Eesti Päevalehe lisa: Rahandusministrid on näinud 25 aasta jooksul tõuse ja langusi

28.08.2016Meediakajastus

Majanduses sõltub palju inimeste ja ettevõtete käitumisest ja välisturgudest. Oma roll on ka valitsusel ja riigi rahakotti hoidval rahandusministril. Nagu majandus on tsükliline, on ka rahandusministrid pidanud tegelema nii majanduse kaosest väljatoomisega kui ka igaval rahulikul ajal maksutulu kokku kogumise ja selle kulutamisega.

Eesti taasiseseisvumise aegu olid majanduses ja rahanduses rasked olud. Eestis kehtis Nõukogude Liidu rubla, kõigest valitses puudus ja inflatsioon oli kõrge. Majanduses valitses suur segadus. Nappis sularaha. Sularaha ja kontodel oleva rubla kurss erines. Eestis prooviti ära ka talongimajandus, kuna esmatarbekaupa kõigile ei jätkunud. Valitses tõeline kauboikapitalism.

Esimese rahandusministri Rein Milleri ajal toimus Eestis rahareform, mille käigus võeti kasutusele Eesti kroon ja see seoti Saksa margaga. Kui vahetult enne rahareformi ei olnud pankadel piisavalt sularaha, siis vahetult enne rahareformi ujutati pangad sularubladega üle – nende hoidmiseks kasutati pankades isegi prügikorve. Rahvas hakkas usaldama oma raha. Inflatsioon rauges kiires tempos.

Kui 1992. aastal oli inflatsioon 1053%, siis 2013. aastaks aeglustus hinnatõus 35,6 protsendile. Kuigi rahareform osutus edukaks, pidi valitsus maadlema terve müriaadi probleemidega.

1992-93 pidi riik võtma laenu kütuse, maagaasi, hädavajalike kaupade ja vilja ostmiseks. Viimasega on kahtlased lood. 10 miljoni dollariline viljalaen võeti viljas, mis aga kummalistel põhjustel müüdi ja jagati laiali laenusummast kordades odavamalt. Miks vilja müügist vähe raha saadi, ei osanud Miller aastaid hiljem kommenteerida.

Järgmiseks rahandusministriks sai Madis Üürike. Sel ajajärgul oli oluline majanduse stabiliseerimine ja suunaks valiti liberaalne majanduspoliitika. Päevakorral oli erastamine ja omandireform. Eesti võttis väliskaubanduses suuna ida asemel läände.

Panganduses püüti nõutava omakapitali suurendamise ja pankade arvu vähenemise kaudu saavutada suurem stabiilsus. Inflatsiooni pidurdamiseks peeti oluliseks valitsuse ranget rahapoliitikat. Tol ajal oli veel taagaks pankrotistunud riigiettevõtete kunstlik ülalpidamine. Krooni stabiilsus oli majanduse nurgakiviks ja selleks võeti eesmärk hoida riigieelarve tasakaalus.

1995. aastast hakkas majandus ülesmäge ronima

Üürikeselt võttis rahandusministri portfelli Heiki Kranich ja temalt omakorda Andres Lipstok.

Majandus saadi kasvama alles 1995. aastal. Tol ajal oli rahandusminister Mart Opmann.

1995. aastal algas Eesti hoogne ettevalmistus Euroopa Liiduga liitumiseks, mis elavdas majandust. Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Suurima majanduskasvu saavutas Eesti 1997. aastal, kui majandus kasvas 11,7%. Tol ajal valitses Eestis börsieufooria, mis nakatas positiivsusega ka majandust laiemalt. Peole järgnes börsikrahh, mis pühkis pangandusmaastikult mõnegi panga. Maad võttis pessimism.

Opmanni järel sai 1999. aastal rahandusministriks Siim Kallas, kellelt võttis portfelli üle Harri Õunapuu. Viimase võimul olles 2002. aastal viidi ellu pensionireform, millega loodi II pensionisammas.

Sajandi alguse optimism

Tähelepanuväärne on Eesti kiire majanduskasv. Aastatel 2000-2007 ei kasvanud majandus ühelgi aastal vähem kui 5%. 2006. aastal ületas majanduskasv taas 10% joone (10,5%). Nendel aastatel olid rahandusministrid Siim Kallas, Harri Õunapuu, Tõnis Palts, Taavi Veskimägi ja Aivar Sõerd. Siis sai rahandusministriks Ivari Padar.

