Eesti Päevaleht: ARTIN HELME:kes tahab, pakib asjad ja sõidab Kanadasse. Neid on vähem kui Soomest tagasi pöördujaid (Joosep Tiks)

17.03.2019Meediakajastus

Koalitsioonikaaslased nõuavad EKRE-lt, et nende retoorika läheks pehmemaks. EKRE aseesimehe Helme sõnutsi saab see nii olema.

Valitsust valmistavad erakonnad on eesmärgiks võtnud 1. aprilliks koalitsioonileppega valmis saada. Praeguseks on ühele poole jõutud teemadega, milles Isamaal, EKRE-l ega Keskerakonnal pole tohutuid erimeelsusi, ent lõhestavamad teemad on alles ees. Läbirääkimiste taustal on küsimus: kas EKRE jääb valitsuses samasuguseks erakonnaks, nagu see oli mõne kuu eest, või rahvuskonservatiivid muutuvad? Ja kui see juhtub, siis kui palju tuleb kompromissides oma põhimõtetest loobuda?

■ Varro Vooglaid kritiseeris EKRE-t, et loobuti programmilisest lubadusest lõpetada mittemeditsiiniliste abortide riiklik rahastamine. Mis seal läbirääkimistel juhtus, kas EKRE seisukoht hääletati maha?
Mingit hääletamist ei olnud. Alati saab vaadata, kas klaas on pooltäis või pooltühi, aga minu meelest on eesmärk omaette, et me saime esimest korda Eesti taasiseseisvuse ajaloos valitsusleppesse sisse seisukoha, et abortide arvu tuleb vähendada. See on tohutu võit. Kuni tänase päevani on see sisuliselt olnud teema, millest viisakas seltskonnas ei räägita. Oli küll tuline vaidlus. See oli meie punkt, mille koalitsioonileppesse saamine oli väga tõsine vaidlus.
Suhtuda sellesse saavutusse kui millessegi lahjasse, kuna riikliku rahastuse lause sealt kõrvale jätsime, on liiga kitsas lähenemine. Eesmärk on vähendada Eestis aborte. Me ei ole kunagi öelnud, et hakkame keelustama. Räägime meetmetest vähendamiseks. Üks oleks ka riikliku rahastuse lõpetamine, mida peame ka õigeks ja vajalikuks, aga millele ei olnud võimalik saada toetust. Aga see, et leiame lisaraha ja paneme nõustamise käima. See on tohutu saavutus.
■ Tulevikus võib veel tulla Vooglaiu moodi kriitikat, et EKRE on nüüd purki pandud. Põhimõtetest taganenud jne. Kuidas selgitada neid mööndusi, mida läbirääkimistel tehakse?
See on suures osas spinn. Kui vaatame, kuidas on möödunud nädalate jooksul dünaamika käinud. Esimestel päevadel oli jutt selline: nüüd on kõik pekkis, EKRE tuleb ja dikteerib kõigile. See spinn oli mõeldud Keskerakonna ja Isamaa liikmetele, et nad murduksid. See ei töötanud. Ma ei tea, kui palju avalikkus seda näeb või aru saab, aga vähemalt erakonnad, kellega koos laua taga istume, näevad väga selgelt, et oleme väga põhimõttekindlad, aga täiesti normaalsed inimesed, kellega on võimalik normaalselt kokku leppida.
Nädala keskel toimus plaadivahetus. Selle spinniplaadisõnum on suunatud meie toetajaile, et näete, nad soinistuvad. Ei ole valitsusse saanud, kui juba kõikides küsimustes lahjendavad ennast. See ei vasta tõele. Kui keegi kujutas ette, et saame minna 19 kohaga parlamendis valitsusse, pannes lihtsalt kõik oma valimislubadused ja programmi koalitsioonilepingusse sisse, siis ta kujutas valesti ette. Arvan, et neid inimesi väga palju ei ole, kes niimoodi mõtlevad.
■ Mis Jüri Ratas selle all mõtles, et EKRE peab oma väärtushinnanguid muutma, et koalitsioonis olla?
