Võrreldes 2019. aasta riigikogu valimistega on Isamaa nimekirjades nii mõndagi muutunud. Esinumbreid paigutatakse ümber, mõni inimene ei kandideeri ja mõni on Parempoolsetesse läinud.

Nimekiri on muutunud 1. valimisringkonnas ehk Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas, kust varasem esinumber Tarmo Kruusimäe viiakse üle 2. ringkonda ehk Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaossa. Esimeses ringkonnas haarab ohjad riigihalduse minister, üle-eelmise valitsuse rahvastikuminister Riina Solman. Tõenäoliselt kandideerib selles piirkonnas ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ning kolmanda numbrina advokaat ja EROK-i aukohtu liige Helen Hääl.

Sester kõhkleb

2019. aastal 2. valimisringkonda juhtinud Sven Sester kõhkleb. Isamaa soovib veteranpoliitikut, viies järjestikuses riigikogus olnud Sesterit taas kandideerima, kuid lõplikku sõna pole kahekordne rahandusminister Sester öelnud. Juba pärast 2019. aasta valimisi ütles ta väikesele ringile inimestele, et need jäävad ilmselt tema viimasteks valimisteks. Siiski on Sester valimisprogrammi majanduse, rahanduse ja energeetika peatüki juht, ning kui ta otsustab kandideerida, saab teda liigutada ka mõnda teise piirkonda.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits on teatanud, et tema ei kandideeri. Seega on 2023. aastal haaranud nimekirja esikoha kindral, europarlamendi liige Riho Terras, talle järgneb Tarmo Kruusimäe ning kolmas on spordiajakirjanik ja teleprodutsent, hiljuti Isamaaga liitunud Marko Kaljuveer.

Vangerdusi on tehtud ka valimisringkonnas nr 3 (Mustamäe ja Nõmme linnaosa). Selles piirkonnas juba 2003. aastast kandideerinud ja kolmedel viimastel riigikogu valimistel ka erakonna esinumber olnud välisminister Urmas Reinsalu läheb 2023. aastal esinumbrina püüdma Harjuja Raplamaa inimeste hääli. Tema asemel haarab Mustamäe ja Nõmme esinumbri koha ilmselt riigikogu liige Raivo Tamm, kes 2019. aasta valimistel kandideeris esinumbrina Jõgeva- ja Tartumaal.
Tammega ühes piirkonnas kandideerib ka Isamaa värske poliitik justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Vanad olijad

Urmas Reinsalu kõrval näeme Harju- ja Raplamaal riigikogu liiget Heiki Hepnerit, kes oli selles piirkonnas ka 2019. aastal. Samuti proovib seal õnne reservbrigaadikindral Artur Tiganik. Nimekirjast leiab teiste vanade olijate seas ka Viimsi volikogu aseesimehe Jan Trei ja Rae valla volikogu liikme, Isamaa perede ühenduse esimehe Gerli Lehe.

Kapo endine peadirektor ja endine justiitsminister Raivo Aeg 2023. aastal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa piirkonna esinumber ilmselt pole. Praegu enamasti Tallinna lähedal elav Aeg pole samuti veel otsustanud, kas ta üldse kandideerib, kuid temagi on tuntud inimene, keda saab paigutada eri piirkondadesse. Kui Isamaa ei leia erakonna volikogu esimehe Mart Maastiku asemele kõlavamat nime, jääb piirkonna veduriks tema. Kindlasti kandideerivad ka Isamaa aasta isa tiitli pälvinud Anti Toplaan ja Hiiu valla volikogu liige Andrus Ilumets. Isamaa üritab möödunud valimiste vea parandada ja 2023. aastal piirkonnast ka mandaadi saada.

Lääne-Virumaal on sellel korral esinumber riigikogu liige ja tuntud näitleja Üllar Saaremäe. Samuti kandideerib seal Isamaa staažikas liige, sotsiaal-, sise- ja keskkonnaministri ametit pidanud Marko Pomerants ning tõenäoliselt ka Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.

