Eesti Päevaleht: Analüüs: suhkrumaksu eelnõu pole seadustega kooskõlas (Laura Mallene)

01.05.2017Meediakajastus

Suhkrumaks sai juristidelt hävitava hinnangu: see pole kooskõlas ei põhiseaduse ega Euroopa Liidu õigusega.

Toiduainetööstuse liit palus Soraineni advokaadibürool analüüsida rahandusministeeriumi esitatud seaduseelnõu magustatud jookide maksustamiseks ning planeeritava maksu kooskõla Euroopa Liidu õiguse ja põhiseadusega.

Soraineni hinnang on karm: kavandatav magustatud jookide maks on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti põhiseadusega. Samuti on seaduseelnõu koostades jäetud tähelepanuta hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuded.

Hävitav hinnang annab karastusjookide tootjatele aluse maksu vastu võitlusse minna. Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles, et liit kaalub kohtuteed Jüri Ratase valitsuse vastu. „Soraineni analüüs toob välja riived tootjate suunal. Riivatakse ettevõtlusvabadust, õigust võrdsele kohtlemisele ja omandipõhist õigust. Seega on tegu äärmiselt ebaproportsionaalse põhiõiguste rikkumisega,” sõnas Normak. „See ei ole meie jaoks naljaasi. Me kasutame ära kõik võimalused, mis meil on.”

Ka eelarvenõukogu on vihjanud võimalusele, et seadusemuudatused – võimalik, et ka nn suhkrumaks – vaidlustatakse kohtus. „Valitsussektori struktuurse puudujäägi soovitud tasemel hoidmine eeldab maksutulude kiiret kasvu. Eelarvenõukogu hinnangul on maksutulude prognoos liiga optimistlik, sest kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus, mh riigikohtus vaidlustatud seadusemuudatused, kasvatavad võimalikke maksutulude prognoosivigu,” teatas eelarvenõukogu neljapäeval.

Maksustama peab võrdselt

Analüüsis leitakse, et kavandatav maks oleks keelatud riigiabi toodetele, mis maksu alla ei lähe. Sorainen märkis analüüsis, et maksusüsteemi olemuslikke eesmärke arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmele tootegrupile, mis maksustatavate karastusjookidega konkureerivad. „Kuivõrd maksu peamise eesmärgina on esile toodud suhkrutarbimise vähendamine ja selle kaudu rahva tervise kaitsmine, tuleks võrdselt maksustada kõiki tootegruppe, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad,” leitakse analüüsis.

Analüüsis tuuakse esile, et kuna maksustatavaid karastusjooke toodavad suuremalt jaolt välisriikide, sh EL-i liikmesriikide tootjad, aga maksu alt välja jäävaid magustatud jooke toodetakse peamiselt Eestis, on tegemist diskrimineeriva maksustamisega. See ei ole kooskõlas EL-i õigusega.

Maksu kehtestamine tooks ka kaasa keelatud riigiabi andmise jaemüüjatele, kes toodavad magustatud jooke jaemüügikohas kohapeal tarbimiseks. Maksu eesmärgi saavutamise seisukohast ei ole põhjendatud eristada magustatud jooke nende tootmise koha järgi. Liiatigi aitab Soraineni analüüsi andmetel suhkrumaks saavutada soovitud eesmärke ainult vähesel määral, samal ajal kui karastusjookide tootjate õigusi riivatakse oluliselt.

Rahandusminister Sven Sester sõnas Soraineni analüüsi kommentaariks, et eelnõu ja maksukontseptsiooni alus on mitmeaastane töö sotsiaalministeeriumis ja nii TAI kui ka WHO terviseuuringud, mis tõid just magustatud jookide maksu esile kui sobiva meetme rasvumisega võitlemiseks.

„Kõik osapooled on olnud eelnõu tegemisse kaasatud ja nendega on toimunud mitmeid kohtumisi alates mullu novembrist, kui pärast koalitsioonilepet tehti magustatud jookide maksu kehtestamise otsus. Eelnõu ettevalmistamise ajal kohtuti kaubandus-tööstuskoja, toiduainetööstuse liidu, kaupmeeste liidu ja karastusjookide tootjate liidu esindajatega, et leida tasakaalustatud lahendus, ja mitmeid nende ettepanekuid on eelnõu koostamisel arvestatud,” kinnitas rahandusminister.

Sven Sester rõhutas, et maksustatakse üksnes jooke, milles on suhkrut üle viie grammi, ja eelnõu järgi kehtestatakse kõrgemale maksumäärale ülemineku aeg – alguses kehtib see magusamatele jookidele, järk-järgult tuuakse piirmäär allapoole.

„Sellise maksu kehtestamine on kooskõlas nii põhiseaduse kui ka EL-i õigusega. Magustatud jookide või erinevate magustatud toodete maks kehtib paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks Lätis, Soomes, Belgias, Prantsusmaal, Ungaris. Samuti kehtib maks kokku kümnes OECD riigis. 2018. aastast on otsustatud maks kehtestada Suurbritannias ja Iirimaal,” ütles Sester.

Sester: eelnõu jõuab riigikokku lähiajal

Sven Sesteri sõnul ei tehtud eelnõule väljatöötamiskavatsust, sest tegu oli koalitsioonileppest tuleneva valitsuse tegevusprogrammi osaga, eelnõu on arutatud kõigi osapooltega.

„Soovime parlamentaarse debati ja otsustamise teha selle aasta esimeses pooles, et järgmise aasta alguses seadus jõustada. Kindlasti analüüsime saabunud tagasisidet põhjalikult ja kohtume vajaduse korral veel osapooltega,” kinnitas Sester. „Riigiabi küsimuses on valitsus otsustanud taotleda maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite jms tootmiseks. Ka riigiabi küsimust analüüsib rahandusministeerium vajaduse korral veel.”