Eesti Päevaeht: Kuurortlinnad tahavad puhkajaid maksustada

19.06.2013Meediakajastus

Linnapeade ümarlaud tahab kehtestada muude linnade eeskujul kuurordimaksu. Näiteks Lätis Jürmalas on maks üks latt ehk 1,43 eurot.

Hotellipidajad on uue maksu kehtestamise vastu ja väidavad, et see peletaks turistid eemale.

„Riik võiks kuurortlinnadele erandkorras lubada kehtestada hotellikülalistele nn city tax’i, nagu teevad mitmed maailma suvitus- ja turismipiirkonnad,” ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. „Maksu suurus võiks olla üks euro ööpäevas, mis on piisavalt väike summa, et turisti ei peletaks, linnakassasse aga annaks kiirelt vahendeid, mida kasutada näiteks heakorratöödeks,” lisas ta.

Kuurordimaksu kogumise eesmärk poleks Kivimäe sõnul linnakassa täitmine, vaid see võimaldaks teha turismi arendamiseks hädavajalikke kiireloomulisi otsuseid. Näiteks võiks kogutud maksuraha kulutada hotellide vahetus läheduses ja kooskõlas hotellipidajate nõuannetega.

„Pariisis korjatakse palju suuremat maksu, kuid selle suurus peabki olema võrdväärne koha tähtsusega,” lisas Kivimägi.

Maksud lähevad mujale

Vene eliidi Peterburi-lähedase suvituslinnana taassündi üle elav Narva-Jõesuu seevastu sooviks maksustada hoogsalt kerkivate uhkete villade omanikke, kes pole linna elanikeks registreeritud ja kelle maksud laekuvad mujale. „Me võime olla uhked kuulsate Vene heliloojate ja humoristide üle, kes on Narva-Jõesuusse maja ehitanud,” ütles linnapea Raivo Murd. „Kuid me murrame pead, kuidas linn nendest inimestest ka kasu saaks: nende maksud laekuvad mujale, kuid tänavaid ja valgustust peame me nende jaoks ikka rajama. Riik peaks seadust muutma, nii et kuurortlinnad saaksid suurema vabaduse kohalike maksude kehtestamiseks.”

Haapsalu linnapea Urmas Sukles on ühtaegu spaahotelli omanik, mistõttu tema uute maksude kehtestamist ei poolda. Uue maksu kehtestamine võib Haapsalu meeri arvates hoopis turiste eemale peletada, kuid abi oleks Reformierakonna algatusel järjestikku kaotatavate maksuerinevuste taastamisest. „Valitsus tegi küll lühinägeliku otsuse, kui tõstis majutusasutuste käibemaksu,” rääkis Sukles. „Praeguses majandusolukorras oleks õige samm, kui hakataks maksusid kasutama regionaalpoliitika eesmärgil: kuurortlinnade hotellidele tuleks käibemaks praeguselt 9%-lt alandada 5%-le ja sama piirkonna restoranidele praeguselt 20%-lt samuti 5%-le.”

Restoranide käibemaksu alandamine võiks Suklese väitel isegi maksulaekumist suurendada, sest vähendaks varimajandust. „Eestlased on küll seaduskuulekad, kuid väikesed söögikohad ei suuda nii suure maksukoormusega kaasas käies ellu jääda,” nentis Sukles.

Kuurordimaksu mõte ajab meele mõruks ka teistel hotellipidajatel, kes vaatavad tänu Soomet tabanud majandusras-kustele tulevikku üpris hapu ilmega. „Mul tulevad kuuror-dimaksust kuuldes vaid halvad

mõtted, sest see on juba kolmas kord, kui sellise ideega esinetakse,” tunnistas Pärnu hotelli Strand omanik Egon Elstein. „Kui turistilt oleks võimalik see euro rohkem võtta, siis hotellipidajad teeksid seda. Kuid praegu ei müüda suuremat osa numbritubadest sugugi nn letihinnaga, vaid soodustustega läbi erinevate pakettide.”

Vähendab hotelli kasumit

Seetõttu ei tuleks kavandatav kuurordimaks turisti taskust, mida eeldas Kivimägi, vaid hoopis hotellipidaja kasumi arvelt, nagu väitis Elstein.