Seda perioodi iseloomustas eestlaste seas valitsenud optimismipuhang. Levinud oli seisukoht, et elu saab minna ainult paremaks.

Et ka palgatõus oli korralik ja pangad käivitasid laenuralli, kasvas majandus hoogsalt. Inimesed võtsid eluasemelaene, valitses kinnisvarabuum ja sellega spekuleerimine.

Kriis ja maksutõusud

Maailmamajanduse olukorra halvenedes ning vaatamata ettevõtjate ja analüütikute hoiatustele elas valitsus omas positiivses maailmas. Seda aega iseloomustas peaminister Andrus Ansipi 7. veebruaril 2008 valitsuse pressikonverentsil öeldud lause: “Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada.”

Esialgu ei tormatud riigi kulusid koomale tõmbama ja hiljem tehti seda karmimalt. Riik peatas II pensionisambasse omapoolsed sissemaksed, mitmelt poolt kärbiti kulusid ja tõsteti makse. Kuigi Reformierakonna põhimõtteks oli, et maksudega ei mängita, kehtestati 1. juulist kõigest 5-päevase etteteatamisega ajutiselt eelarveaukude lappimiseks käibemaksumäära tõus 18 protsendilt 20 protsendile. See ajutisus kehtib Eestis 20% käibemaksumäära näol Eestis tänini. Riigi kulude kärpimisega jännis olnud rahandusministri Padari asemel sai eelarvetasakaalu eest võitlevaks rahandusministriks Jürgen Ligi. Tema läbivaks jooneks valitsuses oli igasuguste kulude suurendamise juures küsimus, mis on kulude katteallikas.

Lisaks valitsuse poolt väiksematele kulutustele ning maksumaksjatele ja ettevõtete kulude tõstmisele olid ka siia uljalt välismaalt emapankadest laenu võtnud pangad tõmmanud järsult pidurit laenude andmisele. See omakorda kahjustas majandust. Ka välisturgude olukord oli halvenenud, oma osa oli selles üleilmsel finantskriisil. 2008. aastal oli majanduslanguseks 5%, 2009. aastal juba 14,2%.

Aeglase majanduskasvu aeg

2010. aastaks sai kriis majanduskasvu poolest läbi. Kriisijärgset kiireimat majanduskasvu koges Eesti 2011. aastal (7,6%). 2011. aastal tuli Eestis käibele euro. Lisaks ühisrahale tekkis varsti vajadus hakata päästma raskustesse sattunud riike. Rahandusminister pidi kõvasti aega kulutama Kreeka ja teiste hädiste euroala liikmesriikide päästmisega tegelemisele.

Ka 2012. aasta 5% majanduskasv oli veel päris korralik, kuid järgnenud kolmel aastal ei saavutanud majanduskasv isegi 3% tempot. Saabus aeglase majanduskasvu aeg. Ligi käest läks rahandusministri tool Maris Laurile, kes sai sellel kohal olla alla poole aasta. Mullu aprillist sai rahandusministriks Sven Sester.

Eesti rahandusministrid

Rein Miller
07.05.1990-30.01.1992
Rein Miller
30.01.1992-21.10.1992
Madis Üürike
21.10.1992-07.01.1994
Heiki Kranich
11.01.1994-21.06.1994
Andres Lipstok
27.06.1994-08.11.1994
Andres Lipstok
08.11.1994-17.04.1995
Mart Opmann
17.04.1995-06.11.1995
Mart Opmann
6.11.1995-17.03.1997
Mart Opmann
17.03.1997-25.03.1999
Siim Kallas
25.03.1999-28.01.2002
Harri Õunapuu
28.01.2002-10.04.2003
Tõnis Palts
10.04.2003-06.10.2003
Taavi Veskimägi
06.10.2003-13.04.2005
Aivar Sõerd
13.04.2005-05.04.2007
Ivari Padar
05.04.2007-21.05.2009
Jürgen Ligi
04.06.2009-06.04.2011
Jürgen Ligi
06.04.2011-26.03.2014
Jürgen Ligi
26.03.2014-03.11.2014
Maris Lauri
03.11.2014-09.04.2015
Sven Sester
09.04/2015

Allikas: Vabariigi valitsus