Eesti on ettevõtlik ja tulevikku vaatav riik

26.09.2015Arvamus

2016. aastal paraneb Eesti elatustase ja Eesti riiklik julgeolek.

Eesti riik on loodud selleks, et meie kõigi elu paremaks läheks. Eesti inimeste majanduslik julgeolek on meie iseolemise ja riikliku julgeoleku üks peamine alus. Meie elu läheb paremaks siis kui meie majandus kasvab. Ettevõtlus areneb paremini siis kui riik majandusse liiga palju ei sekku. Hästi töötav riik tagab, et aus konkurents toimib ja bürokraatia ja korruptsioon ei takista ettevõtlust. Ettevõtlik ja tulevikku vaatav riik teeb investeeringuid, mis toetavad ettevõtluse arengut ja meie kõigi elatustaseme tõusu.

2016. aasta eelarve lähtub nendest põhimõtetest. Loomulikult on häid uudiseid kõigis valdkondades, aga kõigest korraga kirjutada ei luba leheruum. Sellepärast olulisemast.

Eesti riik ise üldjuhul äri ei tee. Maailmapanga „Doing Business 2015“ viimases edetabelis, mis võrdleb ettevõtluskeskkondasid, on Eesti 189 maailma riigi hulgas 17 kohal. Põhjamaad on meist eespool. Läti ja Leedu on meie kannul. See edetabel võrdleb asju, mis on ettevõtluse arenguks olulised. Näiteks korruptsioon. Kui ehitusloa saamiseks või hanke võitmiseks ei pea andma altkäemaksu on see suur samm edetabeli tipu suunas. Neid samme on Eesti viimasel ajal astunud päris mitu ja uus riigieelarve tagab, et võitlus korruptsiooniga jätkub ka järgmisel aastal. Uued eurorahad toetavad samuti ettevõtluskeskkonna arengut. Alates sellest, et ehitame paremaid teid ja ühendusi kuni selleni, et toetame eksportivaid ettevõtjaid ja teadusasutusi ja muudame oma riiki efektiivsemaks.

Meie e-riik ja asjaajamise lihtsus on maailmakuulsad. Uue e-residentide projekti mõte on siduda Eestiga inimesi, kes soovivad meie e-riiki kasutada Eestis elamata. Loodame, et see annab meie ettevõtjatele võimaluse uusi teenuseid ja et osa neist ka oma ettevõtted ja investeeringud päriselt eesti pinnale toob. Raha vajalike IT-süsteemide ehitamiseks, turundamiseks ja taotluste haldamiseks oleme eelarves kavandanud.

Odavaid töökäsi on maailmas piisavalt. Targad investeeringud tulevad sinna, kus on targad ja ettevõtlikud inimesed. Me saame jõukamaks ainult ise õppides ja arenedes. Eesti riik töötab järgmistel aastatel aina rohkem selles suunas, et kõik, kes õpivad meie kutsekoolides ja kõrgkoolides saaksid teadmised ja oskused, mida on vaja maailmaturul konkureerimiseks. Üheks näiteks on õpipoisikoolituse laiendamine, kus teooriat õpitakse koolis ja praktilisi oskusi töökohtadel. Sellise kaasaegse õppe läbivad lähiaastatel tuhanded noored. Samas suunas – rohkem praktikat – liiguvad ka meie ülikoolid. Raha selleks on riigieelarves kavandatud, aga sama oluline on ka mõtteviisi muutus. Paremasse haridusse investeerime 2016. aastal 783 miljonit eurot ja see raha kasvab oluliselt järgmistel aastatel kui uued europrojektid töösse lähevad. Samuti jälgime, et maksud tööjõult kahaneksid.

Enamiku Eesti inimeste elukvaliteet sõltub töö eest saadavast palgast. Võimalus teha tasuvat tööd on suure osa probleemide lahendus. Sellepärast peame õigeks hoida palkadelt makstavad maksud madalal ja neid veelgi langetada. Maksuvaba tulu tõuseb juba järgmisel aastal 2040 eurole aastas ja selle tulemusena võidab kahe töötava vanemaga pere aastas kuni 77 eurot. Sotsiaalmaks hakkab langema 2017. aastal. See vähendab ka tööandjate maksukoormat. Makse kogumata riiki ülal pidada ei saa. Samuti pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Eesti riik kogub 2016. aastal makse vähem kui enamik riike Euroopas. Sellepärast vähendame tööjõumakse ja saame lisatulu maksudelt tarbimisele, reostamisele ja ebatervislikele eluviisidele. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna oluliselt ei muutu.

