Eesti Päevaleht: IRL lükkas uue aasta kaitseinvesteeringutest 10 miljonit eurot välja (Urmas Jaagant)

07.11.2017Meediakajastus

Investeeringute programmis 2018. aasta eelarvesse planeeritud 20 miljonist eurost jäi alles ainult pool.

„Julgeolek, julgeolek, julgeolek! IRL-i jaoks on see läbi aegade olnud üks kõrgema taseme prioriteete,” teatas Sven Sester IRL-i esindajana 18. oktoobril riigikogus, kui 2018. aasta riigieelarve oli esimesel lugemisel. Ent mõnda aega varem otsustas valitsus IRL-i ettepanekul, et sellele tähtsale valdkonnale tulevaks aastaks kokkulepitud 20 investeeringumiljonist poolt ei anta. Seda otsust ei ole senini valjusti teatatud ja tagantjärele on muudetud ühe selleteemalise pressiteate sõnastust.

IRL-i endine juht ja kaitseminister Margus Tsahkna tutvustas Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepingusse kirjutatud kaitseinvesteeringute programmi valitsusele üksikasjalikult veebruaris.

Selle sisu oli konkreetne: aastatel 2018–2020 panustatakse igal aastal kaitseinvesteeringutesse 20 miljonit lisaeurot. Just nii presenteeris seda 27. aprillil valitsuse pressikonverentsil ka toonane rahandusminister Sester. „Eraldi oleme kokku leppinud strateegiliste investeeringute programmis lähiaastatel 60 miljonit eurot, mis tähendab kolmel aastal 20 miljonit eurot,” selgitas Sester, kui valitsus oli riigieelarve strateegia (RES) kinnitanud.

Siis algasid IRL-is juhivangerdused, mis langesid kokku eelarve arutelude ajaga. Pärast parteisiseseid liigutusi sai IRL-i esimeheks Helir-Valdor Seeder, kel õnnestus eelarvesse kaubelda näiteks magusamaksu ärajätmine. Seetõttu kaotab riigieelarve järgmisel aastal kaheksa miljonit eurot.

Samasse aega jäi ka IRL-i ettepanek kaitseinvesteeringute programm ringi mängida, nii et 2018. aastal kulutataks 20 miljoni asemel 10 miljonit eurot, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot. Need arvud on kirjas ka mahuka eelarve seletuskirja tagumise otsa tabelites.

Seda, et RES-is kokkulepitud summasid muudeti ootamatult, näitab ka asjaolu, et IRL-i ministri juhitav kaitseministeerium tegi tagantjärele ringi oma 18. septembril meediale saadetud pressiteate. Algses ajakirjanikele saadetud versioonis seisis: „Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames täiendavalt planeeritud 20 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.”

Eelarvetehnilised nüansid

Selline lause on ka Delfis ja Postimehes teate põhjal tehtud veebiuudistes. Praegu kaitseministeeriumi kodulehel olevas pressiteates on kõik identne peale mainitud lause. Nüüd on see: „Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames aastateks 2018–2020 täiendavalt planeeritud 60 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.”

Nii et kõik on õige – kolme aasta jooksul kavatsetakse endiselt kulutada 60 miljonit eurot, aga enam ei täpsustata, mis aastal kui palju.

Praegune rahandusminister Toomas Tõniste on tegelikku arvu kord maininud, kuid see jäi riigieelarve mitme tunni pikkuseks veninud esimese lugemise ajal märkamatuks.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Rauno Veri ütles, et meediale ei saadetud pressiteate uut versiooni seetõttu, et tegemist on eelarvetehnilise muudatusega, mille eraldi edastamine ei pakkuvat üldiselt ajakirjandusele huvi. „Kodulehel tegime muudatuse, sest soovime, et seal oleks ajakohane info,” sõnas ta.

Miks muutus 20 miljoni eraldamine mitteajakohaseks just sel kuupäeval, Veri kirjalikes vastustes ei selgitanud, vaid märkis, et plaanid ei ole muutunud.

Kaitseminister Jüri Luige kinnitusel ei ole 10 miljoni euro 2018. aasta investeeringutest väljavõtmine seotud sellega, et IRL pidi leidma rahalise katte oma soovile jätta ära magusamaks. „Ei, konkreetsel juhul on tegu laskemoona kättesaamise ajaga,” ütles ta. „Muidugi, laiemalt ja teiste eelarve kulutuste osas tuli maksutulu ärajätmisele kate leida, selles osalesid kõik ministeeriumid.”

Investeeringute programmi 10 miljoni euro muudatust põhjendab Luik eelarvetehniliste nüanssidega. Eelarvet koostatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et kulu kirjutatakse eelarvesse piltlikult öeldes alles siis, kui ostetud kaup on käes.

„Tellitud laskemoon saabub 2019. aasta alguses ja seda kulutust ei saa enne tehtuks nimetada,” selgitas minister. „Laskemoona ei toodeta ohutuse tõttu lattu seisma, see tehakse tellimise peale. Lühike viivitus pole haruldane, riigikaitse seisukohast on makse liikumine pigem tehniline.”

Ehkki selle aasta alguses oli selge, et 2018. aastal eraldatakse laskemoona hankimiseks lisaraha, nihutati sellest poole kulutamine pea kaks aastat hilisemasse aega.