Eesti Päevaleht: Arstid lubavad vajaduse korral kuude kaupa streikida (Tuuli Jõesaar)

12.04.2017Meediakajastus

Peaminister Jüri Ratas kinnitab, et valitsus leiab lähiajal tervishoidu lisaraha, kuid kust see tuleb, pole veel selge.

Tervishoiutöötajad teatasid eile, et kui valitsus tervishoidu lisaraha ei leia, siis alustavad nad 15. mail streiki. Viis aastat tagasi, 2012. aastal streikisid arstid ja õed ligi neli nädalat ja saavutasid soovitu. Toona võideldi tervishoiutöötajate palgatõusu pärast. Nüüd on valitsus ja meditsiinitöötajad uuesti jõudnud vastasseisu, kuid seekord on palkade asemel küsimus kogu tervishoiu rahastamise pikemas perspektiivis ja aastas vähemalt 100 miljoni lisaeuro leidmises.

Kuna valitsus eilseks lubatud rahastusotsust ei langetanud, teatasid meedikud streigiotsusest ja seekord on nad valmis vastu pidama nii kaua kui vaja, lausa kuid. „Me oleme arvestanud oma streigifondide võimalusi ja usun, et saame streigi võimaliku kestuse puhul rääkida kuudest, mitte nädalatest,” ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Tulemusteta allaandmiseks ei näe ta võimalust. „Haiglates töötavad kolleegid on väga hädas, sest nad tahavad oma tööd teha ja patsiente aidata, aga ei saa, sest seda ei rahastata,” ütles Rehemaa ja lisas, et meedikud ei ole valmis leppima lihtsalt ühekordse rahasüstiga, vaid ei taasta töörahu enne, kui meditsiini rahastamises on lõpuks langetatud pikema perspektiivi otsus.

Streik on olnud meditsiinitöötajatel mõjus abivahend. Tasub meenutada, et 2012. aastal jäi riigi neljas suuremas haiglas kolme nädalaga ära üle 30 000 ambulatoorse visiidi ja üle 500 operatsiooni. Rehemaa kinnitas, et ka seekord on nad valmis streikima seni, kuni jõutakse rahuldava tulemuseni, aga milline see on, on praegu raske öelda. „Vaatame, missugused otsused valitsusest tulevad,” rõhutas Rehemaa.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ei öelnud eile arstide streigihoiatuse kohta ühtegi halba sõna, pigem vastupidi. „Tervishoid on olnud pikalt alarahastatud ja lahendusi on juba liiga kaua edasi lükatud. Nii pole tervishoiule lisaraha küsimine üks järjekordne taotlus teiste kõrval, vaid süsteemne probleem, mille lahendamine on möödapääsmatu,” ütles Ossinovski, kes on isegi valitsuses tervishoidu lisaraha nõudnud. See nõudmine pole siiani toetust saanud.

Ministeeriumi plaan

Sotsiaalministeerium pani ette, et kuna Eestis on 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle pealt seega sotsiaalmaksu ei maksta, võiks riik nende eest haigekassa eelarvesse ise maksta. Kui riik maksaks haigekassale iga inimese pealt 12% keskmisest vanaduspensionist, siis saaks sellest kokku 130 miljonit eurot, mis kataks praeguse raviraha puudujäägi. Pensionäride arvutuskäiku sissetoomine ei muuda muidugi asja sisu: rahandusministeeriumile langeks kohustus niigi kärisevast riigieelarvest kokku kraapida lisanduvad 130 miljonit eurot ja need haigekassa eelarvesse anda.

Rahandusminister Sven Sester seda plaani ei toetanud, kuid ei käinud välja ühtegi konkreetset lahendust ega öelnud ka kindlalt, et lisaraha leidmine ei ole võimalik. Täna jätkub eelarve arutamine valitsuskabinetis.

„Vaatame selles protsessis läbi kõik taotlused,” teatas Sester Eesti Päevalehele saadetud põgusas kirjalikus kommentaaris meedikute streigiotsuse kohta. Pikemaks selgituseks ministril eile aega ei olnud, kuid ta rõhutas, et oodatud otsus ei seisa üksnes tema taga. „Rahastamise otsused teeb valitsus ühiselt,” teatas ta.

Peaminister Jüri Ratas oli Ossinovskiga ühel meelel selles, et tervishoid peab lisaraha saama, kuid nentis, et otsust on vaja veel oodata. „Valitsus pingutab, et leida lisavahendeid, ja olen veendunud, et me need ka leiame,” ütles Ratas. Ta nentis, et otsusega läheb veel aega, kuid rõhutas, et tervishoiu rahastamise küsimust kõrvale ei jäeta. „Valitsuse prioriteet on see, et arstiabi peab olema paremini kättesaadav. Tervishoiu rahastamine oli meil laual, kui arutasime nädala alguses riigieelarve strateegiat. Seda on varasematel aastatel arutatud terve kuu või rohkemgi,” ütles ta.

Vastust küsimusele, kui pikka meedikute streiki Eesti riik ja praegune valitsus taluda suudaks, peaminister otsesõnu ei vastanud. „See on tervishoiutöötajate otsustada, millise otsusega nad rahule jäävad,” ütles Ratas.

Faktid

Haigekassa tänavune eelarve on 1,1 miljardit eurot, mis on 10% rohkem kui eelmisel aastal.

Eelarve suurenemine ei suuda katta ravivajaduse kasvu ja ravijärjekordi. Juurde oleks vaja vähemalt 100 miljonit eurot ehk umbes 10% eelarvest.

Suurim osa haigekassa tuludest tuleb tööandjate makstavast sotsiaalmaksust. Riik maksab sotsiaalmaksu töötute ja lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste eest. Lapsi ja eakaid ravitakse praegu töötavate inimeste sotsiaalmaksust laekunud summa eest.

Möödunud aasta lõpuks jäi haigekassa miinusesse umbes 20 miljoni euroga, mis võeti haigekassa reservist.

Allikas: haigekassa