Menüü 
Eesti Päevaleht: E-hääletamine on kindlam. Aga ta vajab veel tööd (Hans Lõugas)
12.03.2015MeediakajastusLadõnskaja-i juhtum näitas e-hääletamise paremust
Sel nädalal käivitus ootamatult e-hääletamise reklaamikampaania. Aga see ei tähenda plagusid tänavatel ja reklaamklippe telesaadete vahel, vaid on hoopis moodne, nähtamatu, 21. sajandi nn geriljakampaania. Vähemalt tundub nii, kui vaadata Viktoria Ladõnskaja ja mõne teise kandidaadi juhtumeid.
Pange tähele, et IRL-i kandidaatide Ladõnskaja ja Sven i häälte ülelugemisel leitud vead puudutavad paberhääli, mitte e-hääli. Valimispäeval, 1. märtsil laekus häältelugemise serverist info, et Ladõnskaja sai 747 e-häält ja 629 e-häält.
Nii jäigi. E-hääli üle ei loeta, sest bittide väärtused mälukandjal pole pärast valijate langetatud otsust ehk hääle digiallkirjaga krüpteerimist muutunud.
Neid ei saa ümber tõlgendada. E-häälte puhul jääb ära kogu eksituste paraad, mis Ladõnskaja ja i paberhäälte puhul tekkis.
E-hääle eelised
E-häältel on terve hulk segadust vähendavaid eeliseid. Näiteks e-häälel ei saa kandidaadi numbrit üle sodida.
E-häälel ei saa kandidaadi numbrit kirjutada sedeli pöördele.
E-häälel ei saa kandidaadi numbrit kirjutada väriseva käega.
E-häälel ei saa olla poolik pitser.
E-häälel ei saa pitser üldse puududa.
E-häälel ei saa olla kahtlust, et valija kirjutatud number on üle kirjutatud või hiljem muudetud.
E-häältega ei saa juhtuda ka nii, nagu juhtus Tartus kandideerinud sotsiaaldemokraat Tõnu Intsuga. Pärast valimispäeva nägi ta, et on saanud 170 häält.
Tegelikult oli valimisjaoskonna väsinud töötaja kirjutanud protokolli ühte lahtrisse 10 asemel 100 ja Intsu lõplik häältesaak oli hoopis 79, nagu kirjutas Maaleht.
Seega võib nende juhtumite põhjal üsna kindlalt väita, et e-hääletamine suurendab valimisdemokraatiat. Valija tahe ei lähe tema enda või valimiskomisjoni töötajate inimlike vigade tõttu kaotsi.
See kõik ei tähenda, et Eesti peaks pikas perspektiivis pakkuma ainult e-hääletamist.
Paberhääletamine peaks alati olema, kasvõi hädalahendusena varuks või lihtsalt seetõttu, et see on mõne hääletaja jaoks eelistatum. Nii nagu hõõg- ja LED-pirnide kõrval müüakse ikka tikke ja küünlaid, tuleb hoida ka hääletamisel valikud mitmekesised.
Aga Eesti e-hääletamine pole valmis. Seda näitab kasvõi fakt, et kümme aastat pärast selle kasutuselevõttu vaieldakse ikka, milles on e-hääletamise plussid ja miinused.
Samal ajal pöörab kogu maailma tehnoloogia tasapisi „suurtest” ehk laua- ja sülearvutitest mobiilidesse ning kõlab üha rohkem valijate küsimusi, miks mobiiliga hääletada ei saa.
Praegu on tehtud väga mõistlik kompromiss, et ühes süsteemis (nt lauaarvutis) antud hääle turvalist laekumist saab kontrollida teises sõltumatus süsteemis (nutitelefoni rakenduses).
Aga tehnoloogia muutus sunnib küsima, kas ei võiks kunagi need rollid ümber pöörata.
Oluline on e-hääletamise süsteemi edasi arendades kuulata ka demokraatlike motiividega kriitikuid. Näiteks tänavustel riigikogu valimistel oma e-hääle rikkunud Piraadipartei juhatuse liige Märt Põder kutsub üles alustama e-hääletamise üle avalikku debatti.
Märt Põder manipuleeris oma arvuti mälus oleva valimistarkvara andmetega, pistes piltlikult öeldes näpud mootorisse ja kruttides töö ajal selle hoobasid. Tulemusena läks tema arvutist valimisserveri poole ebaselge infovoog, mille süsteem klassifitseeris rikutud sedelina.
Vabariigi valimiskomisjonist sõltumatu eksperdi Renee Trisbergi sõnul pole tegu turvaprobleemiga, aga kümme aastat tagasi loodud e-hääletamise tarkvara peaks uuendama küll. Võib-olla lausa sisseehitatud võimalusega lähetada serverisse „rikutud sedeliga” protestihääl.
Selles mõttes on tänavu, e-hääletamise kümnendal aastapäeval päris õnnis olukord. Meil on paberhäälte lugemise kentsakad juhtumid, mis näitavad e-hääletamise kui süsteemi põhimõttelist paremust ja peaksid eeldatavasti järgmisteks valimisteks veelgi kasvatama usaldust e-häälte vastu.
Samal ajal on meil võimalus küpselt arutada, kas ja kuidas järgmise kümne aasta jooksul e-hääletamist edasi arendada või muuta. Paremat lähtekohta annab demokraatliku e-riigi ehitamiseks välja mõelda.