Seda tuleb Rataselt küsida. Aga selge on see, et Jüri Ratase sõnum on, et meie retoorika opositsioonis oli väga terav ja sellise retoorikaga valitsuses olles jätkata on keeruline.
■ Kas on tõsi, et EKRE retoorika muutub?
Loomulikult on see tõsi. Kui vaatame Keskerakonda, mis opositsioonis oli ühtmoodi tooni ja retoorikaga ja valitsuses teistsugusega. Või võtame Reformierakonna. Milline oli nende retoorika, kui nad valitsuses olid, ja milline on opositsioonis? Või sotsid, kus opositsiooniparteina kutsub erakonna juht Ossinovski inimesi barrikaadidele? Täiesti selge, et olukorras, kus teostatakse võimu, on sinu võimalus oma agendat kehtestada hoopis teistsugune kui opositsioonis olles. Mis tähendab seda, et sa valid ka teistsuguse taktika.
■ Kas valijaid saab muutunud retoorikaga edasi püüda? Võiks ju oodata veel neli aastat ja selle asemel, et 19 kohaga koalitsioonis olla, minna hoopis 30 kohaga?
Siin on lihtne loogika. Iga erakond peab alati ära kasutama võimalust oma programmi valitsuses ellu viia. Mul on alati olnud hea meel, kui meie poliitilised oponendid loovad endale meie kohta müüte, et valijaid hirmutada, ja siis hakkavad neid müüte ise uskuma.
Nad võitlevad põhimõtteliselt fantoomidega. Väga tore, las võitlevad. See jutt, mis meie kohta on räägitud, et oleme selline opositsioonipartei, mis tahab lihtsalt lärmata ja ei ole kunagi kellegagi midagi võimeline kokku leppima ja kes kunagi midagi teha ei taha, vaid tahab lihtsalt opositsioonis mõnusasti riigikogus ära elada – see on ju meie kallite konkurentide levitatav mõnus müüt, mida nad, lollakad, on ise uskuma jäänud. Tegelikult me tahame loomulikult enda poliitilist agendat ellu viia.
■ Kas see EKRE valijat ei heiduta, kui retoorika muutub ja erakond ise muutub n-ö
establishment’iks?
Mul on viimase nädala aja jooksul olnud väga palju erakonnasisest, aga ka valijate poolset tagasisidet. Ainsamatki sõnumit ei ole, mis ütleb, et ärge minge valitsusse. Kõik ütlevad, et peate. Väga palju on selliseid, kes ütlevad, et ärge pilli lõhki puhuge.
■ Mida see tähendab, et ärge pilli lõhki puhuge?
Ärge nüüd nii kanged olge, et üheski küsimuses pole valmis kompromissi otsima.
■ Varro Vooglaid ju ütles, et pigem minge opositsiooni, kui et hakkate põhimõtetest taganema?
Nagu me korduvalt oleme öelnud: Varro on Varro, SATPK [sihtasutus Traditsiooni ja Perekonna Kaitseks] on SATPK. Nendel on väga selge oma agenda, mis suures osas kattub meie maailmavaate ja agendaga. Nende tugi on meid kampaania ajal väga palju aidanud. Aga kui me kutsusime Varro Vooglaidu meie erakonna nimekirjas kandideerima, siis ta ütles ausalt, et ei saa tulla selle pärast, et ei saaks teha kompromisse. Absoluutselt austan seda.
■ Kuidas see koalitsioon üldse sündis? Kes kellele helistas?
Helistati korduvalt enne valimisi. Niipea kui oli selge, et lahkuva koalitsiooni valimistulemus ei luba sel jätkata, niipea oli ka selge, et hakatakse otsima teisi avanguid.
■ Millal?
Valimisteööl.
■ Juba siis?
