Eesti Päevaleht: Firmaautod loodetud maksumiljoneid ei too (Lemmi Kann)

28.04.2015Meediakajastus

Oodatud 47 miljoni euro asemel võib aasta lõpuks firmaautodelt laekuda lisa umbes 13 miljonit eurot.

Eelmisel aastal vastu võetud, firmaautode käibemaksustamist muutnud seaduse seletuskirjas seisab, et muudatuse mõjul oodatakse riigieelarvesse juurde 47 miljonit eurot.

„MTA hinnangul on sõiduautode sisendkäibemaksu arvestuse muudatuse tõttu laekunud täiendavalt käibemaksu keskmiselt umbes 1,1 miljonit eurot kuus,” tõdes maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.

MTA andmed näitavad, et ettevõtted deklareerivad kolmandikku sõiduautosid täielikult ettevõtluses kasutatavatena ja kahte kolmandikku osaliselt ettevõtluses kasutatavatena. Ettevõtetele kuuluvate sõiduautode arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 3% võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul on osa autosid liikunud ettevõtte omandusest töötaja omandusse.

Kui laekumine jätkub sama graafiku järgi, tähendab see, et aasta lõpuks kogunev lisasumma on 47 miljoni euro asemel 13,2 miljonit eurot. Et loodetud summa kokku ei tule, hoiatasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ka paljud poliitikud. Ilmselt oli eelnõu koostajail samuti see teadmine olemas, sest eelnõu seletuskirjas nenditakse, et maksumuudatuse mõju hinnangus ei ole arvestatud võimalike muutustega tarbijakäitumises ja lisaraha ei pruugi nii palju tulla.

Lisatulu 440 000 eurot kuus

„Muudatuse tulemusena on suurenenud sõiduautodelt erisoodustuse deklareerimine, millelt on täiendavat maksutulu laekunud umbes 440 000 eurot kuus,” märkis Värk.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul on erisoodustus oluline element, mille ametnikud seadusemuudatust kirjutades ära unustasid. „Kuna ametnikelt üldreeglina ei nõuta tööga mitteseotud autosõitude kinnimaksmist, nagu hiljuti selgus, ei suutnud nad vist ka uskuda, et erasektor käitub pigem vastupidi. Arvutustes võeti aluseks ainult deklareeritud erisoodustused, sest nende kohta oli käibedeklaratsioonis eraldi lahter. Aga kui töötaja maksis sõidupäeviku alusel isikliku kasutuse kinni, deklareeriti seda tavalise müügikäibena ja keegi ei teagi, kui suur see käive võis olla. Kuna nüüd seda käivet enam ei maksustata, võib odavamate autode puhul juhtuda, et tööandja maksukohustus vana korraga võrreldes isegi vähenes,” selgitas Lehis.

Erisoodustuse suurenemine tähendab tema sõnul, et osa tööandjaid lõpetas sõidupäeviku pidamise ja maksab makse 256 euro (erisoodustus – toim) pealt. „Ju leiti, et lihtsam on rohkem maksta kui iga maksu jaoks erinevat arvestust pidada,” ütles Lehis. Ta lisas, et tulevikus võivad tööandjad uuesti ümber mõelda, kui arvutused näitavad, et päeviku pidamine jälle ära tasub.

„Selge on see, et iga maksumuudatuse mõjuhinnanguga kaasneb risk,” möönis rahandusminister Sven Sester. „Esimene lõhe hinnangu ja tegelikkuse vahel tuleneb sellest, et kõik autod ja nendega seotud kulud, mis muude andmestike järgi peaksid ettevõtetel olema, pole veel ilmunud maksuameti pilti, samuti ei pruugi olla paigas käibedeklaratsiooni täitmise praktika,” ütles Sester.

Minister rõhutas, et rahandusministeerium analüüsib infot jooksvalt ja teeb vajaduse korral tuluprognoosides muudatusi.

„Valitsussektori eelarvepositsiooni vaadatakse tervikuna. Kevadises majandusprognoosis on kavandatud laekumisi korrigeeritud, kuid esimese kolme kuu info pealt on vara lõplikke järeldusi teha,” ütles Sester.

Kommentaarid

Riigi autopark tuleks üle vaadata

Lasse Lehis

EML-i juhatuse liige

Ma arvan, et tasuks proovida 2008. aasta ebaõnnestunud eksperiment tagasi pöörata ja langetada keskmise auto erisoodustuse hinda tollasele tasemele (2000 krooni) ning siduda erisoodustuse väärtus auto hinnaga, et kallima auto kasutamine maksaks rohkem ja odavama kasutamine vähem. Kui maksud on jõukohased, on suurem osa ettevõtjaid nõus loobuma sõidupäevikutest ja maksuamet ei pea tegelema nende kontrollimisega. Riigi autopargi kasutamine tuleb üle vaadata -kõik autod tuleb märgistada ja erisoodustuse peab iga ametnik oma palgast kinni maksma.

Kuulame ettepanekuid

Jaanus Värk

MTA kontrolliosakonna juhataja

Soovime koostöös ettevõtjatega töötada välja erinevaid sõiduautode kasutuse kohta arvestuse pidamise võimalusi, et maksukohustuslasel oleks lihtsam maksuhalduri küsimustele vastata ja näidata, et eranditult ettevõtluses kasutatav sõiduauto on tõepoolest sellise kasutusotstarbega. Suhtleme ettevõtlusorganisatsioonidega, et kuulata nende ettepanekuid, kuidas peaks olema 100% ettevõtluses kasutatavate autode arvepidamine ettevõttes korraldatud, et see ei oleks liiga koormav ja andmed oleksid maksuhalduri jaoks kontrollitavad.