Riigikogu liikme staatuse seadus näeb ette, et kui riigikogu liikme volitused lõppevad, makstakse talle ühekordset hüvitist, mille suurus sõltub riigikogu liikmeks oldud ajast. Kui ta oli riigikogu liige vähemalt ühe aasta ega jätka tööd riigikogu uues koosseisus, saab ta hüvitisena kuue kuu ametipalga; kui ta oli riigikogus alla aasta, siis ulatub hüvitise suurus kuni kolme kuu ametipalgani.

Riigikogu kantselei direktori 3. aprillil välja antud käskkirja järgi saavad seoses volituste lõppemisega kuue kuupalga ulatuses ehk igaüks 28 476 eurot (kätte ligi 22 000) hüvitist Ruuben Kaalep (EKRE), Sulev Kannimäe (RE), Mihhail Korb (KE), Heiki Kranich (RE), Kalvi Kõva (SDE), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa), Martin Repinski (KE), Mailis Reps (KE), Indrek Saar (SDE), Sven Sester (Isamaa), Mihhail Stalnuhhin (KE, välja visatud), Marko Torm (RE), Marika Tuus-Laul (KE) ja Viktor Vassiljev (KE).

Kolme kuupalga ulatuses (14 238 eurot, kätte ligi 11 000) saab hüvitist Siim-Valmar Kiisler (endine Isamaa, praegune Parempoolsed).

«See ei ole lõplik hüvitise saajate nimekiri, vaid alles esimene otsus,» selgitas Karin Kangro riigikogu pressiteenistusest. «Lõplik nimekiri selgub siis, kui on toimunud kõik muudatused, sh on teada riigikogu liikme kohast loobujate ning ka uute ministrite asendusliikmed (siis on näha, kas keegi, kes algselt riigikogust välja jäi, naaseb siiski asendusliikmena parlamenti).»

Neile riigikogu liikmetele, kes järgmises koosseisus jätkavad, makstakse hüvitist vastavalt päevade arvule, mis jääb volituste lõppemise ja uues koosseisus ametivande andmise vahele.

Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

1. aprillist 2023 tõusis riigikogu liikmete palk 5406 euroni.