, vaid pidurdavaks selles globaalses äris. Eesti lipu all sõitvate kaubalaevade arvu vähenemise osas väljendasid muret nii Veeteede Amet kui ka 2008 aastal kodanikualgatuse korras seltsinguna moodustatud merendusnõukoda, mis koosnes merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest.  2014. a. aprillis lahkus viimase kaubalaevana Eesti lipu alt laev „Kalana“.

Juunis 2016 vestlesin pikemalt sellele teemal merendusturbe spetsialisti Jaanus Rahumäega. Pärast arutelusid helistasin rahandusministrina tolleaegsele majandus- ja taristuministrile Kristen Michalile. Edasine on juba ajalugu. Moodustati töögrupp, mille eesmärk oli analüüsida Eesti laevandussektori konkurentsivõimet ning pakkuda Vabariigi Valitsusele välja alternatiivseid lahendusi laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks. Tuli ette valmistada Vabariigi Valitsusele esitatavate ettepanekute eelnõud Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, sh arvestada laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimise võimalusega. Eeltoodu elluviimist pandi koordineerima Veeteede Amet, kes kutsus kokku 5 alatöögruppi, mis koosnesid laevandussektori ja ministeeriumite esindajatest.

Töögrupid lõpetasid oma töö 2017 aasta mais ning esitasid kokkuvõtte MKM-i, kust see liikus omakorda edasi valitsusse ja sealt sama aasta sügiseks parlamenti. Olles selleks ajaks valitsusest naasnud Riigikogusse ning kandes majanduskomisjoni esimehe vastutust, võtsin seadusmuudatuste paketi menetluse oma õlgadele. Laevanduseelnõu läbis Riigikogus edukalt kolm lugemist ning võeti vastu 13.02.2019. Päev varem esitas Eesti Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatise. 2019. a augustis esitati juba Euroopa Komisjonile riigiabi põhiteatis ning riigiabi luba saadi 2019. a. detsembris.

Vastavalt Euroopa Komisjoni käest saadud juhtnööridele viidi laevanduse seadusepaketi sisse mõningad muudatuse, mis võeti 2020 a. veebruaris ka Riigikogu poolt 81 poolt ja ühegi vastuhääleta vastu. Laevanduse seadusepakett jõustub 01.07.2020, mis toob kaasa laevapereta prahitud laevade registriga seotud muudatused ning maksu erirežiimi rakendamise võimaluse laevandusettevõtetele ning Eesti lipu alla on oodata esimesi maksu erirežiimile vastavaid laevu.

Kui kõik läheb nii, nagu on plaanitud, siis 7 aastaga peaks Eesti lipu alla tulema 360 kaubalaeva, mille panus omakorda Eesti majandusse oleks +0,8% SKT. Samuti loob laevade toomine Eesti lipu all hulga uusi suuri lisandväärtusega töökohti kaldasektoris.

Kui nüüd küsida, et kas oleme enda poolt kõik ära teinud ja võime jääda ootama kohe-kohe riigieelarvesse laekuvaid miljoneid, siis nii see paraku ei ole. Laevanduse seadusepaketi vastu võtmist Riigikogu poolt võib võrrelda lävepakuna, millest üle astumine lõi esmased tingimused selleks, et Eesti lipu all sõitvad kaubalaevad oleksid rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelised ning nii Eestis paiknevad kui ka välismaised reederid tooksid kaubalaevad meie lipu alla tagasi. Samas aga tuleb juba lähiajal tegeleda veel mitmete oluliste muudatustega, mis hakkavad koostoimes kaasa aitama eesmärgi saavutamisele.

Vaja on vastu võtta ajale juba ammu jalgu jäänud meresõiduohutuse seaduse muudatuste pakett.

Kuna hetkel kehtiv tööõigust käsitlev seadusandlus ei arvesta merenduse spetsiifikaga, siis tuleb lahendada tööõigusega seotud probleemid võttes eeskujuks teiste EL liikmesriikide seadusandluse (korduvad tähtajalised töölepingud ja laevapere liikmete töötunnid).  Relvastatud turvateenusesse puutuv Eesti seadusandlus tuleb viia vastavusse globaalselt väljakujunenud praktikatega, sest kui Eesti lipu all maailmameredel sõitvad laevad ei saa kasutada relvastatud turvateenust, tekib väga reaalne piraatluse oht laevadele ja neil sõitvatele meremeeste eludele. Koheselt tuleb alustada laevaregistrite turunduse ja müügiga. Vaja on konsolideerida erinevad laevade registrid ja andmebaasid ühe asutuse alla. Ka klienditeenindus tuleb teha 24/7 toimivaks ning tagada lisaks eesti keele ka inglise keelne teenidus. Samuti tuleb oluliselt parandada laevakinnistusraamatu teenuse kvaliteeti, mis peab samuti töötama 24/7 ja inglise keelse teenindusega.

Kokkuvõttes ütleb lõpule viia mereõiguse revisjon ning  luua teiste edukate lipuriikide eeskujul pikaajaliseks merenduse arenguks väga vajalik kõrgetasemeline üleriigiliselt merendust koordineeriv üksus.

Ühe olulise poliitilise otsuse tegime viimaste nädalate jooksul ära. Nimelt lähiajal peaks MKM muutma oma sisemist struktuuri ning ametisse astuma merenduse asekantsler, kelle õlgadele paljud ülalnimetatud tegevustest ka jäävad.