Kuna Reformierakond oli meid selgelt välistanud, siis jäi järele kolm kombinatsiooni: Kesk- ja Reformierakond; Reformierakond koos Isamaa ja sotsidega ning kolmandaks see, mida praegu läbi räägitakse. Reformierakond mängis kohutavalt rumalasti oma kaarte. Päriselt, noh. Tuldi kokku ja tehti suure Peetri ja väikse Peetri juttu. Kõigepealt teeme meie valimislubadused ära ja siis kui raha ja aega üle jääb, siis hakkame teie lubadusi täitma. Kuna Reformierakond on seda korduvalt teinud, et kõigepealt täidab teiste häältega oma lubadused ja siis vahetab koalitsiooni, siis kõigile oli selge, et sellise skeemiga minnakse peksa saama.
■ Ja siis tuli Jüri Rataselt Mart Helmele SMS: „Magad?”
Ka Isamaa kompis seda. Esitas meile hästi lihtsa küsimuse: kas te üldse tahate valitsusse?
■ Kes küsis?
Ütleme niimoodi, et inimesed, kellele on mõtet seda vastata. Juhtkond.
■ Millal see oli? Valimisööl?
Jah. Priit Sibul ja Sven Sester käisid meil lausa külas. Aga noh, rääkisid ka esimehed omavahel, et kas me üldse oleme huvitatud. Palju uusi inimesi, kes varem pole parlamendis olnud. Võib-olla tahame veel harjutada? Arutasime erakonnas ja leidsime, et kui on võimalik, siis tuleb vähemalt proovida. Nii Isamaa ja Keskerakonna kui ka meie puhul tuleb rõhutada, et me ei tahtnud anda Reformierakonnale mingit ettekäänet kedagi pigistada. Senikaua kuni nendega läbirääkimised polnud lõpetatud, meie mingisuguseid paralleelseid läbirääkimisi ei pidanud.
■ Kui Reformierakonnal oli juba esimene kord plaanis Isamaa ja sotsidega kolmikliit teha, siis kas Isamaa läks sinna teadmisega, et põhimõtteline nõusolek on EKRE-lt ja Keskerakonnalt koalitsiooni moodustamiseks olemas? Nii solvunud nad vist ei olnud?
Ei, nad ei olnud solvunud. Küsimus oli selles, kas neil on varuvariant. Neid huvitas valitsuses edasi olemine. Reformierakonnaga läbi rääkides pidi olema võimalus saada oma teise pensionisamba asi sisse, muidu lähevad ära laua tagant. See ei tähendaks neile automaatselt opositsiooni kukkumist, vaid mõne teise laua taha minemist. Kas me põhimõtteliselt ka olime valmis sinna laua taha minema? See signaal oli neil olemas, jah. Aga vastus, mis Reformierakonnalt tuli – et unustame ära teise samba. Noh. Meie ütlesime, et räägime sellest.
■ Kuidas Reformierakonna ja sotside valijate paanikat rahustada?
Mis see meie asi on hüsteerikuid rahustada? Elavad oma hüsteeria üle. Kes tahab, pakib asjad ja sõidab Kanadasse. Siin mingisugune kampaania juba kuskil käis. Selle valitsusega saab olema neid, kes Kanadasse lähevad, oluliselt vähem kui neid, kes Soomest tagasi tulevad.
■ Kui vaba võib inimese käitumine ühiskonnas olla? Kas peaks lubama kõike või peaksime mingeid piiranguid tegema?
Ühiskondlike piirangute tegemine on väga ohtlik. Mina olen sõnavabaduse absolutist. Minu meelest ei ole asju, mida ei tohiks ja ei peaks saama rääkida.
■ Sama põhimõttega võib ju homoparaadi ka teha?
Loomulikult! Kes on takistanud meelsusavaldust tänaval? Kui käisime tõrvikurongkäiku tegemas, siis olid seal mingid ullikesed, kes tegid vastudemonstratsiooni. Kuidas saaksin öelda, et ärge tehke seda või ärge olge? Nii nagu meil on vabadus käia tõrvikuga mööda linna ringi, nii on neil vabadus teha mingisugust transsoolist diskot kuskil. Laske käia.
■ Kas koalitsiooniläbirääkimistelt enam tagasiteed ei ole?
Mida rohkem on asju kokku lepitud, seda raskem on laua tagant tõusta ja öelda, et lähme. Aga ära minna on alati ka võimalik.
■ Kas praegu on selline olukord?
