Eesti Päevaleht: Ettevõtjate nurin valitsuse sammude pärast kasvas rekordiliseks (Jaanus Vogelberg)

09.05.2017Meediakajastus

Ligi pooled tööandjate keskliidu küsitluses osalenud ettevõtjad pole valitsuse tööga rahul.

Kui veel detsembris pidas valitsuse sammude mõju majandusele negatiivseks 38% tööandjate keskliidu majandusspidomeetri küsitlusele vastanuid, siis nüüdseks on nende osakaal tõusnud 49%-ni. See on küsitluse ajaloo kõrgeim tase. Kui võrrelda ettevõtjate hinnanguid praeguse ja eelmise valitsuse tegevusele, võib aga näha, et vastukaaluks rahulolematutele on suurenenud ka koalitsiooni toetajate osakaal – tõsi, absoluutarvudes on neid mitu korda vähem.

Põhjus peitub selles, et eelmise peaministri Taavi Rõivase juhitavasse koalitsiooni suhtuti ettevõtjate hulgas pigem neutraalselt. Näiteks 2015. aasta detsembris oli ükskõikseid 62%, negatiivseks pidas toona valitsuse tegevust 34% ja positiivseks vaid 3,6% vastanuid. Värske küsitluse puhul on neutraalseks jäänuid ainult 44%, kuid negatiivseks peab koalitsiooni tegevust 49% ja positiivseks 7,1% vastanuid – nii suur pole vastaste ega pooldajate vahe varem olnud.

Ettevõtjate seas tekitavad tuska plaanitavad maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisi tõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks.

Kui valitsuse sammud kõrvale jätta, siis turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates muidu paranevad. Nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes viimasest küsitlusest alates koguni kolmandiku võrra. Optimism suurenes suuresti tänu sisetarbimise püsimisele ja välisnõudluse paranemisele.

Hakatakse kõrvale hiilima

Mööbliettevõtte Tarmeko juhatuse liikmele Jaak Nigulile ei meeldi valitsuse kavandatav panditulumaks, mis tema sõnul sunnib ettevõtteid skeemitama. „Suuremad investeeringud põhivahenditesse on pikaajalised ja toimuvad emaettevõtte kaudu. Kui lubatuks saab vaid lühiajaline kontsernisisene (üks-kaks aastat) laen tütrelt emaettevõttele, siis on valida kolme variandi vahel. Esiteks: kaasata kas või ajutiselt võõrvahendeid olukorras, kus kontsernil tegelikult selleks vajadus puudub ja tekib mittevajalik finantskulu. Teine variant on laenata teiselt tütarühingult ja maksta esimesele tagasi või tekitada mõni muu teeseldud skeem raha tagastamiseks ja uuesti laenamiseks. Või kolmandaks: mõelda, kas poleks mõistlikum investeerida hoopis Eestist välja,” märkis Nigul.

Niguli arvates üritab valitsus lihtsama vastupanu teed minnes maksutulu kätte saada kontsernidest. „Korralikud ettevõtted muidugi kohanevad valitsuse tekitatavate uute takistustega ja leiavad lahendused ka neist tõketest möödumiseks ning maksupetturid petavad edasi, kuna nendega eraldi piisavalt ei tegeleta,” märkis ta.

Ka Tallinna Kaubamaja juhatuse liige Raul Puusepp viitab võimalusele uut maksu vältida. „Ka meie oleme sunnitud kaardistama seaduslikud võimalused, kuidas selle potentsiaalse maksuveidrusega hakkama saada – teadaolevalt on sellised võimalused ja sõbralikumad maksuruumid olemas. Ei saa aru, miks ausaid maksumaksjaid sellisteks aruteludeks sunnitakse,” märkis ta.

Kütusefirma Circle K juhti Kai Realot hirmutavad jällegi aktsiisitõusud, mis tema sõnul mõjutavad just tavainimesi, kel tuleb hakata esmatarbekaupade eest rohkem maksma. „See kõik on veel talutav ja vähem tajutav olukorras, kus toorainete hinnad on madalad või stabiilsed. Olukord läheb hulluks siis, kui ka toiduainete, kütuse ja muud lähtehinnad mingil põhjusel tõusma hakkavad,” sõnas ta. Realo viitas nagu Nigulgi maksupetturitele, keda uued maksud ei puuduta. „Kahetsusväärne on ka see, et enamik maksutõuse mõjutab ennekõike ausaid maksumaksjaid ehk endiselt on ja jääb olema ettevõtteid, kes n-ö radari alt välja jäävad ning suurt osa maksudest ei tasu,” ütles Realo.

Julgus väheneb

Majanduskasvu kiirendamiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks oleks tööandjate sõnul vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu ebakindlust liiga palju. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, oli alla viiendiku vastanutest. „Kui rahandusminister [Sven Sester] loodab, et kasvanud maksukoormuse arvel planeeritavad kulutused ja investeeringud toetavad pikaajalist majanduskasvu, siis ettevõtjad seda seisukohta ei jaga,” märgib tööandjate liit.

Järgmise aasta jooksul kavatseb investeeringuid suurendada 19,6% ja need samaks jätta 52,5% ettevõtjaid. Investeeringuid kavatseb vähendada küll ainult 5,3% vastanuid, neid on aga 0,8 protsendipunkti rohkem kui detsembris. Investeerimisjulgus on mõne protsendipunkti jagu kasvanud üksnes kaubandussektoris. 23% ettevõtteid pole aga üldse arendustegevusse investeerinud.

Investeeringud ootavad energiaaktsiisi maksulage
KOMMENTAAR 

Siiri Lahe
Estonian Celli juhatuse liige

Meie omanik pole lubanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketiga alustada enne, kui valitsus energiaaktsiisidele maksulae kehtestab.

Paketi täismahus realiseerimisel lisanduks 15 miljonit eurot ekspordikäivet ja 100 töökohta väärtusahelas. Saame alustada kasvuinvesteeringutega kohe, kui vähemalt energiaaktsiisidele seatakse Euroopa Liidu soovitusi arvestav maksulagi. Ettevõtte strateegilistes plaanides oleva teise tehase rajamine olemasoleva kõrvale nõuab mõistagi märgatavalt suuremat muudatust energiamaksudest sõltuvas (mitte)konkurentsivõimelises kulubaasis.

Eelarvestrateegiaga astus valitsus esimese sammu energiaintensiivse suurtööstuse konkurentsivõime parandamise teel. Paraku hävitab enamiku efektist soojust tarbivale tööstusele samaaegselt kehtestatud/kehtima jäetud maagaasiaktsiisi tõus aastail 2018–2020. Konkurentsivõime suurendamiseks on möödapääsmatult vaja ka maagaasiaktsiisi puhul kehtestada maksulagi, järgides Euroopa Liidu energiatoodete maksustamise raamistikku kujundava direktiivi soovitusi.

Valitsus kisub ettevõtluse kiiruse alla

Kui valitsuse mõju kiirust maha ei tõmbaks, võiks sõita juba 85 km/h, aga nüüd kasvas kiirus kolme kuuga vaid 1 pügala võrra 79-le.

MIDA TÄHENDAB 79 km/h?

Majandusspidomeetri jaoks lisas tööandjate keskliit konjunktuuriinstituudi küsitlusse kaks spetsiaalset küsimust. Arvesse võeti veel 19 näitajat (ettevõtjate hinnangut), näiteks toodangu maht viimase kuu jooksul, valmistoodang, müügihinnad järgmisel kolmel kuul. Saadud vastused teisendati keeruka metoodika alusel skaalale 0-150 km/h. Detsembris oli tulemus 78 km/h.