Meie madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on aga võrreldes teiste riikidega ikka kõrgem. Sellepärast saavad alampalka ja sellest veidi kõrgemat palka teenivad inimesed 2017. aastal ja edaspidi eelmisel aastal makstud tulumaksu tagasimaksmist taotleda. Selline maksutagastus on andnud häid tulemusi vaesuse vähendamisel paljudes riikides. Kuna ta soodustab korraga töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii vasak- kui parempoolsed erakonnad.

Lapsed tähendavad perele lisaks rõõmule ka kulu. Sellepärast saavad pered ka järgmisel aastal võtta lapsed arvesse maksuvaba tulu arvestamisel. Lisaks sellele kasvavad taas lastetoetused, mis samuti aitavad lastega seotud kulusid katta. Esimese ja teise lapse toetus kasvab 60 euro võrra aastas. Lasterikaste perede kodutoetuse programm kasvab 3,2 miljoni euro võrra. Selleks, et meie rahvaarv jälle kasvama hakkas tuleb leida uusi lahendusi, kuidas paremini ühendada töötamine ja laste kasvatamine. Uued lasteaiakohad on siin üks koht, kuhu investeerime. Sama oluline on aga emade turvatunne ja toetav suhtumist lapsevanematesse töökohtadel ja kogu ühiskonnas.

Eakamatele kodanikele on hea uudis see, et ka pensionid kasvavad 2016. aastal. Meie prognoosid ütlevad, et keskmine pensionitõus saab olema üle 5%. See tähendab riigile kulude kasvu ca 89 miljonit eurot. Kokku kulub pensionidele 1,66 miljardit eurot.

Üheskoos oleme otsustanud aidata ka neid, kes on kaotanud töö või sattunud muul põhjusel puudusse. Toimetulekupiiri tõstmisega 130 euroni tagame, et igal perel jääb peale eluasemega seotud arvete tasumist elamiseks kuni 130 eurot pere liikme kohta kuus. Kasvab ka töötu abiraha. Hästi sellega elada pole võimalik, aga läbi aastate ongi Eestis olnud põhimõtteks, et terve ja töövõimelise inimese parema toimetuleku aluseks on töö, mitte sotsiaalabi.

Eesti geograafiline asukoht kohustab meid investeerima oma kaitsevõimesse. Oleme kokku leppinud, et kulutame aastas 2% meie kogutoodangust selleks, et Eesti oleks kaitstud. Selle eesmärgi me ka täidame. Lisaks sellele kulutame raha liitlaste kohalolekule Eestis. 2016. aastal kulutame selleks ca 11 mln eurot – peamiselt Tapa linnaku arendamiseks ning väljaõppevõimaluste parandamiseks Kaitseväe keskpolügoonil.  Sisejulgeoleku tagamiseks ning piiriturvalisuse tõstmiseks jätkuvad 2016. aastal idapiiri väljaehitamise tööd 20 mln euro ulatuses. Liasks tugevdatakse kiirreageerimise võimekust ning jätkatakse politsei- ja päästevaldkondade varustuse uuendamist. Kaudselt on investeering julgeolekusse ka ETV venekeelne programm, mille tootmine ja edastamine maksavad järgmisel aastal 4,4 miljonit eurot.

Lisaks haldusreformile, kavandab valitsus järgmisel aastal teha reforme ka riigi tasemel. Demograafia vastu ei saa. Kui kogu riigis tööealiste inimeste arv kahaneb, siis peab vähenema ka riigilt palka saavate inimeste arv. Muidu on lõpuks kõik riigiametnikud. Tark riik palkab häid spetsialiste. Reformid annavad meile võimaluse üldise palgatõusuga kaasas käia. Palgaraha anname juurde ainult õpetajatele, sotsiaal- ja kultuuritöötajatele, politsei ja sisejulgeoleku töötajatele. Neile oleme arvestanud kokku ca 4% palgafondi kasvu. Tervishoiutöötajad saavad varem lubatud palgatõusu Haigekassa kaudu.

Teeme seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult. Riigieelarve on ka 2016. aastal struktuurses ülejäägis, riigi võlakoormus ei kasva ning riigi on rahandus saab olema heas korras ka 2016. aasta lõpul. Konservatiivne eelarvepoliitika on keerulistel aegadel Eesti tugevus, mitte nõrkus.