Nutune on Isamaa seis aga 7. valimisringkonnas Ida-Virumaal. Viimati tõi sealt erakonnale mandaadi 2011. aastal Erki Nool. Anvar Samostil 2015. aastal (oli Isamaas vaid aasta, lahkus pärast valimisi) ja Siim Kiisleril (nüüdseks Parempoolsetes) 2019. aastal nimekirja eesotsas see ei õnnestunud. Mis saab piirkonnast 2023. aastal, pole Isamaa veel otsustanud. Kas tuuakse keegi sisse? Või hakkab nimekirja juhtima möödunud riigikogu valimistel nimekirjas kolmandal kohal olnud, ent häälte arvult esimeseks tõusnud Marja-Liisa Veiser, praegune Lüganuse vallavanem (2019. aasta riigikogu valimistel hääletas tema poolt 448 inimest)?

Seedri kants

Järva- ja Viljandimaal on asi selge, see piirkond on Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri kants. Ent seekord ei kandideeri tema kõrval 20 aastat Isamaasse kuulunud ja sealt 2019. aasta lõpus välja astunud Kaia Iva.
Valimistulle läheb taas Viljandi vallavanem Alar Karu, samuti Viljandi volikogu liige Jane Koitlepp.

Valimisringkonna nr 9 ehk Jõgeva- ja Tartumaa esinumber on möödunud korral seal kandideerinud Raivo Tamme asemel Aivar Kokk. Ka Isamaa Tartumaa piirkonna esimees ja valimisprogrammi juht Juhani Jaeger kandideerib seal.

Tartu linnas näeme kandideerimas haridus- ja teadusministrit Tõnis Lukast, aga ka Mihhail Lotmanit, Lauri Vahtret ja Kaspar Kokka.
Tartu linn võiks sobida kandideerimiseks ka Tartu tervishoiu kõrgkooli rektorile Ulla Preedenile, ent juurte tõttu näeme teda kui endist Põlva maavanemat ja Monika Rogenbaumi kui Valga vallavanemat siiski Võru-, Valga- ja Põlvamaal Isamaa peasekretäri Priit Sibula järel.

Pärnumaa esinumber on Andres Metsoja. Sellest, et riigikogu valimistel kandideerib ka Ene Täht, annab märku see, et Isamaa tõi ta oktoobris Lääneranna vallavanema kohalt Pärnu abilinnapeaks.

Isamaa valimisnimekirjad kinnitab detsembris peetav volikogu.

Hakatakse kujundama inimeste hoiakuid

HÄÄLTETOOJAD

Isamaa valimisprogrammi koostamist juhib Juhani Jaeger ja tema sõnul seab erakond oma ideoloogilise programmiga fookusse eestluse elujõu. See, täpsustas Jaeger, pole üksnes nende valimiste teema, vaid üldine poliitiline suund.
Eestluse elujõud toetub Isamaa arvates kolmele põhilisele ühiskonnaelu valdkonnale: rahvastik ja lastega pered, eestikeelne haridus ja kultuur ning riigikaitse.
Ometi, mis selles valija jaoks 2023. aastal uut on, kui nende programmiliste põhimõtetega on Isamaa juba valitsuses? „Kui eelmised valimislubadused täitis Isamaa pärast valimisi, siis nüüd osa enne valimisi,“ märkis Jaeger. Nimelt kinnitas Isamaa volikogu 2023. aasta riigikogu valimiste programmi lähtealused tänavu aprillis, juulis sai Isamaast üks valitsuse osalisi ja koalitsiooniläbirääkimistel suruti enamik oma soove läbi. Aga nagu Jaeger ütles, olid need eelkõige rahalised.
„Kui räägime rahvastikuprobleemi ja demograafilise kriisi lahendamisest, siis siin ei juhtu nelja aasta midagi. Praeguse tegevuse tulemused on näha 20, 30, 40 aasta pärast. Ja kui küsida, mida me teeme praegu – mõtleme välja mida iganes, et demograafiline katastroof ära hoida. Aga ekstra tahan esile tuua, et kõik need kolm asja – kaitsetahe, sündimus, eesti keele kasutamine teaduses, kultuuris, hariduses, äris jne – on tugevalt seotud inimeste hoiakutega. Nüüd ma ei saa öelda seda kui Isamaa seisukohta, aga minu isiklik seisukoht on, et just neis kolmes valdkonnas peab inimeste hoiakute kujundamisega tegelema läbi kultuuri, hariduse, sotsiaalkaitse jne,“ selgitas Jaeger.