„Maksude alandamine turismipiirkonna majutusettevõtetele on hoopis teine jutt, mida tasub kaaluda,” avaldas Elstein. „Meie aastaringne täituvus on tänu sesoonsusele ainult 43% ja Soome turist loeb praegu hoolega igat eurot.” Narva-Jõesuu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare linnapead suhtlevad juba mitu aastat mitteametlikult omavahelise ümarlaua taga. Neile teeb muret, et puhkemajandusest laekuv tulu jõuab omavalitsuse kaukasse liiga suure kaarega ega aita linnade ees seisvaid põletavaid probleeme lahendada. Samuti kannustab kuurordimak-su ideed valitsusele tutvustamiseks läbi arutama lähimate kuurortide edukas maksukogumispraktika. Näiteks kasseerib Läti kuurort Jürmala sissesõitjalt ühe lati ehk 1,43 eurot. Jürmala külastajad on tähele pannud, et kui maks maksmata jätta, on politseinikud varmalt jaol ja teevad kümme korda suurema trahvi.

Mitme sissesõiduteega Pärnul oleks sissesõidumaksu palju keerulisem kehtestada kui ühe läbiva maanteega Jürmalal. Kuid Eesti seadused ei anna seda võimalust isegi Narva-Jõesuule, kus sissesõidumaksu kogumise saaks lihtsalt korraldada.

Koguda on võimalik kuut maksu

Kohalikud omavalitsused võtavad kohalike maksude seadusega lubatud kuuest kohalikust maksust ainult kolme: reklaami, tänavate sulgemise ja parkimise eest. Suur osa omavalitsusi ei ole kehtestanud ühtegi kohalikku maksu.

1 Reklaamimaksu maksavad füüsilised ja juriidilised isikud territooriumile ja ühissõidukitele paigaldatud kuulutuste ja reklaami eest.

2 Teede ja tänavate sulgemise maksu makstakse demonstratsioonide, rongkäikude ja muude ürituste korraldamise, samuti ehitus- või remonditööde puhul, kui tuleb üldkasutatav tee sulgeda.

3 Mootorsõidukimaksu maksavad registreeritud mootorsõidukeid omavad või kasutavad isikud. Sõiduki kasutaja maksab mootorsõidukimaksu, kui ta kasutab mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

4 Loomapidamismaksu

• maksavad loomaomanikud valla või linna territooriumil maksustatud loomade pidamise eest. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu.

5 Lõbustusmaksu maksavad valla või linna territooriumil tasuliste meelelahutusürituste korraldajad ja valla või linna territooriumil asuvate meelelahutusasutuste omanikud. Lõbustusmaks määratakse müüdud pääsmete järgi.

6 Parkimistasu avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks.

Kohalikud maksud, mis varem olid lubatud, kuid millest riik on loobunud •• Isikumaks •• Kohalik tulumaks •• Müügimaks •• Paadimaks Allikas: Riigi Teataja

Pärnus ööbib igal suvekuul kümneid tuhandeid turiste ja igaühelt ühe euro saamine annaks linnakassasse arvestatava summa.

Müügimaks juba kukkus läbi

Sven Sester

riigikogu rahanduskomisjoni esimees (IRL)

Mina pole maksuerinevuste ja maksutõusude pooldaja. Ma ei arva, et maksupoliitika võtetega tarbijalt ja ettevõtjalt suurema raha korjamine tooks kasu. Pigem olen seisukohal, et mida vähem erinevusi maksusüsteemis on, seda kergem on meil elada ja seda paremini väliskapital meist aru saab.

Vana Euroopa on maksuerinevusi nii täis, et nad ei saa ise ka enam aru, mis tingimustel ja mille eest makse kehtestatakse.

Kuurordimaksuga läheks samamoodi nagu iga maksutõusuga või uue maksuga: segadus ja läbikukkumine. Seda näitas Tallinna katse müügimaksu kehtestamisega lisatulu teenida.

Kohalik omavalitsus saab oma eelarvesse rohkem tulu siis, kui ta hoiab teed korras ja valgustab piisavalt tänavaid. Sellisesse heakorrastatud linna tahavad nii turistid kui ka investorid tagasi tulla.