Eesti Päevaleht: Danske Banki kaudu liikusid astronoomilised summad vene raha (Romet Kreek)

04.09.2018Meediakajastus

Rahapesu tippaastal keerutati kontodelt läbi 30 miljardit ehk päevas 82 miljonit dollarit. See võib olla Euroopa suurim rahapesujuhtum.

Rahapesu tippaastal keerutati kontodelt läbi 30 miljardit ehk päevas 82 miljonit dollarit.

Esmaspäeval lahvatas Danske Banki Eesti filiaali rahapesuskandaali uus vaatus. Financial Timesi ajakirjanikel õnnestus näha rahapesu uurimise lõppdokumendi algversiooni, mille Danske Bank oli tellinud sõltumatult konsultatsioonifirmalt Promontory Financial. Dokumendi kohaselt võis panga Eesti filiaali kaudu liikuda palju suuremaid summasid Venemaa ja teiste idariikide raha kui varem hinnanguliselt rahapesukahtlusega liikunud raha.

Nimelt olevat ainuüksi 2013. aastal, mis oli Danske Banki Eesti filiaali rahapesu tippaasta, mitteresidentide kontodelt läbi käinud 30 miljardit dollarit ehk üle 82 miljoni dollari päevas (vastavalt ligi 26 miljardit eurot aastas ja 71 miljonit eurot päevas). Neist summadest osa oli puhas raha ja osa räpasuse kahtlusega. Tollel aastal tegid mitteresidendid 80 000 tehingut. Vilgas rahapesu ei käinud pangas aga ainult ühel aastal, vaid 2007–2015. Võrdluseks: Danske Banki Eesti filiaali bilansimaht oli 2013. aasta lõpus alla kahe miljardi euro.

Seetõttu võib Danske Banki Eesti filiaalis toimunu olla üks Euroopa panganduse ajaloo suurim rahapesujuhtum.

Financial Timesi ajakirjanikud märkisid, et mitteresidentide raha sellises suurusjärgus liigutamine väikese pangafiliaali kaudu pidanuks tähelepanu äratama. Seega tekibki küsimus, kes juhtidest, millal ja kui palju teadis. See käib nii Danske Banki peakontori kui ka Eesti filiaali juhtide kohta.

„Mitteresidentide portfelli tehingute tipp oli 2013. aastal, kui tehingute arv ulatus 80 000-ni ja maht 30 miljardi dollarini,” nägi FT sõltumatu uurimise tulemustest.

„Sellised summad käisid läbi väikese filiaali, ilma et oleks tekkinud küsimusi,” imestas üks uurimisele lähedane allikas.

Rahapesuhoiatused

Taani ärilehe Berlingske ajakirjanik nägi samuti raportit, kust selgus, et pärast 2013. aastat hakkasid mitteresidentide tehingud kahanema. Aktiivsus kukkus, kui pank hakkas järgima Eesti finantsinspektsiooni nõudmisi ja Deutsche Bank lõpetas Danske Bankile USA dollarites arvelduste teenuse pakkumise kahtlaste maksete tõttu. Raporti eelversioonist selgub, et kahtlaseid makseid hakkas vähem toimuma tänu välistele mõjuritele nagu Eesti finantsinspektsioon ja Deutsche Bank, mitte Danske Banki tegevuse pärast, kuigi pank sai 2013. ja 2014. aastal karmi rahapesuhoiatuse.

Kõik tehingud pole kahtlased. See aga oli panga uurida ja regulaatorite kontrollida, et panka ei kasutataks rahapesuks ning et kahtlase raha avastamise meetmed oleksid tugevad.

Thomas Borgen, kes oli panga juhatuse esimees viimased viis aastat, vastutas panga rahvusvahelise tegevuse, sealhulgas Eesti eest vahemikul 2009–2012. Kas ta teadis Danske Banki Eesti filiaali kaudu liikunud astronoomilistest rahavoogudest ja mida ta tegi, et neid uurida?

„Võtame asja väga tõsiselt, mistõttu algatasime põhjaliku uurimise,” ütles Danske Banki nõukogu juht Ole Andersen. „Oleme pühendunud uurimisele kuni täieliku pildi saamiseni ja usume, et see on kõigi huvides, et järeldused tehakse kontrollitud faktide alusel, mitte kontekstist väljarebitud osade kaupa.”

Ta kinnitas, et mitteresidentide portfelliga seotud teema on laiem kui varem arvatud.

Mida teeb Taani valitsus?