Praegu kindlasti ei ole. Mitte kellelgi ei ole. Rasked teemad oleme edasi lükanud. Aga tahe on ka nendes leida kokkuleppekoht. Üks asi on selge: kui on mingid teemad, kus üldse kokku leppida ei saa, siis selle küsimuse külmutame. See on alati see nii-öelda
get out of jail kaart.
■ Kui kaua koalitsioon vastu peab?
Keegi kristallkuuli ei oma, et teaks. Vaidleme praegu nii põhjalikult, et pärast ei oleks halbu üllatusi, mida me koalitsioonileppe kokkupanemise ajal ei osanud oodata.
■ Eelmises valitsuses tuli Isamaalt päris palju selliseid asju. Sotsidega olid pidevalt raksus.
Jah, aga selle põhjus oli Isamaa juhtkonna vahetumine. See, mille leppis kokku Margus Tsahkna, ei olnud enam vastuvõetav erakonna uuele juhtkonnale.
“„Seni kuni Reformierakonnaga läbirääkimised polnud lõpetatud, paralleelseid läbirääkimisi polnud.”
“„Oleme normaalsed inimesed, kellega on võimalik normaalselt kokku leppida.”
“„Tuldi kokku ja tehti suure Peetri ja väikse Peetri juttu.”
„See on ju meie kallite konkurentide levitatav mõnus müüt, mida nad, lollakad, on ise uskuma jäänud.”
„Mis see meie asi on hüsteerikuid rahustada?”
„Esimestel päevadel oli jutt selline: nüüd on kõik pekkis, EKRE tuleb ja dikteerib kõigile.”

Mida on EKREIKE läbirääkimistel juba kokku lepitud?
■ Eesti peab edaspidigi kuuluma Euroopa Liitu ja NATO-sse.
■ Eesti peab jätkuvalt investeerima riigikaitsesse 2% SKP-st.
■ Eesti peab tugevdama julgeolekupoliitilist koostööd Poola ja Balti riikidega.
■ Ajateenistusse peab suunama rohkem noori inimesi.
■ Eesti taunib endiselt rahvustevahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ja ühiskonda lõhestavat retoorikat.
■ Maapiirkondades peavad olema kättesaadavad töökohad, meditsiiniteenused ja õppevõimalused. Elu tuleb maale tagasi meelitada.
■ Välismaalastele maa müümist reguleeritakse.
■ Senisest rohkem toetatakse Team Estoniat.
■ Kultuurivaldkonnas on senisest olulisem jõuda Eesti asjadega välismaale.
■ Õpilasmalevates lõpetatakse noorte palkadest sotsiaalmaksu arvestamine.
■ Noori kasvatatakse rahvuslikus vaimus Eesti patriootideks.
■ Eesti jalgpalli mudel muudetakse sarnasemaks Islandi omada.
■ Hakatakse pakkuma sõltuvusravi retsidiivsetele vägivallatsejatele.
■ Pereplaneerimismeetmete täiendamine, et vähendada abortide arvu ja kaitsta terveid rasedaid. Aborti siiski rahastatakse edaspidigi riigikassast.
■ Kasvatada teadusrahastust 1%-ni SKP-st.
■ Eestikeelset kõrgharidust saab edaspidigi tasuta, uuendusena soovitakse pakkuda riigi tagatisega õppelaenu, kui tudeng töötab pärast lõpetamist viis aastat Eestis.
■ Toetatakse noori peresid, et nad saaksid riigi tagatisega kodu soetada.
■ KOV-de kohalikud korraüksused saavad lisavolitusi korra loomiseks ja hoidmiseks.
■ Seistakse vastu ebaseaduslikule sisserändele.
■ Politsei ja piirivalve alla soovitakse luua eraldi juhtimise ja eelarvega lisastruktuur, mis tagaks tugevdatud piirivalve ning kiirreageerimise kriisiolukordades. Sellist koolitust plaanitakse hakata andma sisekaitseakadeemias. Delfi „Mida rohkem on asju kokku lepitud, seda raskem on laua tagant tõusta ja öelda, et läheme.”