Taani valitsuses on Danske Banki uurimise tõttu kibe aeg, sest tuleb kehtestada uued karmimad rahapesuvastased reeglid, mis välistaksid millegi samasuguse kordumise.

Taani majandusminister Rasmus Jarlov ütles Berlingskele, et loodetavasti leiavad nad kiiresti eri parteidega üksmeele karmima rahapesu tõkestamise seaduse tegemiseks. Ta ei soovinud kommenteerida Financial Timesis ilmunud informatsiooni, mis näitab, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud kahtlased tehingud võivad olla varem eeldatust suuremad.

Bloomberg kirjutas, et tõenäoliselt ähvardab panka isegi üle miljardi eurone trahv. Peale selle olevat Danske Banki Eesti rahapesujuhtumis võimalikud karistused on üha tõenäolisemad.

Pankade hiigeltrahvid

Ühe suurima rahapesuskandaali eest sai Suurbritannias baseeruv pank HSBC trahvi 1,9 miljardit dollarit, sest pesi vähemalt 880 miljonit dollarit narkoraha ja rikkus veel 660 miljoni dollari ulatuses rahvusvahelisi sanktsioone.

Deutsche Bank aitas väärtpaberitehingute kaudu Venemaalt välja kantida ja pesta 10 miljardit dollarit, see tõi kaasa USA ja Suurbritannia võimude 630 miljoni dollarilise trahvi.

Danske Bankis käib peale veidi lekkinud uurimise ka kaks siseuurimist, millest üks keskendub kahtlaste tehingute detailidele ja teine järelevalvele. Mõlemad raportid peaksid valmima septembris. Juhtunut uurivad nii Taani kui ka Eesti prokuratuur.

Danske Banki aktsia reageeris halvale uudisele teisipäeval 8% kukkumisega 175 Taani kroonile. See on aktsia madalaim tase alates 2016. aasta juulist.

Danskes toimusid arveldused tihedamini kui teistes pankades

Swedbanki ja SEB maksete süsteemis liikus raha harvemini kui Danske Banki Eesti filiaalis, mis hoidis arveldussüsteemi töös ööpäev läbi. Danske Bankis toimusid maksed pea iga tund, kirjeldas anonüümsust palunud allikas. See andis klientidele eelise ja võimaldas kiiremini raha liigutada. Peale väljaminevate maksete puudutas see ka laenuks raha kontodele kandmist.

Danske Bank on ka hiljem reklaaminud oma häid arveldusteenuseid.

Kes olid Eestis juhid, kui Danske Bankis toimus ulatuslik rahapesu?

Danske Bank Eesti juht
AIVAR REHE
Varem maksu- ja tolliameti juht (2004-2006). Läks tööle Sampo panga Eesti filiaali tegevjuhiks, 2007. a ostis Danske Bank Sampo panga.

Peaminister
ANDRUS ANSIP
Sai riigikogu liikmeks.
TAAVI RÕIVAS
Peaminister 26. märtsist 2014. Sai 5. detsembril 2016 riigikogu teiseks aseesimeheks.

Rahandusminister (ühtlasi finantsinspektsiooni nõukogu esimees)
AIVAR SÕERD
IVARI PADAR 5. aprill 2007
JÜRGEN LIGI 4. juuni 2009
MARIS LAURI 3. november 2014
SVEN SESTER 9. aprill 2015

Finantsinspektsioon
RAUL MALMSTEIN
juhatuse esimees
KILVAR KESSLER
juhatuse liige
KILVAR KESSLER
juhatuse liige

Kaitsepolitsei juht
JÜRI PIHL
RAIVO AEG
ARNOLD SINISALU Juuni 2013

Riigi peaprokurör
NORMAN AAS
LAVLY PERLING 31. oktoober 2014

Rahapesu andmebüroo
RAUL VAHTRA
Läks tööle PPA sisekontrollibüroo juhiks.
AIVAR PAUL
Läks 25. jaanuaril 2016 tööleLHV panka rahapesu tõkestamise juhiks.
MADIS REIMAND

Keskkriminaalpolitsei (KKP) juht
ELMAR VAHER
EERIK HELDNA
RAIGO HAABU
KRISTA AAS
INDREK TIBAR
Krista Aasa lapsehoolduspuhkuse ajal 2014-2016 oli KKP juhi ülesannetes.

Maksu-ja tolliameti peadirektorid
ENRIKO AAV
MAREK HELM
Aastatel 2011-2017

Allikas: EPL